← Eesti

2-17-10062/18

Obsah (4)§ 405§ 173§ 174§ 163

2-17-10062 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 07. detsember 2017 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-17-10062 Tsiviilasi

) § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas ja millises ulatuses on tegelikult üle- ja alatunnid tekkinud; 2) kas kostja on võimaldanud hagejale ületundide eest vaba aega; 3) kas hagejaga sõlmitud tööleping ja kehtiv õigus välistab üle- ja alatundide eest tasu nõudmist; 4) kas üle- ja alatundide eest tasu nõudmine olukorras, kus varasemete perioodide eest ei ole tasu nõutud, on käsitletav hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumisena; 5) kas preemiana makstud summad kinnitavad alatundide eest tasu maksmist. 26. Käesolevas vaidluses on hagihinnaks 1 436.37 eurot.

§ 405

lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Selle sätte alusel kohus esitab käesolevas asjas tehtava otsuse põhjendused minimaalses ulatuses.

  1. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 punktide 1 ja 4 kohaselt tööandja on eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi, samuti tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Kohus leiab, et TLS § 28 lg 2 p 4 tulenevalt on tööandjal ka kohustus pidada töötaja üle- ja alatundide arvestust, s.h kohustus teatada töötajale igakuised normitunnid. Tööandja koostatud palgateatiste kohaselt kuni novembrini 2015 ei ole tööandja palgateatistele kuu normitunde märkinud (t.lk. 12-41). Selle tegemisel ei oleks käesolevas asjas tekkinud töötaja poolt normitundide arvestamise vajadust ja ei oleks tekkinud vaidlust töötaja poolt arvestatud normitundide üle.
  2. Töölepingu 3.2 kohaselt töötas töötaja vahetustega. Lepingu punkti 3.
  3. järgi töötaja tööaega arvestatakse vastavalt graafikule summeeritud tööajaarvestuse põhimõttel arvestusperioodiga kolm kuud. Arvestuse aluseks on ettevõtte majandusaasta kvartalid. Pooltel ei ole vaidlust palgateatistes toodud tööaja arvestuse üle. Pooled vaidlevad igakuiste normitundide üle. Õiged on kostja vastuväited, et hageja esitatud normitunnid ei ole kontrollitavad. Kohtul ei ole võimalik hageja poolt välja toodud igakuistest normitudidest lähtuda, põhjusel, et hageja kostja vastuväidetele vaatama, ei ole välja toonud, milliste arvestuste järgi ta neid arvestas. Samas kostja on ka ise esitanud täpsustatud andmed normitundide kohta, millede arvestamise käiguga kohus nõustub. Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja esitatud arvestuste ebaõiguse kohta ei ole käesoleval juhul hagi rahuldamata jätmise aluseks, sest menetluses esitatud andmed võimaldavad ka kohtul üle- ja alatunnid välja arvutada. Hageja esitatud palgateatiste (t. lk. 12-41) ning hageja ja kostja esitatud koondarvestuste (t. lk. 44, 135, 136) põhjal arvutab kohus hageja üle- ja alatunnid alljärgnevalt: Kuu II kvartal 2014 Töötatud Normitunnid tunnid 580 488 Alatunnid Ületunnid + 92 Tunnitasu määr 1.15 Summa 105.80 7

(9)III kvartal 2014 488.5 IV kvartal 2014 614.7 Kokku II-IV 2014 .a I kvartal 2015 543.7 II kvartal 2015 695.9 III kvartal 2015 412.7 IV kvartal 2015 403.5 Kokku 2015 I kvartal 2016 454.58 II kvartal 2016 369 III kvartal 2016 363.58 Kokku I-III 2016 432 528 1.15 1.15 328 520 440 392 56.5 86.7 235.2 215.7 175.9 -27.3 11.5 456 416 448 -1.42 -46.58 -84.42 1.75 2.18 2.1 1.30 1.75 2.8 1.75 2-17-10062 64.98 99.71 270.49 280.41 307.83 76.44 19.25 683.93 2.49 101.54 177.28 281.31
  1. TLS § 44 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Sama paragrahvi lg 4 tulenevalt tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja vähemalt 5 arvestusperioodi (kvartali) jooksul ei taganud summeritud töötasu arvestamist selliselt, et kvartali lõpus vältida töötaja poolt normitundide ületamist. Töölepingu seadusest ei tulene, ületunnitöö rahas hüvitamise kokkuleppe puudumisel tööandja vabaneb ületundide eest maksmise kohustusest. Maakohus nõustub kostjaga, et 2015 aasta III kvartalis vähem töötatud ei 27.3 tundi saab lugeda ületundide vaba ajaga hüvitamisena. Samas leiab kohus, et 27.3 tunniga anti vaba aeg 2015 aasta II kvartali ületundide eest, sest summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpul ja tööandja peab järgmise arvestusperuoodi jooksul ületundide eest vaba aega võimaldama. TLS § 44 lg 7 tulenevalt ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Kostja ei ole hageja arvestuses toodud ületunnitasu arvestamise aluseks võetud tunnitasule vastu vaielnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejal on tekkinud kostja vastu nõue ületundide tegemise eest ajavahemikus aprill 2014 kuni detsember 2015 summas 877.98 eurot (270.49 + 683.93 - 76.44).
  2. Maakohus leiab, et hageja 2016.a I kvartalis vähem töötatud aega 1.42 tundi on võimalik lugeda küll eelmise perioodi ületundide eest vaba aja andmisena, kuid kohus ei nõustu 2016.a II ja III kvartalis vähem töötatud aja 2015.a või veel varasemate perioodide eest töötatud ületundide eest vaba aja andmisena lugemisega, põhjusel, et TLS § 28 lg 2 p 4 tulenevalt peab tööandja ka ületundide eest vaba aja andmise arvestust ja peab seda tegema ületundide tegemise perioodile järgneval arvestusperioodil. Selle alusel kohus leiab, et 2016 II ja III kvartalis kostja ei täinud TLS § 28 lg 1 p 1 sätestatud kohustust kindlustada töötaja kokkulepitud tööga. TLS § 35 järgi tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Asjas ei ole väidetud, et hageja on töö vastuvõtmisega viivitanud. Sellepärast on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks 2016 II ja III kvartali eest saamata jäänud töötasu eurot 278.82 eurot (101.54 + 177.28).
  3. Palgateatiste kohaselt 2016.a kostja on maksnud hagejale preemiana 145 eurot, s.h aprillis 40 eurot, mais 25 eurot, juunis 25 eurot juulis 40 eurot, septembris 15 eurot (t.lk. 36-39, 41). Kohus ei nõustu 8
(9)2-17-10062 kostja vastuväidetega, et makstud preemiaga osaliselt hüvitati alatundide eest. Hageja väidete kohaselt maksti talle preemia motivatsioonitasuna. Kuna tööandjal ei ole märkusi hageja töödistsipliini suhtes olnud ja menetluses ei ole väidetud, et hageja ei olnud preemiat vääriline, siis puudub alus asuda seisukohale, et tegelikult preemia all maksti hagejale muu tasu. Lisaks ei ole võimalik lugeda preemiaga alatundide hüvitamist ka seetõttu, et kostja ei ole ei palgateatistel ega oma vastustes hagile välja toonud, millises kuus ja millise arvestuse järgi kostja väidetavalt alatundide eest hagejale raha maksis.
  1. Kohus ei nõustu ka kostja väidetega, et varasemate perioodide eest ületundide eest tasu mittenõudmise tõttu käitub hageja hea usu põhimõttega vastaselt. Hageja on põhjendanud varem tasu mittenõudmist seda töölt vallandamise või koondamise hirmuga. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud tasu nõudmist ei võimalik hea usu põhimõttega vastuolus olevaks lugeda.
  2. Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis rahuldab hagi summas eurot 1 156.80 (877.98 + 278.82) Kohus nõustub kostja vastuväidetega hageja viivise väljamõistmise nõude aegume kohta, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaldab selles osas nõudele aegumist ja jätab hagi selles osas rahuldamata. Menetluskulud 34.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 35. Hagi rahuldatakse 80.54% ulatuses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja on põhjustanud tema vastu hagi esitamist. Hagejal ei ole menetluskulusid tekkinud Maakohus peab põhjendatuks jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 36. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 405,§ 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.