) § 170 lg 1 näeb ette, et asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse muu hulgas juhul, kui otsuse resolutsioon ei ole arusaadav või täidetav, eelkõige kui on jäänud märkimata väljamõistetud rahasumma suurus või selle kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused, või kui on jäänud piisava täpsuseta märkimata haldusakti või toimingu sisu, mille vastustaja on kohustatud andma või tegema (punkt 2).
lg 2 esimese lause kohaselt täiendab kohus kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates halduskohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 2
lg 5 sätestab, et täiendava otsuse tegemise taotluse võib esitada otsuse avalikult teatavakstegemisest alates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab täiendava otsuse tegemise taotluse esitamise tähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kohus võib omal algatusel teha täiendava otsuse 20 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest alates.
MS) § 448 lõikeid 4, 5 ja
lg 5 ei sätesta otseselt, millise aja jooksul tuleb täiendava otsuse tegemise taotlus esitada, vaid kindlaks on määratud, et taotlus esitatakse kas otsuse avalikult teatavakstegemisest või kättetoimetamisest alates.
lg-s 2 ette nähtud 10-päevane tähtaeg alates otsuse kättetoimetamisest puudutab otsesõnu aga olukorda, kus kohus on teinud otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning menetlusosaline teatab selle tähtaja jooksul halduskohtule oma soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kuigi
MS § 448 lg 2, tuleneb sellest sättest, et täiendava otsuse tegemise avalduse võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul. Seega on eeltoodud normidest kohtu arvates tuletatav, et menetlusosalise taotlus täiendava otsuse tegemiseks tuleks ka
lg-s 5 sätestatud juhul esitada hiljemalt 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Isiku puhul nagu MAASTIKUHOOLDUS MTÜ, kes ei ole menetlusosaline ning kellele ei pea kohus teatama otsuse avalikult teatavakstegemise aega ega talle ka kohtuotsust kätte toimetama, on keeruline või isegi võimatu täiendava otsuse tegemise taotluse esitamise tähtpäeva kindlaks määrata. Siiski olukorras, kus seadusandja on täiendava otsuse tegemise taotluse esitamise tähtajana mõistlikuks pidanud 10 päeva alates otsuse kättetoimetamisest (või teatavakstegemisest), kuid praegusel juhul oli 11.12.2017 taotluse esitamise ajaks halduskohtu 04.10.2017 otsuse tegemisest möödunud juba üle kahe kuu ning otsus jõustus üle kuu aja tagasi ning see avaldati veebilehel www.riigiteataja.ee, võib kindlalt asuda seisukohale, et taotlus ei ole esitatud mõistliku tähtaja jooksul. 8.3. Kohus ei pea põhjendatuks teha täiendavat otsust ka omal algatusel. Esiteks on möödunud
lg-s 5 sätestatud 20-päevane tähtaeg otsuse avalikult teatavakstegemisest alates, mille jooksul saanuks kohus täiendava otsuse teha omal algatusel. Teiseks on kohus pöördunud 11.12.2017 e-kirjaga asjaolude selgitamiseks maksuhalduri poole ning saanud vastuseks, et halduskohtu 04.10.2017 otsusest tulenevalt on enammakse tagastatud Monesto OÜ ettemaksukontole. Kuna aga maksuhaldur alustas 03.11.2017 Monesto OÜ ettemaksukontole kantud enammakse tagastusnõude õigsuse tuvastamist (vt ka haldusasja nr 3-17-2466), siis selgub alles selle menetluse käigus, kas Monesto OÜ-l on tegelikult õigus enammakset riigilt tagasi saada või mitte. Maksuhaldur kinnitas, et kui kontrollimise käigus jõutakse seisukohale, 3 et isikul on õigus enammaksele, siis arvutatakse ja tasutakse talle ka ettenähtud viivised. Haldusasjast nr 3-17-2466 kättesaadava maksuhalduri 03.11.2017 korralduse nr 12.2-3/041779-1 lk-l 2 on ka selgitatud, et rahandusministri 19.12.2008 määruses nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustute arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ eristatakse tagastusnõude aktsepteerimist ja kandmist ettemaksukontole (§ 13) ning tagastusnõude täitmist (§ 14). Maksuhaldur märkis, et sellest regulatsioonist on põhjendatud järeldada, et tagastusnõude aktsepteerimine ei tähenda tagastusnõude rahuldamist ehk täitmist. 9. Seega on maksuhaldur vastavalt halduskohtu 04.10.2017 otsusele täitnud kohustuse tagastada vaidlusalune summa Monesto OÜ ettemaksukontole. Kohus nõustub maksuhalduriga, et eristada tuleb tagastusnõude aktsepteerimist ja kandmist ettemaksukontole ning tagastusnõude täitmist (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määruse nr 3-3-1-8-13 punkte 15 ja 16). Kui haldusasjas 3-17-448 vaidluse all olnud summa on küll Monesto OÜ ettemaksukontole tagastatud, kuid ta ei saa seda käimasoleva kontrollimenetluse tõttu reaalselt kätte, siis ei ole tegemist olukorraga, mida tuleks lahendada täiendava otsuse tegemisega. Praeguses haldusasjas ei otsustanud kohus selle üle, et vastustaja ei tohiks ettemaksukontole tagastatud summat n-ö kinni hoida tagastusnõude õigsuse tuvastamise menetluse ajaks. Sellises olukorras tuleb vaidlustada Monesto OÜ ettemaksukontole kantud enammakse tagastusnõude õigsuse tuvastamise kontrollimenetluse toiminguid ja/või otsuseid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.