Obsah (5)

§ 31§ 29§ 27§ 32§ 333

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord 3-16-2562

) § 29 lg 1 p 1 kohaselt võidakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kohaldada, kui on põhjendatult alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust, kõlblust või teiste isikute tervist. Käesoleval juhul tegi kaebajale sissesõidukeelu kohaldamiseks ettepaneku Justiitsministeerium, kes leidis, et keelu kohaldamine on vajalik avaliku korra kaitsmiseks. Siseministeerium tutvus esitatud ettepaneku ja selle lisadega ning leidis, et sissesõidukeelu kohaldamine on põhjendatud ja vajalik. 2

1. Kaebajat on karistatud ühel korral kriminaalkorras KarS § 184 lg 1 alusel ning vaidlustatud otsuse tegemise ajal kandis kaebaja nimetatud kuriteo eest 3 aasta ja 1 kuu pikkust vanglakaristust. Lisaks on kaebajat karistatud 12 korral väärteo toimepanemise eest.
2. Kaebaja saabus Eestisse
3. aastal ning on Eesti Vabariigis viibimise aja kestel korduvalt rikkunud õiguskorda ja õigusrikkumiste arv on märkimisväärselt suur.
4. Kaebaja vabastati ennetähtaegselt Viru Maakohtu 11.02.2015 määrusega, kuid kaebaja ei täitnud nimetatud kohtumäärust. Kaebaja on rikkunud talle määratud tingimusi ega pole õigustanud riigi usaldust tema vastu. Käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et kaebaja käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab ühiskonna põhihuvi.
5. Siseministeeriumi otsuse alusel sissesõidukeelu kohaldamine ei ole lisakaristus, vaid ennetav meede.

sätestatakse, et sissesõidukeeld on tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. Vastustaja on arvesse võtnud kaebaja perekondlikke sidemeid ning selgitanud, et sissesõidukeelu kohaldamisega ei kaasne ilmtingimata nimetatud sidemete katkemine. Kaebaja väide, et abikaasal ja lapsel ei ole võimalik kaebajaga Eestiga tugeva sideme tõttu Aserbaidžaani Vabariiki kolida, on paljasõnaline ja põhjendamata.

1. Kaebaja poja haigus ei olnud vaidlustatud otsuse tegemisel vastustajale teada ning nimetatud põhjusel ei saanud vastustaja selle asjaoluga arvestada. Vastustaja võttis otsuse tegemisel arvesse kaebaja perekondlikke sidemeid, kaalus otsuse tegemisel esinenud asjaolusid ning jõudis seisukohale, et kaebajast lähtuv oht avalikule korrale ja ühiskondlikule turvalisusele kaalub üles kaebajale sissesõidukeelu kohaldamisega kaasneva perekonna- ja eraelu riive. Kohtu seisukoht
2. Vastustaja taotles vastuses kaebusele HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel haldusasja menetlusse arvamuse andmiseks Justiitsministeeriumi kaasamist. Kohus jätab vastustaja taotluse rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva kohtuasja lahendamiseks vajalik kontrollida asjaolusid, mida Justiitsministeerium võttis aluseks 19.09.2016 ettepaneku tegemisel.
3. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas Siseministeeriumi 11.11.2016 otsus nr 124/174, millega kaebaja suhtes kohaldati sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile kümneks aastaks, on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta.
4. Kohus leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Vaidlustatud otsuse õiguslikuks aluseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) § 31 lg 1, § 29 lg 1 p-d 1 ja 7 ning § 271 lg 3.

§ 31

lg 1 sätestab, et sissesõidukeelu kohaldamise otsustab Siseministeerium või Siseministeeriumi valitsusasutus põhjendamatu viivituseta.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt võidakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kohaldada, kui on põhjendatult alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust, kõlblust või teiste isikute tervist.

§ 29

lg 1 p 7 alusel võib kohaldada sissesõidukeeldu, kui välismaalast on karistatud Eestis või välisriigis toime pandud tahtliku kuriteo või muu õigusrikkumise eest ja karistus ei ole kustunud ega kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.

§ 27

1 3 lg 3 kohaselt sissesõidukeelu kehtivusaeg algab sissesõidukeelu kohaldamise otsuse tegemise päeval, kui otsuses ei nähta ette hilisemat sissesõidukeelu kehtivusaja algamise päeva.

1. Kaebaja omab Aserbaidžaani Vabariigi kodakondsust. Talle on väljastatud Aserbaidžaani Vabariigi pass nr P4078503 kehtivusajaga kuni 05.07.2020 (tl 38). Kaebaja Eesti tähtajaline elamisluba kehtis vaidlustatud otsuse kohaselt kuni 29.10.
3. Kaebajat on Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud ühel korral ning väärtegude eest kaheteistkümnel korral. Harju Maakohtu 04.02.2014 otsusega (tl 35p–37) on tõendatud, et kaebaja tunnistati süüdi karistusseadustiku § 184 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks kolm aastat ja üks kuu vangistust. Viru Maakohtu 11.02.2015 kohtumäärusega on tõendatud, et kaebaja vabastati karistuse kandmisest ennetähtaegselt tingimisi, kuid Harju Maakohtu 26.11.2015 kohtumäärusega on kaebaja õigusvastase käitumise tõttu karistus pööratud täitmisele. Karistusasja algus oli 18.02.2016 ning lõpp 12.07.
4. Kaebaja kannab karistust käesoleval hetkel Tartu Vanglas. Eelnevat arvestades on tõendatud, et esines

§ 29lg 1 pst 7 tulenev alus kaebajale sissesõidukeelu kohaldamiseks.

23. Sissesõidukeelu alusena on vaidlustatud otsuses viidatud ka

§ 29

lg 1 punktile 1, kuna kaebaja Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi avalikku korda ja ühiskondlikku turvalisust. Kohtu hinnangul on vastustaja poolt kaebaja ohtlikkust avalikule korrale ja ühiskondlikule turvalisusele tõendatud ja piisavalt põhjendatud. Arvestades, et kaebajale on mõistetud kriminaalkaristus KarS § 184 lg 1 järgi, mis sätestab karistuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, siis nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja senine kuritegelik käitumine on olulise tähtsusega ja seda peab arvesse võtma isikust lähtuva jätkuva ohu olemasolu üle otsustamisel. Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-1-14 leidnud, et kuriteo toimepanemise fakt on avalikule korrale ja seeläbi riigi julgeolekule eksisteerivat ohtu kinnitavaks asjaoluks (vt otsuse p 17). Kaebaja on toime pannud kuriteo, milles raskust näitab asjaolu, et kaebaja valdas suures koguses narkootilist ainet – 22,14 grammi pulbrilist fentanüüli, mis sisaldas 1,35 grammi puhast fentanüüli ning narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele piisab 0,002 grammist fentanüülist puhta ainena. Kaebaja kuriteo raskust hinnates on vastustaja põhjendatult järeldanud, et tegemist on isikuga, kes võib kujutada ohtu avalikule korrale ja ühiskondlikule turvalisusele ka pärast vanglast vabanemist.

1. Vaidlustatud otsuses tugines vastustaja kaebaja ohtlikkuse hindamisel täiendavalt ka Tartu Vanglas läbiviidud riskianalüüsile (tl 32), mille kohaselt on kaebaja ohtlik avalikkusele (ohtlikkuse tunnused ilmnevad juhul, kui muutub isiku eluviis või ümbritsevad olud). Kuna kuritegu oli seotud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega, siis on ohustatud ühiskond tervikuna. Peamiseks põhjuseks kuriteo toimepanemisel oli materiaalse kasu saamine. Kuritegelike hoiakute pooldamist isik ei väljenda. Mõistab reeglite ja normide vajalikkust ning rikkumised on põhjustatud impulsiivsusest ja mõningasest enesekesksusest. Arvestades, et isikut on väärteo korras karistatud üle kümne korra, saab öelda, et isik ei mõista seaduste rikkumise tagajärgi ning võib jätkata seaduserikkumiste toimepanemist.
2. Pärast isikust lähtuva ohu kindlakstegemist on vastustaja sissesõidukeelu kohaldamisel kaalunud ka seda, kuidas sissesõidukeeld mõjutab kaebaja erahuvisid, eelkõige tema õigust perekonnaelule ja muudele eraelulistele suhetele. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) artikli 8 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu. Sama 4 artikli teisest lõikest tulenevalt ei sekku võimud selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Vastustaja asus vaidlustatud otsuses seisukohale, et käesoleval juhul kaalub avalik huvi üles kaebajale sissesõidukeelu kohaldamisega kaasneva perekonna- ja eraelu riive. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja siinkohal teinud kaalutlusviga. Eelkõige on antud juhul sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel kaalukaks argumendiks alaealise lapse olemasolu, kes elab Eestis. Kaebaja ja kaebaja abikaasa Olga Baghirova ühine poeg Riad Baghirov on sündinud 03.12.
3. Abikaasaga tutvus kaebaja
4. aastal, abielu sõlmiti
5. aastal vanglas.
6. Vastustaja ei ole tuvastanud, et kaebaja ja tema abikaasa ning poja vahel puuduks perekondlik sõltuvussuhe. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt ei pruugi tegu olla konventsiooni rikkumisega, kui laps ei sõltu vanemast ja isikul on võimalik suhelda lapsega sidevahendite abil (EIK 08.01.
7. a otsus nr 10606/07, Joseph Grant v Ühendkuningriik, p 40). Käesoleval juhul võib olla tegemist olukorraga, kus kaebaja ja tema abikaasa ning poja vahel esineb siiski erakorraline sõltuvussuhe, kuna kaebaja pojal on diagnoositud 12.12.2016 raske haigus. Samas on kaebaja oma õigusvastase käitumise tõttu viibinud enamiku poja eluajast vanglas. Ta on tingimisi karistuse kandmisest vabastatud, et tal oleks mh võimalus osaleda poja kasvatamises, kuid kaebaja enda õigusvastase käitumise tõttu, on karistus uuesti pööratud täitmisele.
8. Vastustaja ei ole sissesõidukeelu kohaldamisel arvestanud kaebaja poja haigusega, kuna nimetatud asjaolu siis veel ei esinenud ja ei olnud vastustajale otsuse tegemisel järelikult ka teada. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. HMS § 44 lg 3 järgi tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. HMS § 44 lg 2 järgi vaatab haldusorgan uuendatud menetluses asja läbi, arvestades käesoleva seaduse
9. peatüki
10. ja
11. jaos sätestatut. HMS
12. peatüki
13. jagu käsitleb haldusakti kehtivust ning
14. jagu haldusakti muutmist ja kehtetuks tunnistamist. HMS § 68 lg 1 kohaselt on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda käesoleva seaduse § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. HMS § 68 lg 2 kohaselt otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal. Muu haldusorgan võib haldusakti kehtetuks tunnistada ainult seaduses sätestatud juhul. 28.

§ 32

lg 1 kohaselt tunnistab siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus kehtetuks või lühendab sissesõidukeelu kehtivusaega välismaalase põhjendatud taotluse alusel või valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse põhjendatud ettepanekul või Schengeni konventsiooniga ühinenud riigi, välja arvatud Eesti, pädeva asutuse taotlusel, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda. 29. HKS § 158 lg 2 teisest lausest tulenevalt peab kohus haldusakti õiguspärasust hindama haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga ning kohus ei saa teostada haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 ls 3). Kohtu hinnangul ei välista

§ 333lg 1 taotluse esitamist menetluse uuendamiseks muutunud 5 asjaolude tõttu.

Vaidlustatud otsus on kaalutlusotsus ja sisaldab hinnanguid, mille andmiseks peaks Siseministeerium menetluse asjas uuendama.

1. Kohtul puudub alus Siseministeeriumi 11.11.2016 otsuse nr 1-24/174 tühistamiseks. Vastustaja on diskretsiooni teostanud õiguspäraselt ning on kõik asjas tähtsust omavad asjaolud haldusakti andmise aja seisuga tuvastanud. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kaebuse rahuldamata.
2. Kaebaja menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 6