Obsah (9)

§ 162§ 363§ 168§ 663§ 667§ 423§ 392§ 398§ 173

2-17-306 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2018, Tallinn Kohtuasja number 2-17-306 Kohtuasi Allema

) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ja menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte enda kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei esitanud tähtaegselt hagiavalduse tervikteksti. Ilma hagi terviktekstita ei ole selge, millistele asjaoludele hageja hagi alusena tugineda soovib ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendada soovib. Hagejal ei ole võimalik saavutada asjas hagi rahuldamist sellistel asjaoludel, millele hageja võib hagi aluse täpsustamisel olla soovinud tugineda, ja selliste tõendite põhjal, mida hageja on esitanud, kuid millele ei ole seaduse kohaselt viidatud (

§ 363lg 1 p 3) ja mis seetõttu jääksid asjaolude tuvastamisel hindamata.

Praegusel juhul ei ole tähtsust asjaolul, et hageja esindaja viivitas tähtaja pikendamise määruse kättesaamise kinnitamisega

1. augustini
2. Hageja pidi hagiavalduse tervikteksti esitama igal juhul vastavalt oma taotletule hiljemalt
3. augustil
4. Hageja ei esitanud taotlusi ega avaldusi ka pärast tähtaja pikendamise määruse kättetoimetamise kinnitamist. 2 2-17-306

§ 162

lg 4 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda, arvestades, et menetlus piirdus eelmenetlusega, osa kostja menetlustoimingutest olid põhjustatud avalduste täpsustamise vajadusest, kostja ei esitanud hagejale enne menetluse algust kohtuväliselt hindamiseks kõiki tõendeid, millele kostja on soovinud tugineda kohtumenetluses, ning asja oodatutust suurem keerukus hageja jaoks võis hagejale saada ilmsiks kohtumenetluses tulenevalt kostja vastuväidetest. Määruskaebused ja menetlusosaliste seisukohad

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätkata asja menetlust. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus hagi läbi vaatamata jätmise sisuliselt põhjendamata. Hageja ei saanud endast mitteolenevatel põhjustel kohtule esitada ekspertiisiakti kostja eemaldatud metsa täpseks hindamiseks, kuid sellise tõendi esitamata jätmine ei saa olla kogu hagi läbi vaatamata jätmise põhjuseks. Hageja on esitanud asjas piisavalt ülevaatliku hagiavalduse koos selgitustega, mille alusel on võimalik hageja nõuet menetleda. Lisaks esitas hageja piisavalt tõendeid selle kohta, et ta tasus kostjale ettemaksu ning kostja ei asunud täitma lepingut, mistõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda või see öelda üles. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et kostja ei täitnud endale lepinguga võetud kohustusi. Samuti puudus vaidlus lepingu sõlmimise ja selle olemuse üle. Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti poolte enda kanda.
2. Kostja vaidles hageja määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata osas, millega kohus jättis hagi läbi vaatamata. Hagiavalduse väited on ebaselged ning nõude alus ei ole arusaadav.
3. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Määruskaebuse kohaselt jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata

§ 168lg 2.

Maakohus ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mille tõttu võiks hagejalt kostja kulude väljamõistmine olla hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus on menetluskulude jaotamisel jätnud täielikult arvestamata kostja huvid.

1. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole nõus kandma kostja menetluskulusid, kuna kohtusse pöördumise on tinginud kostja käitumine. Lisaks langeks ära hageja määruskaebuse rahuldamise puhul kostja määruskaebuse alus.
2. Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ning saatis

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Kolleegium leiab, et määruskaebused tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

3 2-17-306 12.

§ 423

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata mh juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud säte annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu, sh ei saa kohus hagi perspektiivikuse üle otsustades tõendeid hinnata (vt Riigikohtu

1. novembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). Praeguses asjas jättis maakohus hagi läbi vaatamata põhjusel, et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest hagi tervikteksti esitamata ei ole kohtule ega kostjale selge, millistele asjaoludele hageja hagi alusena tugineda soovib ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendada soovib, ning selliselt ei ole hagejal võimalik hagi rahuldamist saavutada, sest hageja esitatud tõendid jääksid hindamata, kuna hageja ei ole neile seaduse kohaselt viidanud (hageja ei ole viidanud, millise tõendiga ta millist asjaolu tõendada soovib). Seega heidab maakohus hagejale ette seda, et ta ei ole esitanud hagiavalduse tervikteksti, millest nähtuks iga hagi aluseks oleva asjaolu juures viide seda kinnitava(te)le tõendi(te)le ning sellisena ei pea maakohus võimalik tõenditele hinnangut anda. See aga tingib omakorda selle, et hagi ei ole võimalik rahuldada. Kolleegiumi hinnangul ei saa neil põhjendustel pidada hagi õiguslikult perspektiivituks

§ 423lg 2 p 2 tähenduses.

Hagi õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et hageja nõuet ei ole õiguslikult võimalik hagis esitatud faktiliste asjaolude alusel rahuldada isegi siis, kui need asjaolud oleksid tõendatud. Praeguses asjas on hageja esile toonud, et sõlmis kostjaga lepingu, on lepingust kostja rikkumise tõttu taganenud ning nõuab seetõttu lepingu alusel tasutud summat tagasi. Samuti nõuab hageja kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Selliste nõuete rahuldamine ei ole esiletoodud asjaoludel õiguslikult võimatu. See, et hageja ei ole selgelt viidanud hagiavalduses, millist asjaolu ta millise tõendiga tõendada soovib, ega esitanud hagi tervikteksti, ei saa kuidagi tähendada seda, et hagi on õiguslikult perspektiivitu. Menetlusosaliste nõuete, faktiliste ja õiguslike väidete, neid kinnitavate tõendite ning asja lahendamisele kohaldatava õiguse väljaselgitamine on

§ 392

lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 4¹ järgi maakohtu ülesanne eelmenetluse läbiviimisel ning juhul, kui menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentides esile toodu jääb kohtule arusaamatuks, saab kohus täita nimetatud ülesandeid ka korraldaval eelistungil (

§ 398lg 1).

Sel viisil saab maakohus välja selgitada, millist asjaolu millise tõendiga hageja tõendada soovib ning see puudus ei tähendaks ka seda, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Ülaltoodud põhjendustel jättis maakohus põhjendamatult hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. 13. Kuna kolleegium tühistab maakohtu määruse hagi läbivaatamata jätmise osas, tuleb

§ 173lg 3 II lause järgi tühistada ka määruses märgitud menetluskulude jaotus.

Siiski märgib kolleegium, et maakohus jättis põhjendamatult hagi läbivaatamata jätmisel menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte enda kanda.

Riigikohus on leidnud, et viidatud säte lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda ning

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Praegusel juhul ei esinenud selliseid erandlikke asjaolusid. 4 2-17-306
3. Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause tähenduses, jaotatakse määruskaebuse menetlemise kulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 5