← Eesti

3-17-1823/22

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tanel Saar

  1. november 2017, Tartu 3-17-1823 Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 10 000 eurot väljamõistmiseks seonduvalt võõrkeelsete kahjunõuete tagastamisega Aleksandr Streltsovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Streltsov RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  2. oktoobri
  3. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Viru Vangla tagastas
  5. augusti
  6. a otsusega nr 6-16/95-2 Aleksandr Streltsovile tema
  7. augustil 2017 ja
  8. augustil 2017 esitatud venekeelsed kahjunõuded, kuna isiku kontol oli pöördumiste tõlkimiseks raha olemas. A. Streltsov keeldus vangla pakkumisest pöördumiste tõlkimiseks saatmiseks enda vanglasiseselt isikuarvelt ja kinnitas seda allkirjaga.
  9. A. Streltsov esitas
  10. septembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuna Viru Vangla keeldus
  11. augusti
  12. a otsusega nr 6-16/95-2 läbi vaatamast tema venekeelset vaiet ja kahju hüvitamise taotlust.
  13. Viru Vangla märkis vastuses kohtunõudele, et A. Streltsov ei ole esitanud Viru Vanglale kahju hüvitamise taotlust seonduvalt sellega, et vangla keeldus
  14. augusti
  15. a otsusega tema venekeelset vaiet ja kahjunõuet läbi vaatamast.
  16. Tartu Halduskohus tagastas
  17. oktoobri
  18. a määrusega A. Streltsovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
  19. A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles nõuab Tartu Halduskohtu
  20. oktoobri
  21. a määruse tühistamist. Lisaks taotleb A. Streltsov menetlusabi määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna tal ei ole vabu rahalisi vahendeid.
  22. Tartu Halduskohus jättis
  23. oktoobri
  24. a määrusega A. Streltsovi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu
  25. oktoobri
  26. a määruse peale rahuldamata, jättis määruskaebuse käiguta ning andis täiendava tähtaja 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Halduskohus tuvastas A. Streltsovi vanglasisese isikukonto väljavõtte alusel, et määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 23,07 eurot, mis on piisav määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks ning kaebaja menetlusabi taotlus jääb rahuldamata.
  27. A. Streltsov esitas
  28. oktoobril 2017 määruskaebuse, mida hiljem täiendas ja milles nõuab Tartu Halduskohtu
  29. oktoobri
  30. a määruse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Määruskaebuse esitaja leiab, tema sissetulekud on alla 15 euro ja ta ei saa miinimumpalka.
  31. Tartu Halduskohus võttis
  32. oktoobri
  33. a määrusega A. Streltsovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu
  34. oktoobri
  35. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  36. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Määruskaebemenetluses ringkonnakohtus on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja
  37. oktoobril
  38. a menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks Tartu Halduskohtu
  39. oktoobri
  40. a määruse peale. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu määruse tühistamiseks.
  41. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest. A. Streltsov on esitanud halduskohtule menetlusabi taotluse
  42. oktoobril
  43. Halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete alusel perioodil
  44. juuni –
  45. oktoober
  46. Halduskohus on õigesti määranud menetlusabi taotleja majanduslikku seisundit kontrollitava perioodi, võtnud arvesse määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi, tuvastanud õiges summas kaebaja sissetuleku antud perioodil ja teinud lubatud mahaarvamised: kohustuslikud kinnipidamised nõuete- ja vabanemisfondi ning arvestanud kohtupraktikas nimetatud vältimatuid kulutusi 5% ulatuses töötasu alammäärast kuus (RKÜKo
  47. aprill 2016, nr 3-3-1-35-15). Kaebajal puuduvad muud HKMS § 112 lg 1 p-s 1 loetletud väljaminekud, mida kohus saaks arvestada menetlusabi andmisel, teised väljaminekud kaebaja isikukontolt on seotud peamiselt kaupluses tasumisega.
  48. Seega on halduskohus isikukonto väljavõtte alusel õigesti arvutanud määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu alusel kahekordseks keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 23,07 eurot. Kuna määruskaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist kuusissetulekut, siis ei saa A. Streltsovile tulenevalt HKMS § 112 lg 1 p-st 1 menetlusabi anda.
  49. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele, et kehtivast seadusandlusest ega kohtupraktikast ei tulene nõuet, et kaebaja sissetulekute arvestamise aluseks oleks vaid igakuine töötasu alammäär. Vastavalt HKMS § 112 lg-le 1 arvutatakse menetlusabi taotleja sissetulekud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele toimunud laekumisi, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad) (RKHKm
  50. märts 2012, nr 3-7-1-3-61-12, p 9). Seega on asjakohatud määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et kaebajale tuleks menetlusabi anda seetõttu, et talle ei laeku töötasu alammäär.
  51. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  52. oktoobri
  53. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Madis Ernits Tanel Saar 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.