Obsah (6)

§ 264§ 265§ 157§ 134§ 169§ 203

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 157 lg-s 1 sätestatud seaduslikkuse ja põhjendatuse kohustuse rikkumisega. Kohus ei ole sisuliselt analüüsinud, kas S. Jepifantsevi kinnipidamine on põhjendatud ega talle selgitanud, millistel õiguslikel alustel ja asjaoludel kohtu seisukoht põhineb, mistõttu tuleb määrused tühistada. 2) Põgenemisohtu ei esine. S. Jepifantsev võiks viibida varjupaigataotlejate majutuskeskuses ja PPA võiks isiku suhtes kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid, et vähendada tema põgenemise ohtu. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kuna isikul Eestis elukohta pole, ei oleks tal kuskil viibida väljaspool Harku keskust. Selleks on olemas Vao ja Vägeva majutuskeskused. S. Jepifantsev ei ole näidanud üles soovi põgeneda, ta on andnud menetlustes õigeid ütlusi, mistõttu on kohtu järeldus põhjendamatu. On usutav, et isik, kes on pärit Valgevenest, näeb Eestit kui Kesk-Euroopa riiki. S. Jepifantsev ei ole väitnud, et sooviks minna mõnda teise Euroopa riiki peale Eesti. Kui isik viibiks varjupaigataotlejate majutuskeskuses, oleks talle tagatud toit ja peavari, mistõttu ei peaks ta toidu hankimiseks varastama. Isiku ebaseaduslik Eestisse saabumise fakt ei ole tõendatud, kuna ta on korduvalt väitnud, et talle teadaolevalt sai ta Valgevenes olles viisa, mille abil ta Eestisse reisis ning ühtlasi kontrolliti tema passi Leedu piiril. 7. PPA esitas 29.09.2017 seisukoha, milles ta palub jätta S. Jepifantsevi määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud halduskohtu määrused muutmata. PPA põhjendused: 1) Tegemist oli haldustoiminguks loa andmise otsustamisega ja kohtu poolt oli

§ 264lg 4 kohaldamine asjakohane.

07.09.

1. a kohtuistungil selgitas kohus menetlusosalistele nende õigusi ning teavitas, et kirjeldava ja põhjendava osaga kohtumäärus koostatakse 08.09.
2. 2) Isik ei ole PPA-le esitanud ühegi isiku andmeid, asukohta ega muud infot, mis aitaks tuvastada tema isikut või teekonda Eestisse. Välistada ei saa, et isik on andnud valeandmeid Eestisse saabumise viisi ja/või isikuandmete kohta. Isiku väited piiriületuse ja viisa kohta pole kinnitust leidnud. PPA poolt tehtud päringud isiku kohta vasteid ei ole andnud. Isiku õigusvastane käitumine ei seisnenud ainult poest toidu varastamises. Asjaolud viitavad, et isikul puudus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslik alus ning piiri on ületatud ebaseaduslikult. Varjupaigataotluse esitas isik siis, kui oli poes toiduainete varguselt kinni peetud. Varjupaika soovib ta saada vaid majandusliku olukorra parandamiseks. Isiku suhtes esinevad VRKS § 36¹ lg 2 p-des 1-6 sätestatud asjaolud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et S. Jepifantsevi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
4. 22.09.
5. a määruskaebusest nähtuvalt on S. Jepifantsev vaidlustatud nii Tartu Halduskohtu 07.09.
6. a määrust kui ka 08.09.
7. a määrust. Asja materjalidest nähtuvalt 3 on halduskohus 07.09.
8. a määrusega teatavaks teinud üksnes määruse resolutsiooni ning 08.09.
9. a määrusega on halduskohus lisaks teatavaks teinud määruse kirjeldava ja põhjendava osa. Määruskaebuse esitaja väitel on kohus rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevat määruse põhjendamise nõuet (

§ 265

lg 3), mistõttu on tegemist

§ 157lg 1 rikkumisega.

Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. 10. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Vaidlust ei ole selle üle, et halduskohus lahendab vastava taotluse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete (

§-d 264-265) järgi.

§ 264

lg 4 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Seega sai halduskohus ka käesoleval juhul taotluse määrusega lahendamisel juhinduda

-is lihtmenetluses otsuse tegemist reguleerivatest sätetest.

§ 134

lg 2 p 7 kohaselt võib kohus, kui see aitab kaasa asja kiiremale lahendamisele, lihtmenetluses muu hulgas teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata

§-s 169 sätestatud tingimustel.

§ 169

lg 2 kohaselt võib lihtmenetluses kohus teha otsuse esmalt avalikult teatavaks ilma kirjeldava ja põhjendava osata, muu hulgas kuulutada suuliselt üksnes kohtuotsuse resolutsiooni. Selline otsus tuleb tervikuna avalikult teatavaks teha 15 päeva jooksul resolutsiooni teatavakstegemisest arvates, välja arvatud juhul, kui pooled ja kolmandad isikud teatavad enne otsuse tervikuna teatavakstegemist kirjalikult või kohtuistungil, et nad loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Ringkonnakohus märgib, et eelmainitud olukorras ei käsitleta kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse resolutsiooni ega ka hilisemat kirjeldava ja põhjendava osaga tehtud otsust eraldiseisvate otsustena, vaid ühe ja sama otsusena. Eeltoodust tulenevalt ei saa ka halduskohtu 07.09.2017 ja 08.09.

1. a määrusi käsitleda eraldiseisvate määrustena, vaid ühtse määrusena, mille põhjendused on esitatud 08.09.
2. a määrusena vormistatud dokumendis. Kuna halduskohtu määrus, millega anti PPA-le luba S. Jepifantsevi paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse, omandas õigusliku jõu kohe selle teatavakstegemisel, mitte 08.09.2017 täiendamisel kirjeldava ja põhjendava osaga, viitab ringkonnakohus selguse huvides järgnevalt vaid 07.09.
3. a määrusele ning tõlgendab kaebaja määruskaebusi selliselt, et need on esitatud 07.09.
4. a määruse vaidlustamiseks. Käsitledes halduskohtu määrusi ühtse, 07.09.
5. a määrusena, on kaebaja väited TsMS § 465 lg 2 p 8 ning

§ 157lg 1 rikkumisest ainetud.

1. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on 08.09.
2. a määruses piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluse rahuldamine isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on vältimatu. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 08.09.
3. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses ümber lükanud halduskohtu seisukohta põgenemisohu esinemise kohta. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud andmeid, et tal on olemas Eestis elukoht ega esitanud ka tõendeid, mille pinnalt oleks tema isikusamasus, kodakondsus või Eesti Vabariiki sisenemise ja siin viibimise seaduslik alus tuvastatav. Seega on määruskaebuse esitaja kinnipidamine varjupaigataotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks vajalik. Sealjuures esineb ka vajadus isiku kinnipidamiseks tulenevalt tema identiteedi ja kodakondsuse tuvastamise vajadusest, mis 4 omab varjupaigataotluse lahendamisel määravat tähtsust. Kohtupraktikas on sedastatud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 36¹ mõttes (Riigikohtu 29.01.
2. a määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik kaaluda VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamist, kui on tuvastatud kinnipidamiskeskusesse paigutatava isiku puhul põgenemisoht. Seega põgenemisohu korral isiku paigutamine varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, kus järelevalve teostamine ei ole niivõrd tõhus kui kinnipidamiskeskuses, ei tagaks see eesmärki, mida käesoleval juhul taotletakse, s.o vältida isiku põgenemist. Isiku riigist lahkumine takistaks varjupaigataotluse läbivaatamist. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul esinevad asjaolud kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Seega on määruskaebuse esitaja kinnipidamine nii kohane kui ka proportsionaalne meede. Eelnevat ümberlükkavaid asjaolusid ei ole S. Jepifantsev määruskaebuses esitanud.
3. Ringkonnakohus peab vajalikuks veel märkida, et VRKS § 364 lg 1 järgi vabastab kinnipidamiskeskuse juhataja varjupaigataotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest VRKS § 36¹ lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel. Seega kui PPA suudab edasise menetluse käigus tuvastada varjupaigataotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud, mis on ühtlasi vajalikud vastava otsuse tegemiseks, vabastatakse isik kinnipidamise aluste äralangemisel koheselt. Kinnipidamiskeskuses viibimise korral ei jää ka isiku olulised õigused kaitseta.
4. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus S. Jepifantsevi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.09.
5. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel