Obsah (4)

§ 252§ 204§ 203§ 249

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 22.12.2017, Tartu Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse es

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Jevgeni Rabotinski esitas 09.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 30.10.2017 kaebuse täienduse. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 24.04.
2. a käskkirja nr 1-1/55 ja ennistada tema õigus vanglas suitsetada (lubada vanglas suitsetada ja osta sigarette).
3. J. Rabotinski esitas 09.10.2017 esialgse õiguskaitse taotluse ja 30.10.2017 taotluse täienduse. Kaebaja palus peatada Viru Vangla 24.04.
4. a käskkirja nr 1-1/55 ja lubada vanglas suitsetada ning osta sigarette.
5. Tartu Halduskohus jättis 07.12.
6. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta riigilõivust kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 15 eurot tasumiseks tähtaja 10 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 3). Halduskohus märkis esialgse õiguskaitse taotluse osas, et kaebaja on põhjendanud oma esialgse õiguskaitse vajadust esiteks suitsetamisest loobumisega kaasnevate võõrutusnähtudega ja teiseks sellega, et igapäevases elus kehtinud keeldu või piirangut ei ole tagantjärele võimalik olematuks teha. Halduskohus selgitas, et sarnastel asjaoludel tehtud varasemates kohtulahendites (kohtuasjad nr 3-17-1449, 3-17-1999, 3-17-2008 ja 3-17-2115) on halduskohus leidnud, et vanglas suitsetamise keelamise vaidlustamise korral on kinnipeetaval esialgse õiguskaitse vajadus, kuid Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.12.
7. a määrusega Tartu Halduskohtu 11.09.
8. a määruse kohtuasjas nr 3-17-1449 ning leidis, et suitsetamise piiramise või keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje oht. Halduskohus rõhutas, et kuigi ringkonnakohtu seisukohad ei ole praeguse asja lahendamisel halduskohtule kohustuslikud, peab kohus õigusrahu saavutamise huvides õigeks lähtuda kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ringkonnakohtu seisukohtadest. Halduskohus leidis viitega ringkonnakohtu lahendile asjas nr 3-17-1449, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudus halduskohtu hinnangul vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Halduskohus jättis halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

1. J. Rabotinski esitas 17.12.2017 Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu 07.12.
2. a määruse peale määruskaebuse. Kaebaja märgib määruskaebuses, et ta on esitanud vanglale vaide vanglas suitsetamise ja õiguse soetada sigarette vangla poest keelamise peale. Kaebaja arvates ületab vanglas suitsetamise piiramine kannatuste ja ebamugavuste taseme, mis kaasnevad vangistusega vältimatult. Suitsetamise keelu kehtestamisel ei ole arvestatud sellega, et kinnipeetavatel ei ole võimalik vangla piiridest väljuda, et oma suitsetamise õigust teostada. Kaebaja palub kohut kehtestada esialgne õiguskaitse ka vaidemenetluse ajaks, samuti kohtul lubada tal vanglas suitsetada ja vanglapoest sigarette soetada. Kaebaja palub algatada põhiseaduslikkuse järelevalve ja kontrollida, kas VSKE § 64¹ lg 3¹ vastab Eesti põhiseadusele. Samuti palub kontrollida vangla direktori aktide tühisust, sest määruskaebuse esitaja arvates ei olnud direktoril seaduslikku õigust taolisi akte välja anda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 252

lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule.

§ 204

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. J. Rabotinski esitatud määruskaebus on tähtaegne ning riigilõiv on tasutud. Määruskaebusest puudub küll määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus, kus oleks ära märgitud, millises ulatuses kaebaja halduskohtu määrust vaidlustab ja missugust lahendit taotleb, kuid ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja 17.12.

1. a määruskaebusega vaidlustanud Tartu Halduskohtu 07.12.
2. a määruse resolutsiooni p 3, millega halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ning kaebaja sooviks on halduskohtu määruse tühistamine nimetatud osas ning tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine. Sellisele kaebaja tahtele viitab ringkonnakohtu hinnangul see, et kaebaja on adresseerinud määruskaebuse ringkonnakohtule ning märkinud, et tegemist on määruskaebusega 07.12.
3. a määruse peale, samas on pealkirjastanud oma dokumendi ka esialgse õiguskaitse taotlusena. Halduskohus on 07.12.
4. a määruse vaidlustamisviites märkinud, et määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse menetlusse võtta. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida vastustaja arvamust kaebaja määruskaebusele. 2
5. Ringkonnakohus leiab, määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 07.12.
6. a määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vastavalt

§ 249

lg-le 1 puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kui puudub oht, et kaebajale kaasneksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega rasked või pöördumatud tagajärjed. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei nähtu. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Määruskaebuses esitatud väited, mis puudutavad vanglas kehtestatud suitsetamise piirangu õigusvastasust, samuti vangla direktori käskkirjade tühisust, ei ole käesoleva määruskaebuse lahendamise seisukohast asjakohased, kuna halduskohus võtab nende osas seisukoha kaebuse sisulise lahendamise käigus. Kaebaja taotlus algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus ja kontrollida, kas vangla sisekorraeeskirja § 64¹ lg 3¹ vastab põhiseadusele, ei anna samuti alust määruskaebuse rahuldamiseks. Riigikohtu praktika kohaselt saab kohus algatada õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontrolli üksnes siis, kui ta otsustab lõplikult asjakohase õigusküsimuse üle (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.11.
2. a määrused asjades nr 5-17/33, nr 5-17/40 ja nr 5-17/41). Käesoleval hetkel on halduskohus vaidlustatud määrusega otsustanud üksnes selle üle, kas on põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset, mitte selle üle, kas kaebaja vaidlustatud vangla direktori käskkiri tühistada.
3. Eeltoodust tulenevalt ei anna ringkonnakohtu hinnangul ükski määruskaebuses esitatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 07.12.
4. a määruse resolutsiooni p 3 tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.12.
5. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata. Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 3 Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/