lg 7 p 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetele, sest arvetelt ei nähtu kauba või teenuse nimetus või kirjeldus (ekspedeerimisteenus ja/või veoteenus), teenuse maht, teenuse osutamise kuupäev või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Samuti ei vasta arved (kaebaja arved UAB Ekobazele, millised edastas Leedu maksuhaldur)
Siinjuures on oluline märkida, et nimetatud arved erinevad kaebaja poolt esitatud arvetest, sest viimased sisaldavad vastavasisulist viidet
sätetele. Green Logistic OÜ arved OÜ-le Stella & Stas ei vasta samuti
Vastustajale aluse põhjendatud kahtluseks, et tehinguid ei ole selliselt toimunud nagu formaalselt dokumendid on vormistatud, annab lisaks arvete üldsõnalisusele ka asjaolu, et arved on koostatud sisuliselt kõigi väidetavate tehinguosaliste poolt samal kuupäeval. Kaebaja seaduslik esindaja kinnitas maksumenetluses, et tunneb Stella & Stas OÜ juhatuse liiget S. P. üle 20 aasta. OÜ Stella & Stas seaduslik esindaja S. P. selgitas, et OÜ Green Logistic on OÜ Meip Hooldus õigusjärglane Vastustaja arvates on nimetatud asjaolud ehk isikutevahelised seosed üks eeldustest, mis andis kaebajale riskivabalt näilistes tehingutes osalemiseks põhjust. Eeltoodust ning maksumenetluses tuvastatust tulenevalt ei saa õigeks lugeda formaalselt vormistatud dokumentidel A.Pukeno I.P kaubavedu Green Logistic OÜ kaudu Stella & Stas OÜ poolt ekspedeerimise raames Hansagrand OÜ-le reaalselt osutatud (edasimüüdud) veoteenuseks. Maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust (Riigikohtu määrus 3-3-1-31-99). Seega maksustamisel on oluline selgitada välja tehingu tegelik majanduslik sisu ning kuludokumentide või lepingute vormistamine ei ole otsustava tähendusega. Fiktiivse tehingu puhul on tehingu pool teadlik tehingu teistsugusest sisust ja eesmärgist. Fiktiivse tehingu sooritamisel maksukohustuse vähendamise eesmärgil on seega tegemist tahtliku maksude tasumisest kõrvalhoidmisega. Väitele tehingu puhul kehtivate hoolsusnõuete täitmise kohta saab tugineda vaid isik, kes ei pidanud olema teadlik tehingu tegelikest asjaoludest (Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2005. otsus 2-3/142/05, AS Balterex Oil). Kuna käibemaksu objektiks on teenuse käive kui majanduslik sooritus, siis arve väljastamine ja raha liikumine väidetavale müüjale ei kinnita veel käibe toimumist ega ka käibemaksukohustust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib
lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kaupade ja teenuste soetamisel, mitte ainuüksi arve esitamisest. Käibe tekkimise aluseks ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse 6 tekkimiseks on seega vajalik asjaolu, et üks käibemaksukohustuslane osutab teisele käibemaksukohustuslasele ettevõtluses kasutatavat teenust. Ka taolisel juhul peab maksukohustuslane sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse tõendamiseks esitama tõendeid selle kohta kas ja millal ta on kätte saanud ettevõtluses kasutatava teenuse. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ei laiene isikule, kes osaleb maksupettuses või on rikkunud hoolsuskohustust ning ei suuda tõendada tegelikku tehingu toimumist ning teenuse saamist arvetel näidatud isikult. Tulenevalt RPS § 7 lg 1 p-st 3 peab raamatupidamise algdokument kajastama tehingu majanduslikku sisu. Riigikohus on oma 20.06.2007 otsuse nr 3-3-1-34-07 p-s 15 samuti märkinud, et nõuetekohasel algdokumendil tuleb märkida tehingu majanduslik sisu (RPS § 7 lg 1 p 3). Kui tehingu majanduslik sisu on märgitud ebaõigesti, siis pole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. Vastustaja leiab, et tehingute kohta olemasolevad formaalsed dokumendid, s.h asjaolu, et tasutakse väidetavate osutatud teenuste eest eranditult ja 100% ulatuses arveldusarvetele ei ole piisavaks tõendiks, mis kinnitaks tehingute toimumist arvel märgitud isikuga ja arvetel märgitud mahus või lükkaks ümber maksuotsuses toodud põhjendatud kahtluse, et maksukohustuslane on maksupettusega seotud. Vastustajal on põhjendatud kahtlus, et Green Logistic OÜ arveldusarvele laekunud summade ülekandmisel rahade liikumise skeemis kaebaja -> Stella & Stas OÜ -> OÜ Green Logistic -> Suurbritannia firma Outrex Transit LLP (asukohaga Suur Sõjamäe 13, Tallinn) ja A.Pukeno P.I vähemalt osaliselt jõudis raha tagasi skeemis osalevatele isikutele. Ahelas osalevate äriühingute arvelduskontodelt nähtub, et ahelasse kaasatud äriühing teeb ülekandeid vastavalt talle esitatud arvele ning OÜ Green Logistic arvelduskontolt kantakse A.Pukeno PI arvelduskontole vastavalt A. Pukeno PI poolt OÜle Green Logistic väljastatud arvele. OÜ Green Logistic poolt OÜle Stella & Stas ja A. Pukeno PI poolt OÜle Green Logistic esitatud arvete summadest tekkinud vahe kantakse OÜ Green Logistic poolt üle Suurbritannia firma Outrex Transit LLP arvelduskontole. Teisisõnu, UAB Ekobaze poolt OÜle Hansagrand arvete alusel tehtud ülekannetega viiakse nn varjatult kasum läbi mitme skeemi kaasatud Eesti äriühingu Suurbritannias registreeritud reaalselt mittetegutseva firma arvelduskontole. Üldjuhul maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on sellise asjaolu tuvastamine praktikas reeglina võimatu. Maksumenetluses ei pea maksuhaldur tõendama, et maksukohustuslane on osalenud maksupettuses, vaid piisab kui on põhjendatud vastustaja sellekohased kahtlused, et maksuarvestuse aluseks olevatel raamatupidamisdokumentidel kajastatud tehinguid tegelikkuses arvel märgitud poolte vahel toimunud ei ole ning maksukohustuslane oli sellest teadlik. Kaebaja selgitused muudavad ebausaldusväärseks järgmised asjaolud: Green Logistic OÜ reaalse majandustegevuse puudumine (töötajad, seadmed vms); väljastatud arvel teenuse üldsõnalisus; arvete väljastamise kiirus; käibe deklareerimine selliselt, et tasumisele kuuluvat käibemaksu sisuliselt ei teki, kusjuures puuduvad tõendid, mis kinnitavad sisendkäibemaksu maha arvamise õigust (teenuste, kaupade soetust). Kaebajal ostjana on majanduslik huvi maksupettuses osaleda, sest majanduslikku kasu saab ta arvete alusel enda maksustatavast käibest arvestatud käibemaksust alusetult maha arvatud sisendkäibemaksust, millist ketis reaalselt mittetegutsevate äriühingute osaluseta ei oleks kaebajal tekkinud. Selline tehingute moonutatud ahel võimaldas kaebajal enammakstud käibemaksu otse riigilt tagasi küsida, s.t kaebaja suurendas alusetult käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu ja seeläbi vähendas riigieelarvesse tasutavat käibemaksu. Kaebaja on teenuse müüjana alusetult deklareerinud ühendusesisest käivet. Asjaolud seoses vagunite andmisega osalemiseks veoprotsessis Rezekne2 – Maardu marsruudil. Vastustaja maksumenetluses tuvastas, et Stella & Stas OÜ ei ole kaebajale vaidlusalustel arvetel märgitud teenust – vagunite etteandmine, rentosutanud. Tegemist on võltsarvetega, mistõttu tehingu juriidiline vorm ei vasta tehingu majanduslikule sisule ning kaebajal puudub õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks ning väidetava teenuse edasimüügi deklareerimiseks ühendusesisese käibena SIA Tranzit SV-le. Vastustaja leiab, et kaebaja väide kaebuses, mille kohaselt SIA Tranzit SV tellis Hansagrand OÜ-lt raudteevagunite kasutusõiguse teenuse seoses kaupade transportimise protsessiga Läti territooriumi läbivatel marsruutidel, on paljasõnaline ning vastuolus maksumenetluses kogutud tõenditega. Vastustaja on kontrolli tulemusel jõudnud järeldusele, et vaidlusaluste Stella & Stas OÜ arvete alusel ei ole kaebaja teenust soetanud ega edasi müünud SIA Tranzit SV-le. Asja materjalidest nähtub, et väidetavalt on Green Logistic OÜ müünud Stella & Stas OÜ-le raudteevedude ekspedeerimise teenust novembris 2011 nimetuse all: Zilupe eks.-Rezekne 2 eks.- Lugazi eks, Indra eks.Lugazieks ja Lugazi eks.- Indra eks, Rezekene 2 – Maardu, Rezekene – Maardu ja detsembris 2011 nimetuse all: raudteevedude ekspedeerimine Zilupe eks/Karsava eks.- Rezekne 2 eks.- Lugazi eks, raudteevedude 7 ekspedeerimine Rezekne 2- Maardu, raudteevedude ekspedeerimine Rezekne 2- Maardu, raudteevedude ekspedeerimine Indra eks.- Lugazieks ja Lugazi eks.- Indra eks. OÜ Stella & Stas on väidetavalt novembris 2011 müünud samade vagunite liikumisega kaebajale teenust nimetuse all: vagunite etteandmine osalemaks veoprotsessis marsruudil Rezekene 2 – Maardu, vagunites valtsmetalli vedu Zilupe eks.-Rezekne 2 eks.Lugazi eks, vagunites valtsmetalli vedu Indra eks.- Lugazieks ja Lugazi eks.- Indra eks, vagunite etteandmine osalemaks veoprotsessis marsruudil Rezekene 2 – Maardu ja detsembris 2011 nimetuse all: vagunites valtsmetalli vedu Zilupe eks/Karsava eks.-Rezekne 2 eks.- Lugazi eks, vagunite etteandmine osalemaks veoprotsessis marsruudil Rezekene 2 – Maardu, vagunites valtsmetalli vedu Indra eks.- Lugazieks ja Lugazi eks.- Indra eks, vagunite etteandmine osalemaks veoprotsessis marsruudil Rezekene 2 – Maardu. Eeltoodust nähtub, et Green logistik OÜ arvete sisu erineb Stella & Stas OÜ arvete sisust. Kaebaja on väidetavalt novembris 2011 müünud SIA Tranzit SV-le teenust nimetuse all: vagunite etteandmine osalemaks veoprotsessis marsruudil Rezekene 2 – Maardu, vagunite etteandmine osalemaks veoprotsessis marsruudil Rezekene 2 – Maardu ja detsembris 2011 nimetuse all: vagunite etteandmine osalemaks veoprotsessis marsruudil Rezekene 2 – Maardu, vagunite etteandmine osalemaks veoprotsessis marsruudil Rezekene 2 – Maardu. Vastustaja, analüüsides Läti maksuhalduri poolt edastatud SIA Tranzit SV dokumente, tuvastas, et detsembris 2011 väidetavalt vagunite etteandmise ja osalemise veoprotsessis ja/või kaebaja vagunite kasutamises osales 165-st vagunist 98 vagunit (Novotrade Invest AS-le 60 vagunit ja Sibur International GmbH-le 38 vagunit), kusjuures arvete sisuks oli transpordiekspedeerimisteenuste osutamine, mitte SIA Tranzit SV poolt Hansagrand OÜ vagunite kasutamine. Vastustaja tuvastas maksumenetluses, et kaebaja poolt 31.12.2011 SIA-le Tranzit SV väljastatud arvel SV/11-12A kajastatud vagunitest ükski vagun ei kajastu SIA Tranzit SV poolt Läti maksuhaldurile edastatud kauba saajate arvetel. Kõikidel esitatud raudtee veosesaatelehtedel on märge selle kohta, et tasu Läti raudteel teostab kauba saaja SIA Tranzit SV. SIA Tranzit SV vormistab Lätis dokumendid ümber ja suunab vagunid Lätist Eestisse vastavalt kauba saajatega sõlmitud lepingutele. Veose saatelehtedelt nähtub kauba saaja. Vastustaja pöördus kauba saajate poole. Oiltanking Tallinn AS vastuse kohaselt tellib/rendib kauba veoks vagunid kauba saatja ja kannab kõik sellega seotud kulud. Novotrade Invest AS sõlmis otselepingu SIA Tranzit SV-ga ning kinnitab, et tal ei ole olnud tehinguid kaebajaga. Seega kaebaja vagunite kasutamist nimetatud leping ette ei näe. ABB AS vastuste kohaselt Lätist sihtkohani Eestis toimetas kaupade transportimise kaebaja, organiseerides vajalikud tolliformaalsused ja ümbervormistused. Lätist Eestisse vastutab vagunite liikumise eest kaebaja. Kaebaja poolt kontrollimiseks esitatud dokumentidest nähtub, et Hansagrand OÜ osutab ABB AS-le ekspedeerimisteenuseid, mis on seotud veoste organiseerimisega Läti raudteel. Kaebaja ei ole tõendanud vagunite omandiõigust või muud õiguslikku alust nende omamiseks, s.h kasutamiseks ja käsutamiseks. SIA Tranzit SV teatas Läti maksuhaldurile (22.05.201 vastus), et SIA Tranzit SV raamatupidamisdokumentide ja juhatuse esimehe V. S. poolt antud selgituste kohaselt transportis SIA Tranzit SV kauba raudteel Resekne II-st (Lätis) Maardu jaama (Eestis) kasutades Eesti maksumaksjalt renditud vaguneid. Hansagrand väljastas nimetatud arved SIA Tranzit SV-le teenuste eest - SIA Tranzit SV kasutas veoste transportimiseks raudteel Resekne II-st (Lätis) Maardusse (Eestis) OÜ Hansagrand vaguneid. SIA Tranzit SV raamatupidamisdokumentide ja juhatuse esimehe V.S. poolt antud selgituste kohaselt rentis SIA Tranzit SV vagunid Hansagrandilt. OÜ-lt Hansagrand renditud vaguneid kasutati valtsterase, masuudi ja isopreeni transportimiseks. SIA Tranzit SV juhatuse esimehe V. S. sõnutsi esitas tema tellimuse ja esindas äriühingut SIA Tranzit SV tehingutes Hansagrand OÜ-ga. SIA Tranzit SV SV juhatuse esimehe V. S. ütluste ja esitatud dokumentide kohaselt saadi tellimused kaupade (valtsteras, masuut, isopreen) transportimiseks raudteel Resekne II-st (Lätis) Maardu raudteejaama (Eestis) äriühingutelt Novotrade Invest AS (reg nr EE 100742747), Sibur International GmbH (vat nr AT U56388233) ja Anviga UAB ( reg nr LT 246598219). SIA Tranzit SV juhatuse esimees V. S. teatas, et eelnimetatud äriühingud tellisid veoste transpordi (kasutades OÜ Hansagrand vaguneid) SIA Tranzit SV maksis vagunite omaniku Hansagrand OÜ esindajale õiguste eest kasutada vaguneid kauba transportimiseks Lätis ja Eestis. 12.09.2012 päringule vastuse kohaselt (13.09.2012 tõlge) Läti maksuhaldur teatas, et ajavahemikul 11.2011 – 12.2011 SIA Tranzit SV deklareeris transporditeenuste osutamist Novotrade Invest AS-le (reg nr EE 100742747), Sibur International GmbH-le (vat nr AT U56388233) ja Anviga UAB-le ( reg nr LT 246598219). Läti maksuhaldur väljastas vastavad arved ekspedeerimisteenuste eest ning lepingu nr 11/2010 06.12.2010 ekspedeerimisteenuste osutamiseks, mis 8 sõlmiti Novotrade Invest AS-ga. Läti maksuhalduri 22.05.2012 vastuse kohaselt temaatilise kontrolli käigus tehti kindlaks, et SIA Tranzit SV osutas raudteeveoste ekspedeerimisteenust. 19.10.2012 päringule vastuse kohaselt (23.10.2012 tõlge) Hansagrandilt renditud vaguneid kasutati tehingutes Novotrade Invest AS ja Sibur International GmbH-ga, kuid tehingutes Anviga UAB-ga ei kasutatud Hansagrand OÜ-lt renditud vaguneid. Vastustajal ei ole põhjust seada kahtluse alla Läti maksuhalduri poolt kogutud teavet ja esitatud dokumentatsiooni, samuti Tranzit SV raamatupidamisdokumente ja juhatuse esimehe V. S. selgitusi. Seetõttu on eeltoodule tuginedes ekslik kaebaja seisukoht, et „maksuamet on vääralt nimetanud seda teenust vagunite rendiks“ ning kaebaja edaspidised paljasõnalised selgitused teenuse sisustamise kohta vagunite kasutusõiguse osas. Maksumenetluses kogutud tõendid, sh SIA Tranzit SV poolt sõlmitud lepingud Novotrade Invest ASga ja Sibur International GmbH-ga ning Anviga UAB-ga (19.10.2012 scac päringu vastuse lisad) kaebaja paljasõnalisi väiteid ei toeta. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et vastustaja on jätnud vagunite omanike poolt väljastatud load formaalsete põhjendustega arvestamata, sest maksumenetluses on vastusaja tõendeid hinnanud ning seisukoha kujundanud maksuotsuses. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud omandiõigust või muud õiguslikku alust vagunite rentimiseks ning reaalselt teenuse osutamiseks. Seega ei ole kaebaja tõendanud kaebuses väidetut, et „vagunite kasutusõiguse andmine toimus lepingute alusel ehk omanike poolt antud kasutusõigus müüdi edasi (sh olid edasimüüjateks Stella & Stas OÜ – Hansagrand OÜ – SIA Transit SV) kuni lõppkliendini.“ Nn lõppkliendid ei kinnita sellise teenuse soetamist. Nõustuda ei saa kaebajaga ka selles, et „pooled on kinnitanud reaalselt saadud teenuste ning selle sisu ja mahte vastavate nimekirjadena vormistatud aktidega, kus on toodud vagunite numbrid jms vagunite kohta, mille kasutusõigus saadi“, sest Stella & Stas OÜ juhatuse liige S. P. ei oska anda selgitusi tehingute sisu kohta ning väidetavalt on kaebajale osutanud veoteenuse maksmiseteenust, sest veoteenuse organiseerib ostja ise ja leping on sõlmitud lepingu pärast. „Mind huvitavad ainult arved, minule esitatud arvete alusel kirjutan mina oma ettevõtte rekvisiitidega arve lisades vahenduse.“ S. P. lepinguid, tellimusi vaja ei ole ning teenuse osutamine teda ei huvita, sest oluline oli, et rahad on kätte saadud. Ainuüksi rahade liikumine formaalselt vormistatud dokumentide kohaselt ei tekita majandustehinguid ega käivet. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et vastustaja on tuvastanud, et kaebaja on deklareerinud Stella & Stas OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu oma käibedeklaratsioonis ning samamoodi tuvastanud ka Green Logistic OÜ ja Stella & Stas OÜ vaheliste käivete käibemaksuarvestuse, mis vastab seaduses sätestatule. Põhjusel, et vastustaja on tuvastanud, et teenuseid ei ole osutatud, on väär ka kaebaja seisukoht, et ainuüksi teenuse edasimüümise fakt annab automaatselt ka sisendi maha arvamise õiguse. Ebaõige ja paljasõnaline on kaebaja seisukoht, et ta tegutses vaadeldavate tehingutega seoses heas usus ning rakendas teenuse tellimisel ja selle saamisel käibes vajalikku hoolsust, sest vastustaja on maksumenetluses tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates tuvastanud kaebaja pahatahtluku ning teadliku käitumise maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete deklareerimisel. Siinjuures on tõendite kogumist oluline ära märkida tõend, millises väidetav tehingupartner Stella & Stas OÜ juhatuse liige S. P. kinnitab, et I. Š. oli isikuks, kes pöördus tema poole umbes 3 aastat tagasi, keda S. P. tundis varasemast ajast (töötasid kunagi koos Eesti Raudteel) ning tegi ettepaneku, et S. P. hakkaks vahendama veoteenuse maksmist ehk kaebaja oli isikuks, kellel oli huvi võltsarvete saamiseks, millise eesmärgiks oli sisendkäibemaksu alusetu mahaarvamise arvelt vähendada käibemaksukohustust. Antud juhul on tõendamiskoormis üle läinud MKS § 150 kohaselt kaebajale. Asjaolud seoses valtsmetalliga vagunite veoga Läti raudteel. Vastustaja tuvastas maksumenetluses, et Stella & Stas OÜ ei ole kaebajale vaidlusalustel arvetel märgitud teenust –raudteeveo tariifide arvestamine vagunite läbimise eest Läti territooriumil - osutanud, tegemist on võltsarvetega, mistõttu tehingu juriidiline vorm ei vasta tehingu majanduslikule sisule, mistõttu kaebajal puudub õiguslik alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kaebaja soetas nimetatud teenuse SIA Tranzit SV ja Standox Trade LLP-lt (teenuse deklareerimine 0% määraga) ning müüs teenuse edasi kauba saajatele AS ABB, RGR Metall OÜ ja Elme Metall OÜ. Vaidlust ei ole selles, et kauba saajad AS ABB, Elme Metall OÜ ning RGR Metall OÜ on raudteevedude kaudu kauba saanud ning kaebaja on sõlminud raudteevedude ekspedeerimise lepingud kaubavedude eest Eesti Vabariiki, SRÜ, Balti- või Euroopa riikidesse AS-ga ABB, Elme Metall OÜ-ga ning RGR Metall OÜ-ga. Lepingutest ei nähtu, et teenuse tellijad AS ABB, Elme Metall OÜ ning RGR Metall OÜ on andnud täitjale volituse lepingus märgitud teenuste soetamiseks nn väidetava ekspedeerimisteenuse 9 vahendajatelt Stella & Stas OÜ-lt ning Green Logistic OÜ-lt. On ebamõistlik ning ei ole eluliselt usutav, et kaebaja poolt lepinguliste kohustuste täitmiseks AS ABB, Elme Metall OÜ ning RGR Metall OÜ ees on põhjendatud mitmete ekspedeerijate osalemine veoprotsessis marsruudil Läti-Eesti. Paljasõnaliseks jääb kaebaja väide, et Stella & Stas OÜ-l olid ekspedeerijana vastavad õigused ja kohustused ning samuti majanduslikud riskid ning sellest tulenevalt pidi ta osutama vaadeldavat kompleksteenust omal kulul ja riisikol ning vastutas tulemuste eest kaebaja ees täies ulatuses. Stella & Stas OÜ seadusliku esindaja S. P. selgitustest sellist vastutust ei nähtu. Samuti ei nähtu äriregistri andmetest ega ka Stella & Stas OÜ seadusliku esindaja S. P. selgitustest, et Stella & Stas OÜ-l olid selles majandusvaldkonnas vajalikud eriteadmised, kontaktid ja pikaajaline töökogemus. Äriregistri andmetest nähtub, et põhitegevusalaks on sõiduautode ja väikebusside müük, majandusaasta aruande kohaselt alates 2009 kauba raudteevedu, alates 2011 veoste ekspedeerimine ning alates 2013 selles valdkonnas tegevus puudub. Kaebaja väidete kohaselt võimaldas Stella & Stas OÜ poolt osutatav teenus mõistlikku maksetähtaega, kuid arvetelt ei nähtu teenuse osutamise aega ega ka arve tasumise tähtaega. Kaebaja ja Stella & Stas OÜ vahel 16.06.2008 sõlmitud lepingu nr 25 p 4.3 kohaselt tasub tellija talle osutatud teenuste eest 14 pangapäeva jooksul peale arve kättesaamist, kuid tõenditest ei nähtu arvete kättesaamise aegasid, mistõttu on kontrollitav vaid tasumine arve koostamise kuupäevade järgi, mitte kättesaamise kuupäevade järgi. Kaebaja kinnitab, et peale vaguni(te) saabumist näiteks Maardu raudteejaama-tollipunkti teatatakse sellest Hansagrand OÜ-le ja edastati veose saateleht jms dokumendid ja andmed. Seega tegeles kaebaja nn kompleksteenuse osutamisega klientidele ning nn vahendajate (Stella & Stas OÜ-lt ning Green Logistic OÜ) tegevus veoprotsessis ei ole leidnud kinnitust. Kaebaja väidete kohaselt kaebaja tegi sellest ning Stella & Stas OÜ teenuse tasudest lähtuvalt oma kliendile (AS ABB, Elme Metall OÜ, RGR Metall OÜ) koheselt arve, mida kajastati kaubaimpordi deklareerimisel. Samas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, millest ja milliseks kujunes Stella & Stas OÜ teenuste hind iga kaubasaadetise kohta. Mõistlik ja tavapärane ei ole olukord kus kaebajale on teada enne kui Stella ja Stas OÜ kaebajale arve esitab kokku teenuste eest kulu, kuid asja materjalidest nähtub, et kaebaja on kauba saajatele (AS ABB, Elme Metall OÜ, RGR Metall OÜ) arved esitanud varem kui Stella & Stas OÜ kaebajale. Seega loeti kaebaja poolt teenused Stella & Stas OÜ poolt nõuetekohaselt täies mahus sooritatuks ja üleantuks klientidele arvete esitamisega ehk sisuliselt aktsepteeris kaebaja väidetava teenuse soetust Stella & Stas OÜ-lt kliendile arve esitamisel, mitte nii nagu kaebaja kaebuses väidab – „Tavaliselt kuu lõpus peale jooksval kuul teenuse saamist ja edasimüüki kontrollis Hansagrand OÜ koos Stella & Stas OÜ-ga teenuste osutamise andmed raudteeveoste saatelehtede, vagunite nimekirjade jms andmete alusel (sh SMGS dokumendid). Sellest kontrollist lähtuvalt loeti teenused Stella & Stas OÜ poolt nõuetekohaselt täies mahus sooritatuks ja üleantuks ning vormistati vastavasisulised vagunite nimekirjad, mille alusel Stella & Stas OÜ esitas Hansagrand OÜ-le teenustasuarved.“ Vastustaja arvates kinnitab nimetatu vaid formaalselt dokumentide tagantjärgi koostamist. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja arved oma kliendile (AS ABB, Elme Metall OÜ, RGR Metall OÜ) on üksikasjalikumad, kui Green Logistic OÜ arved Stella & Stas OÜ-le ning viimse arved Hansagrand OÜ-le. Vastustaja arvates toetab selline arvete esitamise ebaloogilisus vastustaja kahtlusi selles, et kaebaja ei ole faktiliselt teenust Stella & Stas OÜ-lt soetanud, on teadlik tehingute kunstlikust olemusest ning osaleb käibemaksupettuse skeemides. Vastustaja leiab, et selline tegevus on iseloomulik vaid arvevabrikutele ehk Hansagrand OÜ soetas Stella & Stas OÜ-lt vaid arveid, mitte teenust. Kaebaja väidete kohaselt on võimalik tellida raudteekasutusteenust vaadeldava vagunitega Läti territooriumi läbimise kompleksteenuse raames nende ekspediitorite-edasimüüjate kaudu, kellel on võimalik kohe tasuda ettemaks või kellele ettemaksu tasunud ekspediitor(id) annavad maksetähtajad krediidivõimelisuse, tagatise vms alusel. Sellise teenuse saamine on võimalik Stella & Stas OÜ kaudu. Vastustaja leiab, et kaebaja väide on paljasõnaline. Esitatud tõenditest ei nähtu, et Stella & Stas OÜ maksevõime võimaldas ja/või Stella & Stas OÜ tasus ettemakseid või andis tagatisi vagunitega Läti territooriumi läbimise kompleksteenuse raames. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud oma väidet, et igal veoprotsessiosalisel oli oma funktsioon ja lisandväärtus ilma milleta ei oleks see teenus toiminud. Kaebuse kohaselt kliendid on aktsepteerinud Hansagrand OÜ arveid ja nende summasid ja aluseks olevat teenust ning on tasunud need arved Hansagrand OÜ-le pangaülekandega. Vastustaja selgitab, et vaidlus teenuse osutamises klientidele puudub. Vaidlus on selles, et maksuhaldur tuvastas maksumenetluses, et kaebaja ei ole nimetatud teenust soetanud Stella & Stas OÜ-lt ning viimane ei ole teenust soetanud Green 10 Logistic OÜ-lt. Kuna tehingud ei ole toimunud (teenuse soetus) arvel märgitud isikult Stella & Stas OÜ-lt, siis seetõttu puudub kaebajal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Asja materjalidest nähtub, et Stella & Stas OÜ on esitanud kaebajale valtsmetalli raudteevedude kohta arved 30.11.2011: nr S-45/11 marsruudil Zilupe eks.-Rezekne 2 eks.- Lugazi eks, nr S-46/11 marsruudil Indra eks.Lugazieks ja Lugazi eks.- Indra eks ning 31.12.2011: nr S-50/11 marsruudil Zilupe eks/Karsava eks.-Rezekne 2 eks.- Lugazi eksja nr S-52/11 marsruudil Indra eks.- Lugazieks ja Lugazi eks.- Indra eks, milliste tasumisel tekkis kaebajal alusetult sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning millistega seoses kaebaja vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu. Vastustaja maksumenetluses tuvastas, et skeemides: 1) SIA LDZ Cargo - SIA Translats - Standox Trade LLP - Outrex Transit LLP – OÜ Green Logistic - OÜ Stella & Stas – OÜ Hansagrand; 2) SIA LDZ Cargo - SIA Tranzit SV - Outrex Transit LLP - OÜ Green Logistic - OÜ Stella & Stas –Hansagrand OÜ osalemise tahe ja kasu oli kaebajal. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et kaebaja on teenuse tellijana tegutsenud heas usus. Maksumenetluses andis Stella & Stas OÜ juhatuse liige – asutaja – ainuosanik S. P. 07.03.2012 selgitused, mis erinevad oluliselt 18.10.2013 selgitustest, millised on kaebaja poolt lisatud eriarvamuse juurde. Vastustaja leiab, et 18.10.2013 selgitused ei ole usutavad. Paljus 18.10.2013. a selgituse sõnade asetus ja sisu ühtib eriarvamuses ning kaebuses esineva sõnavaraga, mis ei ole iseloomulik tavakodaniku sõnakasutusele. Seega on vastustajal põhjendatud kahtlus, et Stella & Stas OÜ juhatuse liige – asutaja – ainuosanik S. P. on kallutatud kaebaja poolt selgituste andmisel. Antud juhul on vastustaja tõendanud, et kaebaja ei ole teenust soetanud ega osutanud autotranspordi korraldamisel ega ka vagunite andmisel osalemiseks veoprotsessis Rezekne 2 – Maardu marsruudil ning valtsmetalliga vagunite vedu Läti raudteel ei ole kaebaja soetanud Stella Stas OÜ-lt, seetõttu on kaebaja viitamine Riigikohtu seisukohtadele asjas 3-3-1-38-12 (p 17, 23) asjakohatu ja etteheide vastustajale, et vastustaja pole tõendanud kaebaja pahausksust, väär. Maksuhaldur nõustub, et käibemaksu kumuleerimist ei tohi tekkida. Samas on seadusandja siiski kirjutanud seadusesse sisse teatud juhtumid, mil sisendkäibemaksu maha arvamine ei ole lubatud, õigustatud. Nii peab
lg 1 teise lause kohaselt müüja (Green Logistic OÜ ja Stella & Stas OÜ) tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates, s.t niikaua, kui arveid ei ole parandatud ehk tehingute majandusliku sisu puudumise tõttu väidetavate tehinguosaliste poolt tühistatud, on Green Logistic OÜ ja Stella & Stas OÜ kohustatud riigile käibemaksu tasuma. Selline säte tuleneb otse seadusest, millisega tuli väidetavatel tehinguosalistel, sh kaebajal, arvestada. Vastustaja on maksumenetluses kohaldanud uurimisprintsiipi (MKS § 11 sätted), teostanud menetlustoimingute läbiviimisel ning tõendite kogumisel kaalutlusõigust (MKS § 12, § 10 lg 3, § 59 lg 1), lähtunud maksusumma määramisel MKS § 92 sätetest ning välja selgitanud nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud. Teatavate asjaolude tõendamise kohustust vastustajal ei ole, sest uurimiskohustus maksumenetluses ei ole absoluutne ja seda juba maksumenetluses maksukohustuslasele/kaebajale omistatud kaasaaitamiskohustuse tõttu. Vastustaja leiab, et maksumenetluses pole võimalik arvestada asjaoludega, mis on teada üksnes kaebajale endale ja mille teadmist ei saa vastustaja poolt eeldada. Haldusmenetluse üldpõhimõtte kohaselt peab isik tõendama enda sfääri kuuluvaid asjaolusid. Teatud asjaolusid, nt seda, milliseid teenuseid reaalselt ja kellelt missugustel tingimustel soetati, ei saa vastustaja teada enne kui on kogutud vastavad tõendid. Vastustaja pöördus maksumenetluses korduvalt nii kaebaja kui ka kolmandate isikute poole teabe saamiseks ning tõendite esitamiseks. Green Logistic OÜ ei olnud vastustajale kättesaadav. Asja materjalidest nähtub, et ka kaebaja väidetav tehingupartner Stella&Stas OÜ juhatuse liige ei osanud vastustajale üksikasjalikult selgitada väidetavate teenuste osutamist, s.h milles seisnes teenuse osutamine peale arve kirjutamise. Kaebajal peab endal olema huvi esitada tõendeid ja teavet, mis tema maksukoormust vähendaksid. Hiljemalt kontrollakti kättesaamisest pidi kaebajale olema teada, milliseid tõendeid on vaja esitada selleks, et ümber lükata vastustaja poolt kontrollaktis väljatoodud faktilised ja õiguslikud seisukohad. Vastustaja lisas eriarvamuse juurde mõningad pakkumused, kinnituskirjad ning Stella&Stas OÜ juhatuse liikme selgituse. Muid täiendavaid tõendeid kaebaja oma väidete kinnitamiseks ei esitanud. Nõustuda ei saa vastustaja kaebajaga ka selles, et kahtlustused tuleb tõlgendada kaebaja kasuks. Selline tõlgendus kehtib süülise (kriminaalmenetluse printsiip) vastutuse korral. MKS § 83 lg 4 ja § 84 sätestatud tehingu tõlgendamise võimalus annab maksuhaldurile ulatusliku kaalutlusruumi hinnata ümber 11 maksustatavaid asjaolusid. Maksumenetluses piisab, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, antud juhul kaebaja poolt käibemaksupettuse toimepanemisel. Kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole 10 kuu jooksul teinud ühtegi toimingut, on asjakohatu, sest maksumenetluse läbiviimine ei koosne üksnes menetlustoimingute läbiviimisest, vaid ka esitatud dokumentide läbitöötamisest ning analüüsist. Vastustaja on tuvastanud, et vaidlusalused arved ei vasta RPS § 7 lg 1 ja
Sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused näevad arvele ette ranged nõuded (
lg 7) ning asjaolu, et arvel märgitud müüja pole tegelik müüja, annab aluse pidada sisendkäibemaksu mahaarvamist lubamatuks (
lg 1).
alusel sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse eelduseks on, et arvetel näidatud käive oleks ka tegelikult toimunud. Vastustaja leiab, et maksumenetluses ilmnenud asjaoludel ei ole võimalik olukord, kus kaebaja ei saa teenust kolmandatelt isikutelt, vaid üksnes arved, kuid arvab endiselt heauskselt, et teenuse tegelikeks müüjateks olid siiski arvel näidatud müüjad. Oluline on, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene muuhulgas juhtumile, kus maksuhalduril/vastustajal on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, s.t kaebaja teadlikku ja tahtlikku käitumist. Seda seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika - nr 3-3-1-50-03, p 10. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja seadusliku esindaja I. Š., tunnistajate S. P., V. S. ning A. T. asjas toimunud kohtuistungitel antud ütlused ei lükka ümber MTA 11.09.2014 maksuotsuses toodud põhjendusi, et tehingud Stella & Stas OÜ ja OÜ Hansagrand; SIA Tranzit SV ja Hansagrand ning Hansagrand ja UAB Ecobaze vahel tegelikult ei toimunud. Pigem kinnitavad nimetatud ütlused MTA 11.09.2014 maksuotsuses toodud seisukoha õigsust, et kaebajal puudub õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks Stella & Stas OÜ arvete alusel ja väidetava teenuse edasimüügi deklareerimiseks ühendusesisese käibena SIA Tranzit SV ja UAB Ecobaze arvete alusel. Vastustaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on piisavalt põhjendatud, selles on toodud nii faktiline kui õiguslik alus, maksuotsus on selge ja arusaadav. Vastustaja põhiseaduslike õiguste riivet ei esine. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, kaebaja seadusliku esindaja ning tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas Hansagrand OÜ on teenust soetanud Stella & Stas OÜ-lt ning kas viimane on teenust soetanud Green Logistic OÜ-lt. Vastustaja väidab, et kuna tehinguid ei ole toimunud (teenuse soetus) arvel märgitud isikult- Stella & Stas OÜ-lt, siis puudub kaebajal ka õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Kaebaja sellega ei nõustu, väites vastupidist. Kaebaja arvates Hansagrand OÜ-l on õigus maksustatavast käibest maha arvata Stella & Stas OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu, kuna Stella & Stas OÜ on osutanud Hansagrand OÜ-le ekspedeerimisteenust. Kaebaja väidab, et Stella & Stas OÜ arvete alusel talle pangaülekannetega makstud ekspedeerimisega seotud teenuste tasud sisaldasid ka veotasu ning samamoodi omakorda UAB Ekobaze poolt kaebaja arvete alusel talle pangaülekannetega makstud ekspedeerimisega seotud teenuste tasu sisaldas ka veotasu. Vastustaja peab kaebaja nimetatud väidet paljasõnaliseks, sest esitatud tõenditest ei nähtu, milline summa on veotasu ning milline summa on tasu ekspedeerimisteenuste eest (Stella & Stas OÜ arved kaebajale ning kaebaja arved UAB Ekobaze ning Green Logistic OÜ arved Stella & Stas OÜ-le ning A.Pukeno P.I arved Grean Logistic OÜ-le). Vastustaja on seisukohal, et Stella & Stas OÜ arved kaebajale ning kaebaja arved UAB Ekobazele ei vasta
lg 7 p 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetele, sest arvetelt ei nähtu kauba või teenuse nimetus või kirjeldus (ekspedeerimisteenus ja/või veoteenus), teenuse maht, teenuse osutamise kuupäev või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Vastustajale aluse põhjendatud kahtluseks, et tehinguid ei ole selliselt toimunud nagu formaalselt dokumendid on vormistatud, annab lisaks arvete üldsõnalisusele ka asjaolu, et arved on koostatud sisuliselt kõigi väidetavate tehinguosaliste poolt samal kuupäeval. Vastustaja leiab, et arved (kaebaja arved UAB Ekobazele, 12 millised edastas Leedu maksuhaldur) ei vasta
Green Logistic OÜ arved Stella & Stas OÜ-le ei vasta samuti
Kohus nõustub vastustaja poolt väidetuga. Käesolevas kohtuvaidluses andsid vande all ütlusi Hansagrand OÜ seaduslik esindaja I. Š. ning tunnistajad V. S. (SIA Tranzit SV), A. T. (Green Logistic OÜ) ja S. P. (Stella&Stas OÜ), mida kohus hindas koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistajana üle kuulatud SIA Tranzit SV juhatuse liikme V. S. ütluste kohaselt ta on Sia Tranzit SV ainus juhatuse liige alates selle asutamisest 2009 või
Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused näevad arvele ette ranged nõuded (
lg 7) ning asjaolu, et arvel märgitud müüja pole tegelik müüja, annab aluse pidada sisendkäibemaksu mahaarvamist lubamatuks (
lg 1).
alusel sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse eelduseks on, et arvetel näidatud käive oleks ka tegelikult toimunud. Kohus nõustub vastustajaga, et maksumenetluses ilmnenud asjaoludel ei ole võimalik olukord, kus kaebaja ei saa teenust kolmandatelt isikutelt, vaid üksnes arved, kuid arvab endiselt heauskselt, et teenuse tegelikeks müüjateks olid siiski arvel näidatud müüjad. Oluline on seejuures märkida, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene muuhulgas juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses, mis tähendab isiku teadlikku ja tahtlikku käitumist (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-50-03, p 10). Kohtu hinnangul kaevatav maksuotsus on piisavalt põhjendatud, oma sisult selge ja arusaadav, selles on toodud nii faktiline kui õiguslik alus ning maksuhalduri hinnangud/järeldused, millega kohus tervikuna nõustub. Vaidlustatud maksuotsus on kohtu hinnangul õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.