Obsah (6)

§ 121§ 48§ 203§ 120§ 41§ 43

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ti

) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja ei ole selgelt välja toonud vaidlusaluste toimingute sisu ja nendega seonduvaid asjaolusid, seega ei ole kohtul võimalik kaebust menetleda. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse nõuet ja alust sisustama. Kohus on kaebajale andnud kaks korda võimaluse kaebust täpsustada ning puudused kõrvaldada, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Seetõttu jäid kaebuse edasimenetlemist takistavad olulised puudused kõrvaldamata. II

1. N.L. esitas
2. veebruaril
3. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 1037 eurot (haldusasi 3-17-303). Kaebaja nõuab 1000 eurot keelelise diskrimineerimise, segregatsiooni, ksenofoobia ja rassivihkamise eest, 1 eurot au alandamise eest, 1 eurot väärikuse alandamise eest, 10 eurot arsti ja meditsiinipersonali juurde pääsemisest ilmajätmise eest, 10 eurot vältimatu meditsiiniabi õigusest ilmajätmise eest, 10 eurot värskes õhus jalutuskäigust ilmajätmise eest ja 5 eurot oma tervisekaitse õigusest ilmajätmise eest. Kaebaja põhjendab, et alates
4. aastast alandab Meelis Motšihhin koos teiste vangla töötajatega kaebaja inimväärikust nõudes, et kaebaja räägiks eesti keeles ning kaebaja erinevatele pöördumistele ei reageerita. Selle tulemusena on puudutatud füüsiline ja moraalne heaolu, mis on kasvanud füüsiliseks valuks seoses krooniliste haigustega. Vangla on jätnud kaebaja kahjutaotluse rahuldamata 4.01.2017 vastusega nr 1-13/234-
6. Tartu Halduskohus jättis
7. märtsi 2017 ja
8. mai
9. a määrustega N.L. kaebuse kaks korda käiguta, paludes kaebajal kahel korral selgelt ja lühidalt selgitada, milliste tegevustega, millal ja missugustel alustel talle kahju on tekitatud ning esitada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist ja oma väiteid kinnitavad tõendid. Kaebaja esitas suuremahulised vastused mõlemale kohtumäärusele.
10. Tartu Halduskohus tagastas
11. mai
12. a määrusega N.L. kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1037 eurot

§ 121

lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja ei ole selgelt välja toonud vaidlusaluste toimingute sisu ja nendega seonduvaid asjaolusid, seega ei ole kohtul võimalik kaebust menetleda. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse nõuet ja alust sisustama. Kohus on kaebajale andnud kaks korda võimaluse kaebust täpsustada ning puudused kõrvaldada, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Seetõttu jäid kaebuse edasimenetlemist takistavad olulised puudused kõrvaldamata. III

1. N.L. esitas
2. veebruaril
3. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 1020 eurot (haldusasi 3-17-345). 2 Kaebaja nõuab 1000 eurot keelelise diskrimineerimise eest, 10 eurot meditsiinilise teenindamise ning 10 eurot jalutuskäigust ilmajätmise eest. Kaebaja põhjendab, et alates
4. aastast ei reageeri valvur Meelis Motšihhin kaebaja pöördumistele ja see kestab.
5. Tartu Halduskohus võttis
6. märtsi
7. a määrusega haldusasja materjalide juurde haldusasjas nr 3-17-298 Tartu Vangla esitatud N.L. 18.10.2016 kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/219-1, selle 08.11.2016 tõlge vene keelest nr 1-13/219-3 ning Tartu Vangla 04.01.2017 kinnipeetava N.L. kahju hüvitamise taotluse osaliselt läbi vaatamata jätmine ja ülejäänud osas rahuldamata jätmine nr 1-13/219-4, 1-13/224-2, 1-13/225-2, 1-13/230-2, 1-13/234-
8. Halduskohus jättis N.L. kaebuse käiguta, paludes kaebajal selgitada, missuguste valvur M. Motšihhini tegevustega talle kahju on tekitatud, kuna kaebuse alusel ei ole võimalik konkreetseid sündmusi piiritleda. Kaebajal tuleb täpsustada, kui suure osa kahjust moodustab kahju seoses inimväärikuse alandamisega ja kui suure osa tervisekahjustusega seotud kahju ning esitada tervisekahju tõendavad tõendid.
9. Pärast N.L. lt täiendavate selgituste saamist jättis halduskohus
10. mai
11. a määrusega kaebuse teistkordselt käiguta, kuna kaebaja esitatud kirjeldused on üldsõnalised ja laialivalguvad ning konkreetseid sündmusi pole võimalik piiritleda. Kaebajal palutakse selgitada, missugune kahju talle on tekkinud ja kui suures ulatuses. Kaebaja vastuse kohaselt on tema poolt viidatud kuriteod kajastatud teistes haldusasjades ja palub kaebuse käesolevas asjas liita haldusasja 3-17-298 või 3-17-303 juurde.
12. Tartu Halduskohus tagastas
13. mai
14. a määrusega N.L. kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1020 eurot

§ 121

lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja ei ole selgelt välja toonud vaidlusaluste toimingute sisu ja nendega seonduvaid asjaolusid, seega ei ole kohtul võimalik kaebust menetleda. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse nõuet ja alust sisustama. Kohus on kaebajale andnud kaks korda võimaluse kaebust täpsustada ning puudused kõrvaldada, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Seetõttu jäid kaebuse edasimenetlemist takistavad olulised puudused kõrvaldamata. Puudusi ei kõrvaldaks ka haldusasja liitmine haldusasjadega 3-17-298 või 3-17-303, kuivõrd ka eelnimetatud haldusasjades ei ole kaebaja nõuetekohaselt kaebuse puudusi kõrvaldanud, mistõttu nende menetlemine on takistatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. N.L. esitas
2. juunil 2017 ühise määruskaebuse haldusasjades 3-17-298, 3-17-303 ja 3-17-
3. Kohus on rikkunud menetlusosalise õigust osa võtta kohtuistungist, kus kaebajal oleks võimalik kohut teavitada oma rahvuse naeruvääristamisest. Kohus ei võimaldanud menetlusosalisel esitada taotlusi ning jättis ilma õigusest anda kohtule selgitusi ja esitada oma väiteid kõikides küsimustes. Kohus on kaebuste tagastamisega stimuleerinud mõnitamist ja muutunud rikkumiste kaasosaliseks, kuna ei hoidnud ära vastavaid tegevusi ja ei reageerinud nendele. Kaebuse asjaolusid pole sisuliselt läbi vaadatud. Kohtul on endal kohustus tuvastada faktid ja psühholoogilise trauma ulatus, kui kaebaja on kohut teavitanud, et tema elukvaliteeti ja heaolu on puudutatud sedavõrd, et on tekitatud kahju isiklikule elule ja rikutud moraalseid väärtusi.
4. Tartu Halduskohus vabastas
5. juuni
6. a määrustega N.L. haldusasjades 3-17-298, 3-17-303 ja 3-17-345 riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha haldusasjade 3-17-298, 3-17-303 ja 3-17-345 liitmise osas (I), seejärel vastab määruskaebuses esitatud väidetele (II). I 14.

§ 48

lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud käesoleva seadustiku § 19 lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Ringkonnakohus leiab, et selle seadusesätte kohaldamine on võimalik ka määruskaebemenetluses (

§ 203lg 2 ja § 185 lg 1).

Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kohtule ühise, kolme haldusasja hõlmava määruskaebuse. Halduskohus on määruskaebuse haldusasjades 3-17-298, 3-17-303 ja 3-17-345 ringkonnakohtule edastanud ja seega on määruskaebus kaebuse tagastamise peale ringkonnakohtu menetluses. Nimetatud haldusasjades on kaebajaks N. L ning kõik kaebused on esitatud Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist kaebustega, mida oma olemuse poolest võib liita. Lisaks järgib kaebuste liitmine ka menetlusökonoomia põhimõtet, võimaldades asja kiiremat ja lihtsamat lahendamist ning vältides vajadust koostada iga asja juurde eri määrus ja toimik. 15. Eeltoodust tulenevalt liidab ringkonnakohus haldusasjad nr 3-17-298, 3-17-303 ja 3-17-345 ühte menetlusse. Haldusasja numbriks jääb 3-17-345. II 16. Ringkonnakohus leiab, et ükski N.L. määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 23. mai 2017. a määruste tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 23. mai 2017. a määruste põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist. 17.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt peab kaebuse saanud kohus kaebuse menetlusse võtmisel esmalt välja selgitama vaidluse eseme.

§ 41

lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue ja alus ning kohus teeb otsuse ainult kaebuses esitatud nõude ja aluse kohta, ületamata nende piire. Seega on kaebaja õigus otsustada kaebuse esitamine, valida kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus. Halduskohus on kõigis käesolevat vaidlust puudutavas kolmes haldusasjas kaebust teistkordselt puuduste kõrvaldamiseks käiguta jätmisel juhtinud kaebaja tähelepanu, et osad kaebaja poolt viidatud sündmuste kirjeldused korduvad haldusasjades 3-17-298, 3-17-303 ja 3-17-345 ning osutanud, et kaebajal tuleb kohtule esitada avaldus, mis on selge ja arusaadav, kordusteta ja asjasse puutumatute väideteta ning üheselt mõistetav. 18. Kohtule on küll mõistetav kaebaja soov saada mittevaralise kahju hüvitamist, kuid kaebustest ja selle täiendustest jääb selgusetuks, missugustel asjaoludel ja missugune kahju on kaebajale tekkinud. Kaebaja on esitanud halduskohtu määrustele mahukaid vastuseid, kuid ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud vastuste alusel üheselt võimalik piiritleda sündmusi, millega on kaebaja väitel talle kahju tekitatud. Samuti ei selgu vastustest, missuguste õigushüvede rikkumisel tulenevalt riigivastutuse seaduse (RvastS) § 9 lg-st 1 kaebaja kahjuhüvitis põhineb. Vastavaid täpsustusi ei ole esitatud ka määruskaebuses, vaid tegemist on peamiselt etteheidetega halduskohtu tegevusele. Ringkonnakohus märgib, et asjade täpne identifitseerimine on vajalik kaebuse lubatavuse kontrollimiseks, iseäranis et piirata korduvate kaebuste esitamist samas asjas (

§ 43

) ning korrastada vaidluse eseme muutmise võimalusi, kaebuste liitmist, nõuete eraldamist ja kaebuse muutmist (

§ 48ja 49).

1. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus rikkunud N.L. õigusi jättes korraldamata kohtuistungi ja mitte lubades esitada taotlusi ja selgitusi. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Halduskohus on kaebused haldusasjades (3-17-298, 3-17-303 ja 3-17-345) tagastanud põhjusel, et 4 kaebaja ei ole kõrvaldanud kaebustes esinenud puudusi ning enne kaebuste tagastamist on halduskohus andnud kaebajale võimalusi täiendavalt selgitusi esitada kahel korral. Kuna kohus ei ole saanud vaatamata kaebaja esitatud selgitustele kaebusi sisuliseks läbivaatamiseks menetlusse võtta, ei ole põhjendatud kaebaja etteheide kohtuistungi korraldamata jätmise kohta.
2. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus kaebused õigesti tagastanud. Ringkonnakohus jätab N.L. määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. mai 2017 määrused muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar