„Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ (Määrus nr 30) järgi tasuline ja seal parkides tuli tasuda selle § 9 lg 2 p 2 ettenähtud parkimistasu. Vastupidist ei tulene ka eelpool viidatud Määrusest nr 12, milles on samuti selgelt öeldud, et Märgiga 387 kehtestatud mõjuala lõpetab märk 397 „Parkimisala lõpp“ (§ 11 lg 1 p 7). Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks möödunud vastavast märgist 397 või et ta ei oleks sisenenud märgi 387 mõjualasse. Kuivõrd mõjualamärk kehtib kogu piirkonna kohta, siis ei olnud selle mõjuala sees iga üksiku tänava või koha tähistamine tasulist parkimist lubava liiklusmärgiga vajalik ja nõutav. Eeltoodut toetab ka
lg 2, mis sätestab, et avalikku tasulist parkimisala piiravad tänavad kuuluvad tasulisse parkimisalasse täies ulatuses. Kohus selgitab, et 15 min tasuta parkimist parkimiskellaga on mõeldud ka just selleks, et kui isik autoga sõites ei suuda koheselt parkimist korraldavaid märke jälgida, siis on tal võimalik välja selgitada, millisel alal ta pargib. Antud juhul nähtub kohtule vastustaja poolt esitatud fotolt, et Roseni tn 10 vastas parkla ees (vt tl 22) on vastav märk olemas ning kaebajal oli võimalik seda ka piisava hoolsuskohustuse järgmisel näha. Mis puudutab kaebaja viidet eraparklale, siis märgib vastustaja õigesti, et vastav infotahvel on paigaldatud metallist piirdeaia külge, mis eraldab EuroPark parklat Tallinna linna avalikust parkimisalast (tl 21-23). Piisava hoolsuskohustuse järgmisel on võimalik sellest üheselt aru saada. Isegi kui seada kahtluse alla märkide selgus parkla lähistel, millega kohus ei nõustu, siis ühestki õigusaktist ei tulene nõuet, et lisaks tasulise parkimise mõjuala tähistamisele peaks igal tänaval ja sissesõiduteel olema täiendavalt paigutatud tasulisi parkimiskohti tähistavad liiklusmärgid. Kaebaja ei vaidlustanud, et tasulisse alasse sisse ja väljasõit on tähistatud vastava märgiga. Lisaks märgib kohus, et käesoleval juhul võib teoreetiliselt eksitav olla märgi paigutanud eraõigusliku parkla tegevus, mitte Tallinna linna tegevus, kes on kehtestanud kõnealuse Määrus nr 9, mille kehtivuse ja täitmiseks kohustuslikkuse üle käesolevas asjas vaidlust ei ole. Kohus märgib, et vastustaja on õigesti selgitanud, et Määrus nr 9 kehtib juba
sätestab maksumäärad tasulisel valveta parkimisalal.
lg 2 p 1 kohaselt on maksumääraks parkimisel südalinna tsoonis 0,08 eurot iga alustatud parkimisminuti kohta (va esimesed 15 minutit).
lg 1 p 2 kohaselt on südalinna tsoonis mootorsõiduki tasulise parkimise aeg ööpäevaringselt. LS § 188 lg 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse kui: 1) parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole LS § 187 lõikes 5 sätestatu kohaselt.
lg 1 sätestab, et parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsus), kui: 1) parkimistasu on maksmata; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud; 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud määruse §-s 4 sätestatu kohaselt; 5) parkimistasu on tasutud väiksema määra järgi.
lg 7 p 1 sätestab, et viivistasu määr on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud juhtudel 31 eurot. Kuivõrd käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja sõiduk parkis 04.04.2017 kell 20:03 Roseni tn 10 vastas Tallinna linnale kuuluval parkimiskohal ning kontrollimise hetkel parkimistasu Tallinna linnale makstud ei olnud, samuti ei olnud sõidukile paigaldatud tasulise parkimise õigust tõendavat dokumenti ega märgitud parkimiskellaga või kirjalikult sõiduki parkimise alguse aega, mis oleks lubanud viivistasu otsuse tegemise hetkel tasuta parkida, oli tulenevalt eeltoodust AS-l Ühisteenused õigus teha kaebajale viivistasu otsus määruses sätestatud suuruses (vt
Park parkla omanik kohustatud eksliku parkimistasu maksmise korral talle tasutud parkimistasu üle kandma linnale. Selleks ei kohusta teda ükski norm ega kohtule teadaolevalt ka ükski leping. Kohus selgitab kaebajale, et käesoleval juhul on kaebajal võimalik nõuda EuroPark parkla omanikult alusetu rikastumise sätete alusel viimasele ekslikult tasutud parkimistasu tagastamist kaebajale. Küsimus, kas kaebajal on mõistlik esitada eraparkla omaniku vastu lisaks alusetult rikastumise nõudele ka võimaliku teadlikult eksitava tegevusega (vastava märgi paigaldamine) põhjustatud kahjude hüvitamise nõue, vajab kohtu hinnangul kaebaja ja tema võimaliku esindaja poolt täiendavat analüüsi. Küll aga on kaeabajal siinkohal kodanikuna võimalus pöörduda vastustaja poole ja juhtida tähelepanu temal ja võimalik, et ka teistel kodanikel, tekkinud probleemile seoses eraparkla omaniku tegevusega. 13. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul vaidlustatud viivistasu otsus õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tagastada tasutud viivistasu. 6 14. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.