Obsah (6)

§ 112§ 249§ 250§ 55§ 252§ 202

TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2122 Määruse kuupäev 8. detsember 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Alexey Shaposhniku kaebus korraldusega Viru Vanglas

) § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ja millest on tehtud lubatud mahaarvamised. Kohtupraktika põhjal tuleb kinnipeetava puhul sissetulekuna käsitleda laekumisi vanglasisesele isikukontole, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole ning sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, elektriseadmete kasutamise kulud ja muud vältimatud igakuised kulutused, mille suuruseks võib eeldada ca 5% töötasu alammäärast ehk 23,50 eurot. 7. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt olid kaebaja sissetulekud ajavahemikul 16.06.2017 - 15.10.2017 kokku 550 eurot. Kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi moodustasid 329 eurot, kulutusi elektrile kaebajal sel ajavahemikul ei olnud. Vältimatute igakuiste kulutuste katteks tuleb maha arvata 4 x 23,50 = 94 eurot, suuremate kulutuste vajadust ei ole kaebaja põhistanud. Punktis 6 toodud reeglite järgi arvutatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on (550 - 329 - 94) / 4 x 2 = 63,50 eurot. See tähendab, et

§ 112

lg 1 p 1 toodud piirangu tõttu ei saa kaebajat 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest vabastada. Kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata.

1. Kaebajal tuleb tasuda riigilõiv 15 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole number 2 - EE062200221059223099 Swedbankis või - EE571010220229377229 SEB Pangas või - EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või - EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele selgitusena kohtuasja number 3-17-
2. Pärast riigilõivu tasumist tuleb kohtule esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument või andmed riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks laekumist kontrollida.
3. Kohus jätab kaebuse käiguta ning kohustab kaebajat tasuma riigilõivu 10 päeva jooksul määruse resolutsiooni punkti 1 (menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise) jõustumisest arvates. Kui kaebaja riigilõivu tähtaegselt ei tasu, siis tagastab kohus kaebuse. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine 10.

§ 249

lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. 11. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud nõuetekohane taotlus (

§ 250) ja kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus.

Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad

§ 249lg 1 lausetes 1 ja 2 nimetatud alused.

Kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Kui esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, saab selle jätta

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata (Halduskohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura

1. Lk 686).
2. Kaebaja põhjendas esialgse õiguskaitse vajadust esiteks suitsetamisest loobumisega kaasnevate võõrutusnähtudega ja teiseks sellega, et igapäevases elus kehtinud keeldu või piirangut ei ole tagantjärele võimalik olematuks teha. Kohtunik leidis varasemates sarnastel asjaoludel tehtud kohtulahendites, et vanglas suitsetamise keelamise vaidlustamise korral on kinnipeetaval esialgse õiguskaitse vajadus (11.09.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-1449, 18.10.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-1999, 08.11.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-2008, 08.11.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-2115).
3. Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.12.2017.a määrusega Tartu Halduskohtu 11.09.2017.a määruse kohtuasjas 3-17-
4. Ringkonnakohus leidis erinevalt halduskohtust, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje oht. Pöördumatuks tagajärjeks ei ole ringkonnakohtu hinnangul see, et taotleja ei saa suitsetada keelu vaidlustamise ajal kuni kaebuse võimaliku rahuldamiseni. Isik võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Ringkonnakohtu lahendi kohaselt ei põhjenda ka võõrutusnähtude esinemise võimalikkus õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada asjatundlikku ravi. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks seisukohale, et põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava regulatsiooni uuesti tühistada. 14.

§ 252

lg 7 alusel on ringkonnakohtu lahend halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse asjas lõplik. Kuigi ringkonnakohtu seisukohad ei ole praeguse asja lahendamisel 3 halduskohtule kohustuslikud (

§ 202

lg 2), peab kohus õigusrahu saavutamise huvides õigeks lähtuda kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ringkonnakohtu seisukohtadest. Kohus leiab määruse punktis 13 toodud põhjendustel, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Kohus jätab

§ 55lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 4