Obsah (4)

§ 182§ 116§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-16-47 18. august 2016 Karin Jõks Margus Sep

) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-16-47 2 3-16-47 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras
2. septembri
3. a käskkirjaga nr 6-2/1403 (tl 60) kinnipeetav Margus Septeri tööle V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates
4. septembrist kuni
5. detsembrini
7. Viru Vangla määras
8. oktoobri
9. a käskkirjaga nr 6-3/1325 (tl 11 − 12 pöördel) M. Septerile distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise seitsmeks ööpäevaks. M. Septerit karistati selle eest, et ta ei täitnud
10. septembril 2015 kella 20.55 paiku vanglaametniku korraldust asuda tööle V8 osakonna koristajana.
11. M. Septer esitas Viru Vangla
12. oktoobri
13. a käskkirja peale vaide (tl 14 − 15 pöördel). Viru Vangla jättis
14. detsembri
15. a vaideotsusega nr 6-12/321-2 (tl 16−17) vaide rahuldamata.
16. M. Septer esitas
17. jaanuaril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1 − 2 pöördel) Viru Vangla
18. oktoobri
19. a käskkirja tühistamiseks.
20. Kohus võttis
21. jaanuari
22. a määrusega (tl 21 − 21 pöördel) kaebuse menetlusse ja kohustas Viru Vanglat sellele vastama. Samuti palus kohus kaebajal kaebust täpsustada.
23. Kaebaja esitas
24. veebruaril 2016 kohtule kaebuse täpsustuse (tl 27 − 27 pöördel).
25. Viru Vangla palus
26. veebruari
27. a vastuses (tl 31−33) jätta kaebuse rahuldamata. Koos vastusega esitas vastustaja kohtule videosalvestise, millel on jäädvustatud kaebaja tegevus vanglas
28. septembril 2015 kell 10.43−10.
29. Vastustaja palus asja menetluse videosalvestise osas kinniseks kuulutada ja videosalvestist kaebajale mitte näidata.
30. Kohus otsustas
31. juuni
32. a määrusega (tl 66 − 67 pöördel) asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, määras uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavate avalduste esitamise tähtpäevaks
33. juuli 2016 ja muude täiendavate menetlusdokumentide esitamise tähtpäevaks
34. juuli 2016 ning teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
35. augustil
36. Sama määrusega kuulutas kohus asja menetluse kinniseks vastustaja esitatud videosalvestise osas ning keelas kaebajal tutvuda videosalvestisega ja saada sellest koopiat. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
37. Kaebaja kaebuse põhjendustena tuleb vastavalt kaebaja soovile arvestada kaebuses, kaebuse täienduses, vaides ja Viru Vanglale
38. oktoobril 2015 esitatud pöördumises pealkirjaga „Märgukiri“ märgitut. Kaebaja on seisukohal, et Viru Vangla
39. oktoobri
40. a käskkiri on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. Vastustaja ei ole arvestanud sellega, et
41. septembril 2015 ei saanud kaebaja koristada oma tervise tõttu. Kaebajal oli tugev selja- ja õlavalu. Selja- ja õlavalu on kaebajat vaevanud aastaid. Valude tõttu tarvitab ta iga päev valuvaigistavaid ravimeid. Kaebajale anti
42. ja
43. septembril 2015 seljavalu tõttu töövabastused.
44. septembril 2015 otsustas neuroloog, et kaebajale on vajalik täielik töövabastus. Eeltoodu tõttu ei olnud õige meditsiiniõe arvamus, et kaebaja sai
45. septembril 2015 töötada. 1) 3 3-16-47 Meditsiiniõde Ilona Gumennaja ei ole arst ega ole pädev hindama kaebaja selja- ja õlaprobleeme. Pädevaks spetsialistiks on neuroloog Niina Neglason, kellelt vangla arvamust ei küsinud. N. Neglason andis kaebajale täieliku töövabastuse juba
46. aastast alates ja pikendas seda
47. septembril
48. 2) Kaebaja ei teinud
49. ja
50. septembril 2015 täiskoormusega trenni, vaid tegeles arsti soovitusel ravikehakultuuriga, kasutades kergeid raskusi. 3) Vastustaja tugines käskkirjas valele tõendile, kui arvestas Elle Elbergi poolt
51. septembril 2015 väljastatud tõendiga, mis puudutab teist kinnipeetavat. 4) Kaebajale määratud distsiplinaarkaristus oli ebaproportsionaalne. Kaebajal puudusid kehtivad distsiplinaarkaristused. Kartserikaristust tuleks kasutada ainult erandlikel juhtudel, praegu sellisega tegemist ei olnud. 5) Kaebajale ei antud piisavalt aega vastuväidete esitamiseks distsiplinaarmenetluse protokollile. 6) Kaebajale anti tutvumiseks ainult distsiplinaarmenetluse protokoll, muid tõendeid talle ei väljastatud. 7)
52. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. Kinnipeetavad on kohustatud töötama. Töökohustusest võib muu hulgas vabastada kinnipeetava, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele annab vangla meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele. Viru Vangla arst E. Elberg kooskõlastas
53. juulil 2015 kaebaja tööle määramise, arvestades tema terviseseisundit. Asjaolu, et kaebajale anti
54. ja
55. septembril 2015 töövabastus, kinnitab, et vastustaja annab põhjendatud juhul ajutise töövabastuse.
56. septembril 2015 hindas meditsiiniõde I. Gumennaja kaebaja terviseseisundit ega tuvastanud asjaolusid, mis tinginuks kaebaja tööst vabastamise. Kuna kaebaja tervise kohta ilmnesid uued asjaolud, pidas N. Neglason
57. septembril 2015 vajalikuks vabastada kaebaja töökohustusest kuni uuringute tegemiseni. 1) Mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei ole käsitletav töökohustusest vabastava töövõimetusena. Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja seda saab teha ka terviseprobleemidega isik, kui ta kasutab sobivaid töövõtteid ja -vahendeid. Kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust ise korras hoidma ja puhastama. Liigutused, mida tuleb teha kambri ja muude ruumide koristamisel, on sarnased. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei hoia oma kambrit korras ega saa teha muid igapäevaseid toiminguid. Kaebaja tegi
58. septembril 2015 kell 10.43 trenažööril trenni. Kui kaebaja oli
59. septembril 2015 võimeline tegema trenni, oli ta ka võimeline koristama. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et ta on ka enne ja pärast
60. septembrit 2015 trenažööril treeninud. 2) Arst E. Elbergi
61. septembril 2015 antud tõend teise kinnipeetava kohta lisati distsiplinaarmenetluse materjalide juurde ekslikult. Vaidlustatud käskkirja andmisel tugineti ka mitmele muule tõendile. Seega ei muuda vale tõendi arvesse võtmine käskkirja kehtetuks. 3) 4 3-16-47 Võttes arvesse kaebaja toime pandud rikkumist, on määratud distsiplinaarkaristus proportsionaalne. 4) Vastustaja tutvustas
62. oktoobril 2015 kaebajale kogu distsiplinaarmenetluse protokolli. Samal päeval andis vastustaja kaebajale protokolli koopia.
63. oktoobril selgus, et kaebajale antud koopia oli puudulik ning kaebajale väljastati protokolli puuduolev osa. Kuna kaebaja tutvus
64. oktoobril kogu protokolliga, siis oli kaebaja selle sisust teadlik ja sai esitada vastuväiteid. Õigusaktidest ei tulene vastustajale kohustust väljastada kinnipeetavale koopia distsiplinaarmenetluse protokollist. 5) KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
65. Vastustaja karistas
66. oktoobri
67. a käskkirjaga kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 ja § 67 p 1 rikkumise eest. Kaebaja ei allunud
68. septembril 2015 kella 20.55 paiku vanglaametniku korraldusele asuda tööle V8 osakonna koristajana, viidates oma halvale tervislikule seisundile.
69. VangS § 37 lg-st 1 tuleneb, et kinnipeetav on kohustatud töötama, kui VangS ei sätesta teisiti. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval on õigus keelduda tööle asumise korralduse täitmisest, kui tööle asumisega asetaks kinnipeetav ohtu oma tervise (
70. mai
71. a otsus asjas nr 3-3-1-14-12, p 10 ja
72. jaanuari
73. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 13). Sellise õiguse kasutamisel ei riku kinnipeetav VangS § 37 lg-s 1 ja § 67 p-s 1 sätestatud kohustusi.
74. Vastustaja määras
75. septembri
76. a käskkirjaga kaebaja tööle V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates
77. septembrist kuni
78. detsembrini
80. Kohtul tuleb alljärgnevalt välja selgitada, kas kaebaja keeldumine tööle asumise korralduse täitmisest
81. septembril 2015 kella 20.55 paiku oli tema terviseseisundist tulenevalt õigustatud.
82. Viru Vangla vanemvalvuri
83. septembri
84. a ettekandest nr 6-20/6165-1 (tl 53 pöördel) nähtuvalt väitis kaebaja, et ta ei saa koristama asuda selja- ja õlavalu tõttu. Distsiplinaar-, vaide- ja kohtumenetluses tugines kaebaja jätkuvalt sellele, et tööle asumise korralduse täitmist takistas tugev selja- ja õlavalu.
85. Asja materjalide hulgas on kaebaja tervisekaardi väljavõte alates
86. augustist
87. Alates sellest kuupäevast kuni
88. septembrini 2015 on kaebaja selja- ja õlavalu kurtnud kümnel korral:
89. augustil 2014,
90. jaanuaril 2015,
91. jaanuaril 2015,
92. juulil 2015,
93. septembril 2015,
94. septembril 2015,
95. septembril 2015,
96. septembril 2015,
97. septembril 2015 ja
98. septembril
99. Tervisekaardist nähtuvalt on kaebaja ka pärast
100. septembrit 2015 korduvalt viidanud selja- ja õlavalule. Eeltoodust ilmneb, et selja- ja õlavalu üle kurtmine on järsult sagenenud pärast kaebaja tööle määramist
101. septembril
102. 5 3-16-47
103. jaanuaril 2015 on arst Reet Aadamsoo teinud kaebaja tervisekaarti järgmise kande (tl 36 pöördel): „Seljavalu, peavalu. Enesetunne rahuldav. Tegeleb aktiivselt spordiga, tõstab raskusi jne.“ Seepeale otsustas R. Aadamsoo, et kaebaja on töövõimeline kuni üks tund päevas.
104. veebruaril 2015 on R. Aadamsoo kaebaja tervisekaarti märkinud (tl 37): „Töövõimeline välitingimustes kuni 1 tund päevas, vältida siseruumide tolmust keskkonda, kinnipeetaval esineb astma.“
105. mail 2015 on R. Aadamsoo kaebaja tervisekaarti kirjutanud järgmist (tl 38): „Plaanilises korras operatsioon juunikuu 2015 alguses, selle järgselt töövõimetu kuni 25.06.2015, töövõimeline alates 26.06.2015, vältida tööd tööstustolmuses keskkonnas. (LOR arsti korraldus).“
106. juulil 2015 on arst Elle Elberg kaebaja tervisekaarti märkinud, et kaebaja selg, istmiku piirkond ja vasak õlg on valulikud. E. Elberg tegi järgmise otsuse (tl 40): „Kehtib tõend 26.05.
107. - arst 02396.“ Tervisekaardist nähtuvalt on R. Aadamsoo kood D
108. Vastustaja esitas kohtule ka dokumendi, mis kajastab erinevaid kooskõlastusi kaebaja tööle määramise menetlustes. Muuhulgas nähtub dokumendist järgmine meditsiiniosakonna hinnang: „Töövõimeline, vältida tööd tööstustolmuses keskkonnas (06.07.2015 E. Elberg) / O. Soom 28.08.2015“ (tl 62 pöördel). See on antud vastuseks
109. augustil 2015 tehtud päringule, milles soovitakse meditsiiniosakonna kooskõlastust lähtuvalt E8 koristaja tööjuhendist kaebaja V8 osakonna koristajaks määramisel koos täpse kirjeldusega, missuguseid töid isik võib tulenevalt oma tervislikust seisundist teha (tl 62).
110. Vastustaja
111. septembri
112. a käskkirjast nähtuvalt on kaebaja tööle määramisel lähtutud nii E. Elbergi
113. juuli
114. a otsusest kui ka O. Soomi
115. augusti
116. a kooskõlastusest. Vastustaja selgitas vastuses kaebusele, et hinnangu kinnipeetava töövõimelisusele annab vangla meditsiiniosakond vastavalt tervisekaardis sisalduvatele kannetele. Seega on meditsiinitöötajad olnud kaebaja töövõimelisuse üle otsustamisel teadlikud tema selja- ja õlavalust, kuid ei ole seda pidanud selliseks, mis takistanuks kaebajal töötamist. Kohtul ei ole põhjust arvata, et vanglas töötavad meditsiinitöötajad ei tea, milliseid tööülesandeid peab kinnipeetav ruumide koristamisel täitma, ega oska hinnata oma patsiendi võimalusi nendega toime tulla tervist ohtu seadmata ja endale ülemääraseid kannatusi tekitamata. Kaebaja töövõimelisusele hinnangu andmisel on arvestatud tema tervislike eripäradega.
117. Kaebaja osutas sellele, et neuroloog N. Neglason andis talle täieliku töövabastuse juba
118. aastast alates. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et ta oleks alates
119. augustist 2014 kuni
120. septembrini 2015 viibinud N. Neglasoni vastuvõtul. Isegi kui N. Neglason andis talle töövabastuse varem, on tervisekaardist nähtuvalt meditsiinitöötajad kaebaja terviseseisundi jälgimisel hiljem tuvastanud, et kaebaja on teatud tingimustel töövõimeline.
121. Kaebaja väitis ka seda, et
122. augustil 2014 tuvastas arst M. Uudeküll kaebajal seljavalu ja operatsiooni vajaduse. See ei ole õige. Tervisekaardi põhjal viibis kaebaja sellel kuupäeval küll arst Marje Uudekülli vastuvõtul ja kurtis seljavalu, kuid arsti otsus oli operatsiooni mitte planeerida (tl 35). Terviseameti veebilehelt avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on M. Uudeküll ortopeed. Ei ole siiski välistatud, et pärast kinnipeetava töövõimeliseks hindamist ja tööle määramist toimub tema tervislikus seisundis selline muutus, mis muudab töötamise ajutiselt
123. 6 3-16-47 või püsivalt vastunäidustatuks. Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas pärast kaebaja tööle määramist esines selliseid asjaolusid, mis annavad alust asuda seisukohale, et kaebaja tervislik seisund ei võimaldanud tal
124. septembril 2015 koristada. Tervisekaardist nähtuvalt anti kaebajale meditsiinitöötajate otsusel
125. ja
126. septembril 2015 tugeva selja- ja õlavalu tõttu töövabastus.
127. septembril 2015 ei pidanud meditsiinitöötaja aga kaebaja selja- ja õlavalu selliseks, mis takistanuks tal töötamist. Seetõttu ei saanud kaebaja töövabastust. I. Gumennaja leidis kaebaja terviseseisundi kontrollimisel, et objektiivselt puudus põhjus tööst vabastamiseks (tl 41). Kaebaja leiab, et I. Gumennaja seisukoht oli ebaõige.
128. Kaebaja väitis, et meditsiiniõde I. Gumennaja ei ole arst ega ole pädev hindama kaebaja selja- ja õlaprobleeme.
129. Riigikohtu halduskolleegium on
130. jaanuaril 2015 asjas nr 3-3-1-53-14 tehtud otsuse p-des 15-16 selgitanud, et kinnipeetava tööle määramisel saab tema töövõimelisuse üle otsustada üksnes arst. Kui arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest, saab kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde. Terviseameti veebilehelt avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on E. Elberg arst ja I. Gumennaja õde. Järelikult oli kaebaja töövõimelisuse enne tema tööle määramist kindlaks teinud arst ja
131. septembril 2015 oli piisav, kui kaebaja terviseseisundit kontrollis õde. Kaebaja leiab, et kuna ta vabastati tööst
132. ja
133. septembril 2015, näitab see, et ta tulnuks tööst vabastada ka
134. septembril
135. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Meditsiinitöötajal tuleb igakordsel tööst keeldumisel individuaalselt hinnata kinnipeetava terviseseisundit. Tõik, et kinnipeetavale on mõned päevad varem tervislikel põhjustel määratud ajutine töövabastus, ei tähenda vältimatult, et talle tuleb ka järgmisel tööst keeldumisel töövabastus anda. Kohus nõustub vastustajaga selles, et asjaolu, et kaebajale anti
136. ja
137. septembril 2015 töövabastus, kinnitab, et vastustaja annab põhjendatud juhul ajutise töövabastuse.
138. Lisaks osutab kohus sellele, et kaebaja tervisekaardist nähtuvalt viibis ta
139. septembril 2015 E. Elbergi vastuvõtul (tl 41). Tervisekaardi kandest ilmneb, et kaebaja kurtis õla-, kaelaja seljavalu. Kandest ei nähtu, et kaebaja oleks soovinud, et arst tema töövõimelisusele uue hinnangu annaks, või et arst oleks ise pidanud vajalikuks kaebaja töökohustusest vabastada. Kohtu hinnangul toetab see asjaolu järeldust, et kaebaja terviseseisund ei takistanud tal
140. septembril 2015 koristamist.
141. Vastustaja esitas kohtule videosalvestise, millel on jäädvustatud kaebaja tegevus vanglas
142. septembril 2015 kell 10.43−10.
143. Kohus kirjeldas
144. juuni
145. a määruse p-s 6 kaebajale videosalvestiselt nähtuvat järgmiselt: „Videosalvestiselt on näha, et
146. septembril 2015 kell 10.43−10.46 teeb kaebaja treeninguseadme abil märkimisväärset raskust kasutades füüsilisi harjutusi (kummardused ette). Kohtu hinnangul pidi see harjutus intensiivselt koormama kaebaja seljalihaseid ja samal ajal pakkuma arvestatavat koormust ka õlalihastele ning selliseid harjutusi ei saaks videosalvestiselt nähtuva kergusega harrastada isik, keda tema sõnul vaevab tugev selja- ja õlavalu.“ Kohus andis kaebajale võimaluse esitada oma videosalvestiselt nähtuva tegevuse kohta lisaselgitusi. Kaebaja lisaselgitusi ega vastuväiteid ei esitanud. Kohus jääb oma eelnevalt tsiteeritud seisukoha juurde. Kaebaja ei ole väitnud, et selja- ja õlavalu ägenes pärast hommikusi füüsilisi harjutusi. Seetõttu on kohus seisukohal, et kui kaebaja suutis
147. septembri
148. a hommikul teha videosalvestiselt nähtuvaid füüsilisi harjutusi, suutis ta sama päeva õhtul teha ka lihtsaid koristustöid. Kaebaja tervisekaardist
149. 7 3-16-47 nähtub, et kaebaja on treeninguseadme abil füüsilisi harjutusi teinud ka enne ja pärast
150. septembrit
151. See asjaolu süvendab veendumust, et kaebaja selja- ja õlavalu ei saanud
152. septembril 2015 olla nii tugev, et see takistanuks tal koristada. Ka arst E. Elberg on
153. septembril 2015 teinud asjaolust, et kaebaja treenis
154. ja
155. septembril 2015 treeninguseadme abil, järelduse, et kaebaja on võimeline tegema majandustöid (tl 42). VangS § 45 lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ja puhastama. Kaebaja ei ole väitnud, et ta seda kohustust ei täida. Kambri ja osakonna üldkasutatavate ruumide koristamisel tehtavad liigutused on sarnased. Kohtu hinnangul viitab asjaolu, et kaebaja suutis oma kambrit koristada, sellele, et ta suutis
156. septembril 2015 koristada ka üldkasutatavaid ruume.
157. Arst N. Neglason on
158. septembril 2015 kaebaja tervisekaarti märkinud, et kaebaja vajab MRT uuringut selgroo rinna-nimmeosast ning kuni uuringute tegemiseni on vajalik töövabastus (tl 42 pöördel). Kaebaja on seisukohal, et see otsus muudab ebaõigeks
159. septembril 2015 antud meditsiiniõe hinnangu, et kaebaja oli töövõimeline. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. N. Neglasoni
160. septembri
161. a kandest ei ole võimalik järeldada, et kaebaja töövabastus määrati tagasiulatuvalt. Kohtu hinnangul nähtub kandest, et N. Neglason pidas kaebaja tolle hetke terviseseisundit arvestades vajalikuks ta vabastada töökohustusest alates
162. septembrist 2015 kuni määratud uuringute tegemiseni.
163. Kaebaja väitis, et palus oma vastuväidetes, et vastustaja võtaks kaebaja raviarst N. Neglasonilt arvamuse, et ta on kaebajale andnud täieliku töövabastuse alates
164. aastast. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne
165. oktoobri
166. a käskkirja andmist vastustajalt taotlenud N. Neglasonilt arvamuse küsimist. Kaebaja ei ole sellist taotlust esitanud
167. septembri
168. a seisukohas tööle määramise kohta,
169. septembri
170. a seletuskirjas ega
171. oktoobri
172. a pöördumises. Kohus tõi eespool välja, et vastustaja on enne kaebaja tööle määramist küsinud seisukohta arstilt, kes leidis, et vastavalt kaebaja tervisekaardi andmetele on kaebaja teatud tingimustel töövõimeline. Tööle asumise korralduste täitmisest keeldumisel on vastustaja kohale kutsunud meditsiiniõe kaebaja terviseseisundi kontrollimiseks. Seega on vastustaja nõuetekohaselt konsulteerinud meditsiinitöötajatega. Kohtu arvates puudub põhjus asuda seisukohale, et vastustaja oleks pidanud enne vaidlustatud käskkirja andmist küsima arvamust N. Neglasonilt.
173. Kaebaja leiab, et vaidlustatud käskkiri tuleb tühistada seetõttu, et vastustaja tugines käskkirja andmisel valele tõendile, kui arvestas E. Elbergi poolt
174. septembril 2015 väljastatud tõendiga, mis puudutab teist kinnipeetavat. Vastustaja on tunnistanud, et see tõend lisati distsiplinaarmenetluse materjalide juurde ekslikult. Samas märkis vastustaja, et käskkirja andmisel on tuginetud mitmele muule tõendile, mis kogumis kinnitavad üheselt, et kaebaja tööst keeldumine
175. septembril 2015 oli põhjendamatu. Kohus nõustub vastustajaga. Seega ei tingi praegusel juhul asjakohatule tõendile viitamine vaidlustatud käskkirja tühistamist.
176. Valu esinemist ja tugevust ei ole võimalik objektiivselt kindlaks teha. Kohus ei saa seetõttu kindlalt väita, kas kaebaja selg ja õlg
177. septembri
178. a õhtul valutasid või mitte. Eeltoodust nähtuvalt ei saanud kaebajal aga kindlasti olla nii tõsist selja- ja õlavalu, mis takistanuks tal koristada. Kohus nõustub vastustajaga selles, et mitte igasugune terviseprobleem, valuaisting või ebamugavustunne ei anna alust tööst keeldumiseks. Koristamistööd ei ole füüsiliselt kurnavad ning neid saab teha ka kergemate terviseprobleemide korral.
179. 8 3-16-47 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja keeldumine tööle asumise korralduse täitmisest
180. septembril 2015 kella 20.55 paiku ei olnud tema terviseseisundist tulenevalt õigustatud. Kaebaja rikkus VangS § 37 lg-st 1 tulenevat töötamiskohustust ja VangS § 67 p-st 1 tulenevat allumiskohustust. Kaebaja tegevus oli süüline: ta keeldus mõjuva põhjuseta tahtlikult tööle asumise korralduse täitmisest. Kuna kaebaja pani süüliselt toime distsiplinaarsüüteo, oli vastustajal õigus teda distsiplinaarkorras karistada (VangS § 63 lg 1).
181. Vastustaja määras kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise seitsmeks ööpäevaks. Kaebaja leidis Riigikohtu halduskolleegiumi
182. märtsil 2006 asjas nr 3-3-1-2-06 tehtud otsusele ja Tartu Ringkonnakohtu
183. juulil 2013 haldusasjas nr 3-11-2363 tehtud otsusele tuginedes, et selline distsiplinaarkaristus oli ebaproportsionaalne. Kohus ei nõustu, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus oli ebaproportsionaalne. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
184. Riigikohtu halduskolleegium leidis kaebaja viidatud otsuses (p 11), et kinnipeetava kartserisse paigutamine riivab intensiivselt tema põhiõigusi ja seda tuleb karistusena kohaldada üksnes erandlikel juhtudel. Viidatud lahend ei räägi sellest, kas kartserisse paigutamine on kohane karistus kaebaja poolt toime pandud rikkumiste puhul. Kohtupraktikas on kinnipeetava alusetult tööst keeldumist peetud selliseks distsipliinirikkumiseks, mille puhul on õigustatud kinnipeetava karistamine kartserisse paigutamisega. Kohus nõustub vastustajaga, et praegusel juhul oli alust arvata, et üksnes kartserisse paigutamisel on kaebaja jaoks piisav mõju.
186. Tartu Ringkonnakohus leidis kaebaja viidatud otsuses (p 23) ja selles viidatud varasemas lahendis nr 3-10-2294 tõesti, et varem distsiplinaarkorras karistamata kinnipeetava tööst keeldumise eest 7ks ööpäevaks kartserisse paigutamine koos teiste vangistusseadusest tulenevate õiguste piiramisega ei ole proportsionaalne. Sellest Tartu Ringkonnakohtu seisukohast ei saa teha järeldust, et kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumisel ei saa tööst alusetult keeldunud kinnipeetavale ühelgi juhul määrata distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamist seitsmeks ööpäevaks. Haldusasjades nr 3-10-2294 ja 3-11-2363 tehtud ringkonnakohtu otsuste põhjendustest nähtub, et konkreetsete kohtuasjade asjaolusid arvestades oli seitsmeööpäevane kartserikaristus ringkonnakohtu hinnangul ebaproportsionaalne. Nendes kohtuasjades oli lisaks kartserikaristuse määramisele täiendavalt piiratud ka kinnipeetavate teatud õigusi. Kohtupraktikast leiab ka juhtumeid, kus kohus on pidanud tööst põhjendamatu keeldumise eest seitsmeööpäevast kartserikaristust proportsionaalseks olukorras, kus kinnipeetaval puudusid kehtivad distsiplinaarkaristused (vt Tartu Ringkonnakohtu
187. märtsi
188. a otsus haldusasjas nr 3-11-343). Kohus leiab, et praegusel juhul oli kõiki asjaolusid kogumis arvestades seitsmeööpäevane kartserikaristus proportsionaalne. Kohus nõustub vastustajaga, et mõjuva põhjuseta keeldumist tööle asumise korralduse täitmisest tuleb vangla kontekstis pidada raskeks rikkumiseks. Vanglas valitseva subkultuuri üheks ilminguks on kinnipeetavate põhimõtteline negatiivne hoiak majandustööde suhtes. Subkultuurilised hoiakud ja nendest tulenev allumatus on tõsiseks ohuks vangla julgeolekule ning vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Kinnipeetavate hõivatus tööga on oluline nende vabadusse naasmiseks ettevalmistamiseks ja õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Põhjendamatu tööst keeldumine väljendab kinnipeetava negatiivset suhtumist õiguskorda ja vanglaametnikesse. Sellise rikkumise iseloom ja raskus nõuab vanglalt otsustavat reageerimist ka siis, kui kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus võtab siinkohal arvesse veel seda, et kaebaja pani distsipliinirikkumise toime tahtlikult. Samuti tuleb arvestada sellega, et vangla ei kehtestanud lisaks kartserikaristusele kaebaja õigustele täiendavaid piiranguid. 9 3-16-47 Kaebaja heitis vastustajale ette ka seda, et talle ei antud piisavalt aega vastuväidete esitamiseks distsiplinaarmenetluse protokollile.
189. Asja materjalidest nähtuvalt väljastas vastustaja
190. oktoobril 2015 (reede) kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli koopia, kahest leheküljest väljastati koopia
191. oktoobril 2015 (esmaspäev) kella 8.30 paiku. Vastuväited tuli kaebajal esitada
192. oktoobril 2015, algselt hommikuseks loenduseks ja seoses kahe lehekülje täiendava väljastamisega hiljemalt kell 15.00 (tl 50 - 51 pöördel). Vastustaja märkis, et kaebajale selgitati
193. oktoobril 2015 suuliselt distsiplinaarmenetluse protokolli sisu. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas kirjeldanud, mida täpsemalt kaebajale selgitati ja milliseid vastuväiteid kaebaja esitas (tl 12). Kaebaja on protokollile märkinud, et ta soovib koopiat, see kinnitab vangla väidet, et protokolli tutvustati kaebajale. Eeltoodust saab järeldada, et kaebaja sai juba
194. oktoobril 2015 protokolli sisust olulises osas teadlikuks. Seega oli kaebajal võimalik järgnevate päevade jooksul koostada oma kirjalikud vastuväited. Protokolli puuduvast osast koopia saamisel
195. oktoobril 2015 kella 8.30 paiku sai kaebaja oma vastuväiteid soovi korral täiendada. Kaebajal oli selleks aega umbes 6,5 tundi. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et
196. oktoobril 2015 kella 10.10 paiku vaatas meditsiinitöötaja ta üle (tl 43). Kaebaja nõudis, et meditsiinitöötaja väljastaks tõendi, et kaebaja ei olnud sel päeval tervislikel põhjustel võimeline kirjutama. Meditsiinitöötaja hinnangul puudus sellise tõendi kirjutamiseks näidustus. Seega oli kaebaja tervislikust seisundist tulenevalt võimeline vastuväidete kirjutamiseks. Kaebaja ei ole välja toonud, et tal oleks esinenud muid takistusi vastuväidete kirjutamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajale anti piisavalt aega distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväidete esitamiseks. Kaebaja osutas ka sellele, et talle anti tutvumiseks ainult distsiplinaarmenetluse protokoll, muid tõendeid talle ei väljastatud.
197. Distsiplinaarmenetluse protokollis on kajastatud selle koostamisel kasutatud tõendite sisu. Seega oli kaebajal võimalik protokolliga tutvumisel saada teada ka tõendite sisust. Sellises olukorras ei olnud vältimatult vajalik, et kaebajale esitataks koos protokolliga ka tõendid. Sellist kohustust ei tulene vastustajale ka ühestki õigusaktist. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et vastustaja
198. oktoobri
199. a käskkiri on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. 37.

§ 108

lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. 38. 39. Kaebaja nimi tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärkidega (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 10