Obsah (16)

§ 111§ 200§ 197§ 637§ 76§ 82§ 29§ 638§ 644§ 127§ 128§ 652§ 100§ 101§ 113§ 94

2-16-13290 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2017. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja

§ 111

lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kuivõrd kostja täitis oma lepingust tulenevad kohustused laadida üles kõik programmeerimistööde teostamiseks vajalikud materjalid alles 02.09.2015, oleks hagejal olnud

§ 111lg 1 alusel õigus tööde teostamisega alustamisest selle ajani keelduda.

Hageja seda aga ei teinud ning tulles vastu kostjale tegi jooksvalt kogu aeg programmeerimistöid niipea kui kostja materjalid üles laadis. Hageja käitus kogu aeg heas usus ning tegi kõik endast oleneva, et programmeerimistööd valmis saada. Isegi kui kostjal oleks olnud õigus leppetrahvi nõuda, ei olnud tal seda õigust enam 08.10.2015. Kuna kostja lähtub põhimõttest, et kostja rikkus lepingut alates 26.06.2015, oleks kostja saanud Lepingu p 5.4.2 kohaselt esitada leppetrahvinõude hiljemalt 26.07.2015.

§ 200

lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja ei ole Lepingut rikkunud, mistõttu puudusid ja puuduvad kostjal jätkuvalt igasugused rahalised nõuded hageja vastu. Kuivõrd tasaarvestuse eeldused on täitmata (

§ 197), ei olnud kostjal õigust tasaarvestusi teostada.

Kostja vastus 2.Kohtule 17.10.

1. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hageja ning kostja sõlmisid 06.03.
2. a alltöövõtulepingu nr 2015-02/05, mille esemeks oli xxxx püsiekspositsiooni projekti 4 „Xxxx“ programmeerimistööd ning elektroonika komponentide hankimine. Vaidlusaluste programmeerimistöödega pidi hageja alustama lepingu lisa 1 kohaselt 16.03.
3. a. Hageja on hagiavalduses asunud läbivalt seisukohale, et kostja ei andnud hagejale tähtaegselt üle programmeerimistööde lähteülesannet, mistõttu ei saanud hageja töödega tähtaegselt (s.o hiljemalt 16.03.
4. a) alustada. Kostja selgitab, et selline seisukoht on ebaõige. Kostja lisab käesolevale vastusele kostja e-kirja hagejale kuupäevast 11.06.
5. a, koos väljavõttega püsiekspositsiooni „Xxxx“ hankedokumentidest. Lisatud tõend on oluline seetõttu, et sellest nähtub, et juba juunis
6. a, s.o üheksa kuud enne töödega alustamist oli hagejale teada, et kõik programmeerimistööd tuli teha selliselt, et hilisemalt oleks võimalik tarkvara ning selle sisu muuta, s.t lisada uusi filme ning animatsioone. Kostja hinnangul on tegemist käesoleva vaidluse seisukohast olulise asjaoluga, kuivõrd lisatud tõendist nähtub, et hageja pidi programmeerima tarkvara selliselt, et hilisemalt oleks võimalik programmide sisu muuta, seetõttu ei ole asjakohased hageja väited, et programmeerimistöid ei olnud võimalik teha põhjusel, et puudusid valmiskujul kujundused või animatsioonid, sest kujunduse lõppversiooni puudumine ei saanud mõjutada programmeerimistööde tegemist. Pooltevahelise lepingu p 3.1.
7. sätestas, et programmeerimistööde jaoks vajalikud materjalid pidid olema hagejale kättesaadavad kaks kuud enne programmeerimistööde valmimise tähtaega. Kooskõlas alltöövõtulepingu lisaga 1, pidi hageja programmeerimistöödega alustama 16.03.
8. a ning tööd pidid olema valmis 11.05.
9. a. Tulenevalt eeltoodust pidi kostja hagejale vajalikud materjalid üle andma hiljemalt 11.03.
10. a, samal seisukohal on ka hageja hagiavalduse p-s 2.
11. Kostja lisab käesolevale vastusele väljavõtte kostja xxxx infosüsteemist, millest nähtub, et kostja on hagejale, täpsemalt hageja juhatuse liikmele hr Xxxx02.03.
12. a teinud kättesaadavaks faili nimega xxxx. Kostja selgitab, et lisatud faili näol on tegemist graafika ja eksponaatide kirjeldusega, mille alusel sai programmeerimistöid teha. Kostja on käesoleva vastuse p-s 2.
13. asunud seisukohale, et hagejal olid hiljemalt 02.03.
14. a olemas kõik vajalikud materjalid programmeerimistöödega alustamiseks. Nimetatud asjaolu tõendamiseks on kostja pöördunud 10.10.
15. a XxxxOÜ (registrikoodiga xxxx, asukohaga Xxxx) poole, kelle põhitegevusalaks on programmeerimine. Kostja edastas XxxxOÜ-le disainidokumendi nimetusega xxxx, mis oli hagejale kättesaadavaks tehtud juba 02.03.
16. a ning „Xxxx“ projekti hankedokumendid, mis olid hagejale edastatud juba juunis
17. a. Kostja palus XxxxOÜ-l kujundada seisukoht, kas edastatud failide alusel saab vaidlusaluse tarkvara valmis programmeerida, kui kaua programmeerimistööd aega võtaks ning kas programmeerimisega alustamiseks oleks tarvis täiendavalt materjale. XxxxOÜ poolt 14.10.
18. a edastatud vastusest nähtub, et kostja poolt 11.10.
19. a edastatud materjali alusel on võimalik luua tarkvara selliselt, et sisu asemel kasutatakse näidistekste ja sisuelemente saab vastavalt lähteülesandele muuta ja lisada jooksvalt. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et ta on hagejale teinud juba 02.03.
20. a kättesaadavaks kõik programmeerimistööde jaoks vajalikud materjalid, mistõttu ei ole kostja rikkunud pooltevahelise alltöövõtulepingu p-i 3.1.
21. Puutuvalt hageja poolt hagiavaldusele lisatud xxxx logifaili soovib kostja esile tuua, et logifailis nähtuvast 590-st sündmusest on vaid 167 sündmust asjakohased, ülejäänud osas on tegemist failinimede muudatustega või selliste muudatustega mis ei mõjuta vähemalgi määral hageja poolt lepingu täitmist. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole kordagi kostja poole pöördunud nõudega lähteülesande täiendamiseks või teavitanud kostjat, et esinevad kohustuse täitmist takistavad asjaolud. Vastupidisel juhul oleks kostja kaasanud lepingu täitmisele täiendavaid alltöövõtjaid, et vältida võimaliku lepingu rikkumist. Käesolevaga avaldab kostja, et tellija Xxxxon esitanud XXXX OÜ-le, seoses programmeerimistööde mittetähtaegse valmimisega leppetrahvi 5 nõude suurusjärgus 97 000,00 eurot. Kostja on hagejale esitanud 08.10.
22. a leppetrahvi nõude summas 61 297,60 euro ulatuses. Kohtu põhjendused
23. Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
24. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja (endise ärinimega OÜ Xxxx) sõlmisid 06.03.2015 alltöövõtulepingu nr 2015-02/05, mille p 1.
25. kohaselt kohustus hageja teostama interaktiivsed lahendused Xxxx(ul. Xxxx) püsiekspositsioonile projektis „Xxxx“. Lepingu p 1.3 ja lisa 2 kohaselt kostja pidi maksma hagejale selle eest tasu summas 87 568 eurot, millele lisandub käibemaks (I kd tl 16, 26-27, 193). Lepingu lisa 1 järgi oli hageja ülesandeks hankida kogu projekti tehnika ja elektroonikaga seotud komponendid ja materjalid, teostada eksponaatide programmeerimisega seotud tööd, disainida lahenduste jaoks, mida ei ole võimalik soetada ostutoodetena eraldi riist- ja tarkvara, teostada tehniliste komponentide, eksponaatide sisene kaabeldus ja elektrivõrku ühendamine projekti asukohas, teostada eksponaatide tehnika ja komponentide paigaldus ja montaaž mööbli külge vastavalt tellija poolt etteantud joonistele ning koostöös teiste eksponaatide tootjatega, esitama vajaliku projekti dokumentatsiooni komponentide, elektroonika ja programmeerimise tööde lõikes. Lepingu p 3.1.
26. kohaselt pidi kostja tagama, et programmeerimistööde jaoks vajalikud materjalid on 2 kuud enne valmimist täielikul kujul olemas. Tööde teostamise ja komponentide soetamise algus ning tööde teostamise tähtaeg oli vastavalt lepingu lisale 02.03.
27. a kuni 26.06.
28. a. Perioodil 16.03.
29. a kuni 11.05.
30. a pidi olema valminud kogu projekti programmeerimistööd ning nii elektroonika tarkvara kui riistvara programmeerimine (I kd tl 24-25).
31. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue muutus kooskõlas

§ 637lg 4 sissenõutavaks 26.06.2015.

a, mil olid valmis eksponaatide riistvaralised lahendused ning tarkvara ulatuses, milles seda oli võimalik kostja poolt hagejale esitatud materjalide pinnalt programmeerida. Perioodil 16.06.

1. a kuni 25.09.
2. a teostas hageja kostjale lisatöid. 04.09.
3. a andis kostja tööd lõpptellijale, Xxxx, üle (II kd tl 109-110), kes asus eksponaate kasutama, seega on hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud (I kd tl 10-11). Hageja esitas kostjale 6.3.
4. a esimese faasi tööde ettemaksu arve summas 36 778,56 eurot, mille kostja tasus (I kd tl 81, 144). 29.06.
5. a esitas hageja kostjale teises faasis teostatud tööde eest arve nr 215044 summas 21 016,32 eurot, mille kostja jättis tasumata (I kd tl 144, 147). 22.12.
6. a esitas hageja kostjale kolmandas faasis teostatud tööde eest arve nr 215096 summas 44 886,72 eurot, mille kostja jättis tasumata (I kd tl 144, 145). 09.10.
7. a esitas hageja kostjale lisatööde teostamise eest arve nr 215074 summas 9 030 eurot, millest kostja tasus 1 375,92 eurot ning jättis tasumata 7 654,08 eurot (I kd tl 144, 146). Kostja on jätnud hagejale tasumata töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest 65 903,04 eurot (44 886,72 + 21 016,32 eurot) ning lisatööde eest 7 654,08 eurot, kokku 73 557,12 eurot (I kd tl 10).
8. Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et tellija, Xxxx , on esitanud XXXX OÜ-le seoses programmeerimistööde mittetähtaegse valmimisega leppetrahvi nõude suurusjärgus 97 000,00 eurot. Kostja on hagejale esitanud 08.10.
9. a töövõtulepingu p 5.4.
10. alusel leppetrahvi nõude tööde üleandmisega viivitamise eest summas 61 297,60 eurot (I kd tl 136). Kostja on tasaarvestanud oma leppetrahvinõude hageja tasunõudega. Kostja on tasaarvestanud ka hageja lisatööde eest esitatud tasunõude (I kd tl 141, 167, II kd tl 104-105). 6 7.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

§ 637

lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.

1. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
2. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Xxxxleppetrahvinõudes nimetatud lepingu nr SU/11622/51/2014 rikkumine oli tingitud hageja või kostja tegevusest. Kostja leiab oma 08.10.
3. a hagejale esitatud leppetrahvi nõudes, et kostja on perioodil 18.03.
4. a kuni 20.03.
5. a laadinud Xxxx kausta õigeaegselt kõik programmeerimistöödeks vajalikud materjalid. Kostja hinnangul pidid programmeerimistööd seega olema hageja poolt testimiseks üle antud hiljemalt 20.05.
6. a (I kd tl 136-137). Kõik programmeerimistööd pidi hageja tegema selliselt, et hilisemalt oleks võimalik tarkvara ja selle sisu muuta, s.t. lisada uusi filme ja animatsioone. Seetõttu ei ole kostja hinnangul asjakohased hageja väited, et programmeerimistööd ei olnud võimalik teha põhjusel, et puudusid valmiskujul kujundused ja animatsioonid (I kd tl 165). Oma väidete kinnituseks on kostja esitanud XxxxOÜ seisukoha, milles XxxxOÜ leiab, et edastatud materjali alusel on võimalik luua tarkvara selliselt, et sisu asemel kasutatakse näidistekste ja sisuelemente saab vastavalt lähteülesandele muuta ja lisada jooksvalt (I kd tl 177).
7. Hageja 22.12.
8. a vastuses kostjale leppetrahvinõuet ja tasaarvestust ei tunnista. Kostja ei täitnud lepingu punktist 3.1.
9. tulenevat kohustust tagada, et programmeerimistööde jaoks vajalikud materjalid on 2 kuud enne valmimist täielikul kujul olemas. Tegelikkuses esitas kostja materjale osade kaupa jooksavalt kuni
10. a juuli lõpuni, osaliselt isegi hiljem. Samuti tehti pidevalt materjalides muutusi, mis omakorda tingisid selle, et muudatusi oli vaja teha ka programmeerimistöödes. Hageja järgis kõiki lepingus toodud tähtaegasid ning ajavahemikul 08.06.2015 – 22.06.2015 paigaldati objektile kogu vajalik elektroonika ja muud komponendid nagu lepingus oli ette nähtud (I kd tl 143). Hageja leiab, et tehtud töö eest on tasu sissenõutavaks muutunud, kuna lepingus kokkulepitud tööd on teostatud, lisatööd on teostatud, eksponaadid on valmistatud ning lõpptellija on need 04.09.
11. a vastu võtnud ja neid kasutama asunud (I kd tl 10).
12. Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid selle kohta, et hageja pidi tarkvara programmeerima selliselt, et hilisemalt oleks võimalik programmide sisu muuta, kohus veenvaks ei pea. Pooltevahelise lepingu lisa 1 kohaselt pidi teostatud tööde faasis 2.
13. olema valminud kogu projekti programmeerimistööd, nii elektroonika tarkvara kui riistvara programmeerimine (I kd tl 24). Kohus on seisukohal, et lepingu lisast 1 nähtub üheselt, et tarkvara pidi sisaldama 7 sisumaterjale ning lepingu p 3.1.
14. kohaselt oligi kostja kohustus need sisumaterjalid hiljemalt 11.03.
15. a täielikul kujul hagejale üle anda. Sellisena mõistis lepingut ka hageja (I kd tl 183184).

§ 29

lg 5 p 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi. Käesoleval juhul on lepingu lisa 1 koostatud Xxxxhanketingimuste p 2.2.2 ja 2.2.8 lähtudes. Xxxxpoolt 24.09.

1. a kostjale esitatud leppetrahvi nõudest nähtub, et tellija luges nõuetekohasteks eksponaatideks üksnes neid eksponaate, mis on külastajatele täielikult kasutamiseks valmis (II kd tl 110). Eeltoodust nähtub, et lõpptellija ei aktsepteerinud tarkvara, millest puudusid korrektsed sisumaterjalid (animatsioonid, filmid, tekstid, tõlked, helid). TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule on esitatud Xxxx kausta väljavõte, kuhu kokkuleppeliselt hagejaga pidi kostja lepingu p 3.1.
2. alusel üles laadima programmeerimistööde teostamiseks vajalikke materjale. Väljavõttelt nähtub, et kaust on loodud kostja graafilise disaineri Ragnar Markuse poolt 25.03.2015 a (I kd tl 6,49) ning kostja on materjale kausta üles laadinud kuni 02.09.
3. a (I kd tl 33). Poolte vahelisest e-kirja vahetusest nähtub, et kostja on pidevalt palunud hagejal sisumaterjalidesse lisada pilte, teksti, mänge, tõlkeid (I kd tl 63, 64, 66, 67, 69, 70, 71, 77, 78). Kohtuistungil kinnitas kostja, et kuni septembrikuuni tehti sisufaile (II kd tl 119). Kohtu hinnangul jättis kostja seega nõuetekohaselt täitmata lepingu p 3.1.
4. ning programmeerimistööde teostamiseks vajalikud materjalid olid hagejale edastatud olulise hilinemisega ning kostja väited hagejapoolse lepingurikkumise kohta on jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Riigikohus on lahendis 3-21-74-11 leidnud, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku kiri on dokumentaalne tõend TsMS § 272 lg 2 tähenduses. Kohus on seisukohal, et XxxxOÜ hinnang ei tõenda kostjapoolset töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus selles, kas tarkvara pidi sisaldama lõpptellija jaoks korrektseid sisumaterjale või pidi programmeerimistööd üle andma ilma valmiskujul kujunduseta. Seega ei oma tähtsust asjaolu, kas ekspositsiooni loomist sai alustada või mitte. Lõpptellija ei aktsepteerinud hanketingimustes üksnes näidistekste, seega ei ole kohtu hinnangul selline XxxxOÜ järeldus adekvaatne ning üksnes kordab kostja tõlgendust töövõtulepingu lisale
5. 11.

§ 638

järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama

§ 644lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist.

Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja ei vaidlusta, et 20.06.

1. a e-kirjas märgitud tööd on hageja poolt teostatud, elektroonika ja tehnika komponendid soetatud (I kd tl 85, II kd tl 120). Töövõtulepingu p 6.
2. alusel ei ole kostja hageja tööde osas pretensioone esitanud (II kd tl 119). Hageja teostas tööd vastavalt kostja tellimusele, kostja mõistliku aja jooksul pretensioone ei esitanud, kuid esitas 08.10.
3. a leppetrahvi nõude. Töövõtulepingu p 5.4.2 järgi pooled lepivad kokku, et tellija peab leppetrahvi nõude esitama täitjale kirjalikult hiljemalt ühe kuu jooksul alates päevast, millest arvates tellija soovib leppetrahvi nõuda. Tellijal on õigus eelviidatud leppetrahv tasaarveldada lepingu alusel täitjale tasumisele kuuluva hinnaga (I kd tl 19). Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõude esitamiseks. Leppetrahvi nõude on kostja esitanud tööde üleandmisega viivitamise eest perioodil 26.06.
4. a kuni 2.10.
5. a (I kd tl 136). Lepingu p 5.4.
6. järgi oleks kostja pidanud leppetrahvi nõude esitama seega hiljemalt 26.07.
7. a. Leppetrahvi nõudes on kostja väitnud, et hageja tööd olid teostatud puudustega, mistõttu viimane projektiga seotud komponent anti üle 2.10.2015 (II kd tl 137). Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja pidi teostama eksponaadid E-00, E-01, 8 E-03, E-04, E-05, E-06, E-07, E-10, E15, E-18, E-19, E-
8. Eksponaadi E-08 eest oli vastutav Xxxx ning eksponaatide E-12, E-13, E-14, E-02 eest oli vastutav kostja ise. Seisuga 18.09.
9. a ei olnud valmis eksponaat E-
10. Seisuga 25.09.2015 ei olnud valmis eksponaadid E-13 ning E-
11. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et just hageja tegevuse tulemusel anti viimane projektiga seotud komponent üle 2.10.
12. a.
13. Alternatiivselt leiab kostja, et tal on kahju hüvitamise nõue hageja vastu summas 63 478,72 eurot, mille kostja tasaarvestab hageja tasunõudega. Kostja kahju seisneb selles, et hageja jättis tähtaegselt üle andmata tarkvara, mille tulemusel on lõpptellija, xxxx, esitanud kostjale leppetrahvi nõude summas 63 478,72 eurot (II kd tl 104).

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 13.Kohtu hinnangul ei ole kostja käesolevas menetluses esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjale kahju tekitanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja peab seega tõendama, et just hageja rikkumise tõttu tekkis kostjal kahju. Xxxx esitas kostjale 14.09.

1. a leppetrahvi arvestamise ja kinnipidamise kinnituse, milles arvestab 16.08.
2. a sõlmitud lepingu nr SU/1162-2/51/2014 rikkumise eest perioodil 02.07.
3. a kuni 03.09.
4. a viivist 409 031,62 zlotti (II kd tl 108). 24.09.
5. a vähendas Xxxxleppetrahvi nõuet 277 560,69 zlotile (II kd tl 110). Kohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul tõendanud põhjuslikku seost kostjal tekkinud kahju ning hageja tegevuse vahel. Xxxx leppetrahvi nõuetest ei nähtu seos hagejaga. 24.09.
6. a leppetrahvi nõudes on välja toodud, et neli eksponaati on üle antud hilinemisega 04.09.
7. a. Kostja enda poolt koostatud tööde teostamise tabelist nähtub, et kostja ise oli vastutav nelja eksponaadi valmimise eest, millest kaks ei olnud valmis veel 25.09.
8. a (I kd tl 129). Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et kostja on meelevaldselt tõlgendanud Xxxx hankedokumendi punkte 2.2.2 ja 2.2.8 ning hageja ja kostja vahelise lepingu lisa
9. Hankedokumendi p 2.2.
10. kohaselt pidid kõikide eksponaatide presentatsioonid sisaldama kõikide presentatsioonide loendi koos neile iseäraliku sisu täpsustusega ja loendi kõikidest kasutatud multimeedia teadetest, presentatsioonide graafilised kavandid, filmid, animatsioonid, kogu multimeedia tarkvara struktuur koos lülituste spetsifikatsioonidega konkreetse presentatsiooni osas (II kd tl 172). Pooltevahelise töövõtulepingu lisa 1 kohaselt pidid selliselt teostatud programmeerimistööd olema valmis 11.05.
11. a. Lepingus sätestatud programmeerimistööde teostamise eelduseks oli kostjapoolne lepingu p-st 3.1.
12. tuleneva kohustuse täitmine. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et kostja oma lepingulist kohustust tähtaegselt ei täitnud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on töö lepingutingitustele mittevastavuse põhjustanud kostja ise ning

§ 652

lg 1 kohaselt on sellises olukorras töövõtjal õigus nõuda talle viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. 14.

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused, s.t. kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on 9 sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud hagejapoolne töövõtulepingu rikkumine, samuti ei ole hageja kostjale kahju tekitanud, mistõttu ei ole kostjal tekkinud leppetrahvi ega kahju hüvitamise nõuet hageja vastu. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega õigus keelduda lepingujärgse tasu ning lisatööde eest maksmisest ning hageja tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 73 557,12 eurot. 15.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja arvest nr 215044 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 5.07.
3. a, arvest nr 215074 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 11.10.
4. a, arvest nr 215096 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 06.01.
5. a. Hageja on arvestanud lepingu p 9.
6. alusel viivist perioodil 06.01.
7. a kuni 02.09.
8. a summas 88 636,33 eurot. Hageja vähendab viivse nõuet põhinõudeni (I kd tl 10). Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.

1. Kostja on 15.02.
2. a esitanud vastuväite kohtu tegevusele, kuivõrd kohus ei ole täitnud selgitamiskohustust ning kostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete osas ei ole hageja tuginenud sellele, et nendest ei nähtu seos hagejaga (II kd tl 127). Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohus läks asja sisulise arutamise juurde poolte nõusolekul (II kd tl 118). Kohus on kohtuistungil selgitanud Riigikohtu lahendis 3-2-1-74-11 avaldatud seisukohta menetlusosaliseks mitteoleva isiku kirja kohta. TsMS § 236 lg 3 kohaselt tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Riigikohus on lahendites 3-2-1-109-04 ja 3-2-1-141-13 leidnud, et kohus ei pea tõendist ise asjaolusid otsima, vaid pool peab viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. Hageja on kostja leppetrahvi nõudele vastu vaielnud 15.11.
3. a menetlusdokumendi p-s 21 (I kd tl 187). Menetluskulud
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava 10 kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
5. Hageja menetluskulude nimekirja järgi (II kd tl 114) moodustavad õigusabikulud 3 867,50 eurot, millele lisandub esindajate osalemine kohtuistungil 1 tund ja 15 minutit, s.o. ning istungiks ettevalmistumine 2 tundi, s.o. 2x 422,50 eurot.
6. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 147 114,24 eurot tasumisele riigilõiv 1 500 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 500 eurot.
7. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohtu hinnangul on käesoleva tsiviilasi keskmisest keerukam IT-valdkonna spetsiifilisuse tõttu. Hageja kasutas esindajate teenust hagiavalduse koostamiseks ning kohtule edastamiseks jne. Kokku on esindajate teenust kasutatud 29,65 h. Hageja esindajate toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud.
8. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud tunnihinnaga 130 eurot. Kohus on seisukohal, et selline tasu õigusteenuse eest ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 6 212,50 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 1500 eurot, lepinguliste esindajate 3 867,50 eurot, kohtuistungiks ettevalmitumine ja osalemine 2x422,50 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 11