Obsah (6)

§ 201§ 111§ 112§ 28§ 52§ 77

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene, Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-949 Haldusasi Aleksandr Streltsovi ka

) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr Streltsov esitas
2. mail 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, talle tekitatud kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot ja õiguste rikkumise lõpetamiseks.
3. Tartu Halduskohus tõlgendas
4. augusti
5. a määrusega A. Streltsovi kaebust kui kaebust, mis oli esitatud eesmärgiga saada vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist, luges kaebuses esitatud tuvastamisnõude hõlmatuks hüvitamisnõudega ja tagastas kaebuse selle esitajale tervikuna. Kohus tagastas kaebaja hüvitamisnõude, kuna selle osas ei ole vastavalt vanglalt saadud selgitustele läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus ning tagastas keelamisnõude õiguste rikkumise lõpetamiseks läbivaatamatult.
6. A. Streltsov esitas
7. augustil 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
8. augusti 2017 määrusele, milles palub halduskohtu määruse tühistamist ja taotleb menetlusabi määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
9. Tartu Halduskohus jättis
10. augusti
11. a määrusega rahuldamata A. Streltsovi menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja andis täiendava tähtaja määruskaebuselt 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Halduskohus tuvastas A. Streltsovi vanglasisese isikukonto väljavõtte alusel, et määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 28,74 eurot ning määruskaebuse esitaja ei ole maksejõuetu, mistõttu talle menetlusabi ei anta.
12. A. Streltsov esitas
13. augustil 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
14. augusti
15. a määrusele, milles palub halduskohtu määruse tühistamist ja kaebaja vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Määruskaebuse kohaselt ei ole kaebaja nõus halduskohtu arvestusega tema sissetulekute kohta ning märgib, et teda tuleks vabastada riigilõivu tasumise kohustusest, kuna ta ei saa miinimumpalka kätte.
16. Tartu Halduskohus jättis
17. septembri
18. a määrusega A. Streltsovi menetlusabi taotluse määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Määruskaebemenetluses ringkonnakohtus on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse
20. augusti 2017 määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks (Tartu Halduskohtu
21. augusti 2017 määruse resolutsiooni p 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud

§-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. Tulenevalt

§ 112

lg 1 p 1 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

1. Halduskohus on kaebaja maksevõime tuvastanud vanglasisese isikukonto väljavõtte andmete alusel perioodil
2. aprillist kuni
3. augustini
4. a. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvaid raha liikumisi, tuvastanud õiges summas kaebaja sissetuleku antud perioodil ja teinud lubatud mahaarvamised: kohustuslikud kinnipidamised nõuete- ja vabanemisfondi ning arvestanud kohtupraktikas nimetatud vältimatuid kulutusi (RKÜKo
5. aprill 2016, nr 3-3-1-35-15). Kaebajal puuduvad muud

§ 112

lg 1 p 1 loetletud väljaminekud, mida kohus saaks arvestada menetlusabi andmisel, teised väljaminekud kaebaja isikukontolt on seotud peamiselt kaupluses tasumisega. Ringkonnakohus märgib, et kehtivast seadusandlusest ega kohtupraktikast ei tulene nõuet, et kaebaja sissetulekutest tuleb menetlusabi andmise otsustamisel igakuiselt täiendavalt maha arvata töötasu alammäär. 10. Seega on halduskohus isikukonto väljavõtte alusel õigesti arvutanud määruskaebuse esitaja kahekordseks keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 28,74 eurot. Kuna määruskaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist kuusissetulekut, siis ei saa A. Streltsovile tulenevalt

§ 112

lg 1 p 1 menetlusabi anda.

§ 112

lg 1 p 1 puhul on tegemist imperatiivse sättega, mis ei võimalda kohtul menetlusabi anda, kui sättes toodud kriteeriumid on täidetud. 2

1. Eeltoodud põhjendustel jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
2. augusti
3. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. 12.

§ 28

lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada.

§ 52

lg 1 kohaselt tuleb kohtule esitatud avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Määruskaebus Tartu Halduskohtu

1. augusti
2. a määrusele sisaldab hulgaliselt halvustavaid ja pahatahtlikke hinnanguid või väljendeid. Ringkonnakohus märgib, et asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida.

§ 77lg 2 sätestab, et halduskohtumenetluse tagamisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) §-dest 4347. TsMS § 46 lg 1 kohaselt kui kohtul on käesolevas seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv (antud juhul

§ 28

lg 2 alusel), võib selle määrata kuni 3200 eurot ulatuses, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. Seega hoiatab ringkonnakohus kaebajat, et kui ta jätkab subjektiivseid ja halvustavaid hinnanguid sisaldavate avalduste esitamist, võib kohus teda

§ 28lg 2 ja Ts

MS § 46 lg 1 alusel koosmõjus

§ 77lg-ga 2 trahvida.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Einar Vene Tanel Saar 3