Obsah (7)

§ 238§ 339§ 175§ 105§ 3211§ 319§ 337

1-17-2386 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-2386 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava

§ 238

lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks kolm aastat vangistust. Karistuaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse algusaega loeti alates

1. detsembrist
2. Tõkendina kohaldatud vahistamine tühistati alates kohtuotsuse jõustumisest või karistusaja täitumisest. A. Komarovilt mõisteti kriminaalmenetluse kuludena ositi 12 kuu jooksul välja sundraha, ekspertiisitasud ja kaitsjatasu kokku 1847,5 eurot. 2.
3. S. Pajevski tunnistati KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi süüdi
4. mail 2015 toime pandud varguses ja teda karistati selle kuriteo eest kuue kuu vangistusega.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks neli kuud vangistust. Kar

S 65 lg 1 alusel mõisteti S. Pajevskile liitkaristus, lugedes Harju Maakohtu

1. juuni
2. a kohtuotsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu
3. juuni
4. a kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega üks aasta kümme kuud ja kakskümmend kaheksa päeva. S. Pajevski KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi süüdi
5. a toime pandud vargustes ja teda karistati nende kuritegude eest nelja aasta vangistusega.

§ 238

lg 2 alusel vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes talle karistuseks kaks aastat ja kaheksa kuud vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu

1. juuni
2. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o ühe aasta kaheksa kuu ja ühe päev võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti S. Pajevskile neli aastat neli kuud ja üks päev vangistust. Karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja algust arvestati
3. detsembrist
4. Tõkendina kohaldatud vahistamine tühistati alates kohtuotsuse jõustumisest või karistusaja täitumisest. S. Pajevskilt mõisteti kriminaalmenetluse kuludena ositi kaheteist kuu jooksul välja sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulud kokku 2183,5 eurot. 2.
5. Maakohus otsustas ka asitõenditega seonduvad küsimused. 2.
6. RR tsiviilhagi 1300 eurot, SS tsiviilhagi 1376 eurot ning JL tsiviilhagid 228 eurot ja 260 eurot jättis maakohus rahuldamata. A. Komarovilt mõistis maakohus TR kasuks välja 512,95 eurot; A OÜ kasuks 95 eurot; RL kasuks 69 eurot; P AS kasuks 59,95 eurot; TA kasuks 99.20 eurot; ja KP kasuks 153 eurot. S. Pajevskilt mõistis maakohus KR kasuks välja 329 eurot. A. Komarovilt ja S. Pajevskilt solidaarselt mõistis maakohus AK kasuks välja 200 eurot; A OY kasuks 100 eurot; KH kasuks 100 eurot. 3.
7. Analüüsides A. Komarovi toimepandud kuritegusid, märkis maakohus alljärgnevat. 3.1.
8. A. Komarovi süü
9. septembril 2016 toime pandud varguses on maakohtu hinnangul tõendamist leidnud süüdistatava ütluste; asitõendite vaatlusprotokolli ja selle juures oleva 4 1-17-2386 fototabeliga, millelt nähtub, kuidas A. Komarov vargust toime paneb; samuti kannatanu ütluste; ja A. Komarovi ütluste olustikuga seostamise protokolliga. Maakohtu hinnangul pani süüdistatav selle varguse toime kavatsetult. 3.1.
10. A. Komarovi süü
11. oktoobril 2016 toime pandud varguses on tõendamist leidnud. Kohtuistungil ta enda süüd selles kuriteod ei tunnistanud, kuid kohtueelses menetluses on ta enda süüd selles kuriteos möönnud. Süüdistatava süü on kinnitust leidnud ka teiste kriminaalasjas kogutud materjalidega: kannatanu TA ütluste ja tunnistaja RA ütlustega. Samuti kinnitavad A. Komarovi süüd selles kuriteos MP ja MP ütlused, äratundmiseks esitamise protokoll, kus MT on A. Komarovi kui isiku, kes pakkus talle müügiks jalgratast. Maakohus leidis, et kuigi tunnistajate M ja MP ning MT ütlused viitavad üksnes kaudselt A. Komarovile kui ratta varguse toimepanijale, on arutataval juhul omavahel kokkulangevaid kaudseid tõendeid piisavalt, järeldamaks, et varguse pani toime just tema. A. Komarovile kui vargale osutab ka kuriteo täideviimise viisi sarnasus teistele tema toimepandud analoogsetele vargustele – kus rattalukk on läbi lõigatud, rattaga seejärel minema sõidetud ja hiljem ratas edasi müüdud. Seejuures on isikud, kellele ta rattaid edasi müüs, olnud osadel juhtudel ühed ja samad. Maakohtu hinnangul pani A. Komarov selle varguse toime kavatsetult. 3.1.
12. A. Komarovi süü
13. novembril 2016 toime pandud varguses on tõendamist leidnud süüdistatava ütluste ja süü omaksvõtuga. Samuti kinnitavad kuriteo toimepanemist tunnistaja MP ütlused ja äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt on MP A. Komarovis ära tundnud isiku, kes müüs talle jalgratta. Kuriteo toimepanemist kinnitavad veel kannatanu ütlused ja dokumendid ratta laenamise kohta, asitõendi vaatlusprotokoll ühes fototabeliga ja videosalvestise (kaupluse turvakaamera salvestis) vaatluse protokoll ühes fototabeliga. Varguse pani A. Komarov toime kavatsetult. 3.1.
14. A. Komarovi süüd
15. novembri
16. a varguses on kinnitavad tema süü omaksvõtt ja kohtueelses menetluses antud ütlused teo toimepanemise asjaolude kohta. Kuigi süüdistatav on kohtueelses menetluses tunnistanud enda süüd vaid osaliselt (üksnes pardakaamera vargus), on ta kohtus omaks võtnud teo toimepanemise täies ulatuses. Teo toimepanemist kinnitavad veel RL ja A OÜ seadusliku esindaja MV ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll ühes fototabeliga ja videosalvestise vaatlusprotokoll, millelt nähtub A. Komarovi tegevus sündmuskohal. Ka jälitustoimingu protokollist nähtub, et S. Pajevski kasutatav sõiduauto MB viibis sündmuskohal ning see korreleerub A. Komarovi ütlustega selle kohta, et nimetatud autoga oli sündmuskohal just tema. Varguse pani A. Komarov toime auto akent lõhkudes, seega sissetungimisega. Subjektiivses mõttes tegutses ta kavatsetusega. 3.1.
17. A. Komarovi süüdistusest
18. novembril 2016 toime pandud varguses prokurör loobus, mistõttu mõistis maakohus ta selles kuriteoepisoodis

§-le 301 tuginedes õigeks. 3.1.

1. A. Komarovi süüd
2. novembri
3. a varguses ja
4. novembri
5. a varguses katses tõendavad tema süü omaksvõtt ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Samuti on ta
6. novembril varastatud püksid politseile välja andnud ja vaatlusprotokollis on tuvastatud, et tegemist oli just varastatud pükstega. Kuritegude toimepanemist kinnitavad veel turvatöötaja 5 1-17-2386 ütlused; videosalvestise vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub A. Komarovi tegevus varguste toimepanemisel. Varguse ja selle katse pani A. Komarov toime kavatsetult. 3.1.
7. A. Komarovi süü mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimiõiguseta isikuna on tõendamist leidnud süüdistatava ütluste ja süü omaksvõtuga. Ta on kinnitanud, et mootorsõiduki juhtimise õigus tal puudus ja ta oli sellest teadlik. Samuti on ta kinnitanud, et juhtis ikkagi nii
8. ja
9. oktoobril kui ka
10. novembril 2016 mootorsõidukit. Mootorsõiduki juhtimist
11. novembril 2016 kinnitab veel ka jälitustoimingu protokoll. A. Komarovi on mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta karistatud LS § 201 lg 2 järgi Harju Maakohtu
12. jaanuari
13. a otsusega. Seega on maakohtu hinnangul tõendatud, et A. Komarov on ilma juhtimisõigust omamata juhtinud mootorsõidukit lühikese ajavahemiku jooksul kolmel korral, seega süstemaatiliselt, pannes nõnda toime talle süüks arvatud kuriteo. Kuriteo on ta toime pannud kavatsetult. 3.
14. Analüüsides S. Pajevski toimepandud kuritegusid, märkis maakohus alljärgnevat. 3.2.
15. S. Pajevski süü
16. mail 2015 toimepandud varguses on hoolimata asjaolust, et enda süüd ei tunnistanud, tõendamist leidnud. Varguse toimumist ja selle asjaolusid kinnitavad kannatanu ütlused, samuti tunnistaja GL ütlused, kellele S. Pajevski andis edasi varastatud telefoni ja asitõendite vaatluse protokoll. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuvalt kasutati lühikest aega pärast mobiiltelefoni vargust varastatud telefoni kõnekaardiga, mille omanikuks oli S. Pajevski. S. Pajevski ei ole mõistlikult selgitanud, kuidas sattus telefon vahetult pärast vargust tema kätte. Seetõttu leidis maakohus, et juba asjaolu, et S. Pajevski kasutas telefoni mõne tunni jooksul pärast vargust, kinnitab, et just tema varastas telefoni. Maakohus tuvastas sellegi, et võõra auto akna lõhkumise teel sinna tungimine täidab varguse koosseisu kvalifitseeriva tunnusena sissetungimise elemendi. 3.2.
17. S. Pajevski süü
18. novembril 2016 toime pandud varguses luges maakohus tõendatuks ja seda tuginevalt S. Pajevski süü omaksvõtule; sündmuskoha vaatlusprotokollile ühes fototabeliga; jälitustoimingu protokollile, millest nähtuvalt oli S. Pajevski kasutatav auto teo toimepanemise ajal sündmuskohal. Samuti kinnitab S. Pajevski süüd videosalvestise vaatlusprotokoll ühes fototabeliga, millelt nähtub süüdistatava tegutsemine sündmuskohal. Jälitustoimingu protokollis talletatud S. Pajevski vestlusest IT-ga mõned päevad pärast vargust nähtub, et S. Pajevski on varastanud ühe komplekti auto rattaid, kuid kuna need talle ei sobinud, siis müüs ta need maha. Kuna varguse toimepanemiseks lõhkus S. Pajevski kannatanu auto akna, on tegu toime pandud sissetungimisega. Subjektiivses mõttes on see toime pandud kavatsetusega. 3.
19. Analüüsides S. Pajevski ja A. Komarovi ühiselt toimepandud vargusi, märkis maakohus alljärgnevat. 3.3.
20. A. Komarovi ja S. Pajevski süü
21. oktoobril 2016 ühiselt toime pandud varguses on tõendamist leidnud hoolimata asjaolust, et S. Pajevski on selle teo toimepanemist eitanud ning A. Komarov on enda väitel selle varguse sooritanud üksi, kasutades S. Pajevski autot. 6 1-17-2386 Süüdistatavate süüd kinnitab mh videosalvestise vaatluse protokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et sündmuskoha juurde tuleb
22. oktoobril
23. a kell 5.17.31 üks sõiduk. Sellest väljub meesterahvas, kes liigub samasse pargitud mikrobussi juurde, mille juhipoolne tagauks on lahti. Kell 5.21.11 istub meesterahvas eelnevalt parklasse jõudnud sõiduki kõrvalistuja istmele ning sõiduk sõidab minema. Vaidlust pole selles, et S. Pajevski viibis sündmuskohal. Seda kinnitab nii A. Komarov kui ka sideettevõtja andmete protokoll, millest nähtuvalt oli S. Pajevski mobiiltelefon sündmuskohta katva masti levialal. Kuna videosalvestiselt nähtuvalt väljus A. Komarov kõrvalistuja kohalt, siis pidi roolis olema S. Pajevski. Tunnistaja AM ütluste kohaselt tõi S. Pajevski talle
24. novembril 2016 ühe varem kasutada võetud auto kasutamise eest tasuks koti kirjaga Stanley, milles olid tööriistad. Varguse toimepanemist kinnitavad ka kannatanu ütlused varguse toimepanemise asjaolude kohta, samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Politseiametnikust tunnistaja TP andis ütlusi, et pidas
25. oktoobril 2016 kinni A. Komarovi juhitud sõiduauto, mille pagasiruumis märkas ta hulgaliselt käsi- ja elektritööriistu. A. Komarov selgitas, et tööriistad on tema ja paarimehe omad, millega töötavad ehitusobjektil ja et tööriistad on vaja viia uuele objektile. A. Komarovil puudus juhtimisõigus ning kuna sõidukit omanikule üle anda ei õnnestunud, teisaldati sõiduk politseiparklasse. A. Komarov oli väga närviline. Kui sõiduk oli juba tõstuki peal, tulid kohale ka sõiduki omanik AP ja kasutaja S. Pajevski, kes mõlemad olid väga närvilised. Hiljem selgus, et sõidukis olid hulgaliselt RR-lt varastatud tööriistu. Kannatanult varastatud ketaslõikur leiti hiljem läbiotsimisel TM elukohast XXX, kellega suhtleb tihedalt S. Pajevski, mitte aga A. Komarov. Seegi asjaolu viitab, et varguse panid süüdistatavad toime ühiselt. Samuti on RR-lt varastatud tööriistu leitud läbiotsimisel AP elukohas (Stanley lukuga kott koos erinevate tööriistadega) ja seegi kinnitab S. Pajevski seotust toimepandud kuriteoepisoodiga. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kes ise ei osale kuriteo toimepanemisel, viiks oma endise abikaasa (kelle juures ta ka ise aeg-ajalt elab) juurde hoiule varastatud asju. On usutav, et kui A. Komarov oleks varguse üksi toime pannud, ei oleks ta andnud tööriistu S. Pajevskile või neid S. Pajevski autos hoidnud. Ka see, et S. Pajevski realiseeris varastatud tööriistu, kinnitab, et tema roll ei olnud üksnes autojuhiks olemine, vaid ta oli varguse plaanist algusest peale teadlik ja osales selles ühiselt koos A. Komaroviga. Tema roll oli juhtida mootorsõidukit sündmuskohale ja võimaldada sealt kiiret lahkumist pärast vargust. Maakohtu hinnangul kinnitab varguse ühist toimepanemist ka teoviisi kokkulangevus teiste nende ühiselt toime pandud vargustega. Maakohtu hinnangul pandi kuritegu toime sissetungimisega, millele viitavad kriimustused auto tagauksel ja tagaukse lukul. Sellest nähtuvalt avas A. Komarov lukustatud ukse. Kuriteo panid süüdistavad maakohtu hinnangul toime kavatsetult. 3.3.
26. A. Komarovi ja S. Pajevski süüd
27. oktoobri
28. a varguses tõendavad maakohtu hinnangul süüdistatavate ütlused. Nad on end kohtuistungil selles varguses süüdi tunnistanud. Süüdistatavate ütlusi kinnitavad ka kannatanu ütlused varguse asjaolude kohta, samuti jälitustegevuse protokoll, sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ning asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Varguse panid süüdistatavad toime sissetungimisega, ühiselt ja kooskõlastatud tegevusena ning tegid seda kavatsetult. 3.3.
29. Kuigi S. Pajevski eitab, et ta osales
30. novembril 2016 toimepandud varguses, ja A. Komarovi sõnutsi pani ta selle varguse toime üksi, kinnitavad tõendid muud. Jälitustoimingu 7 1-17-2386 protokollist nähtuvalt sõitsid A. Komarov ja S. Pajevski viimase kasutuses olnud autoga sündmuskohale. Andmed S. Pajevski mobiiltelefoni asukohta kinnitavad, et ta viibis sündmuskohta katva masti levialas. Lõpuks on ka A. Komarov andnud ütlusi selle kohta, et S. Pajevski viibis sündmuskohal. Sündmuskohalt leitud jalatsijäljed langevad kokku A. Komarovil jalas olnud jalatsite jälgedega. Varastatud jope leiti DP juurest, kelle sõnutsi elas A. Komarov aeg-ajalt tema juures ja tõi sinna mh ka äravõetud jope. Varguse asjaolusid kinnitavad ka kannatanu ütlused. Tunnistaja AM ütlused koos protokollile lisatud fototabeliga kinnitavad, et S. Pajevski võttis
31. oktoobril 2016 rendile sõiduki Peugeot XXXXXX, mille tagastas alles
32. novembril
33. Hiljem palus S. Pajevski tal võltsida auto rentimise lepingut, millega AM nõus ei olnud. Asjaolu, et S. Pajevski palus muuta sõiduki rendilepingu kuupäevi näitab, et S. Pajevski püüdis vältida enda seostamist vargustega perioodil, mil renditud auto oli tegelikult tema käes. Maakohtu hinnangul oli S. Pajevski roll varguses pakkuda transporti sündmuskohta ja pärast vargust võimaldada kiiret lahkumist. Seega oli süüdistatavate tegevus ühine ja kooskõlastatud. Teo ühist ja kooskõlastatud toimepanemist kinnitab ka teoviisi kokkulangevus teiste ühiste varguste käekirjaga. Vargus on toime pandud sissetungimisega, sest lõhuti kannatanu auto küljeklaas, vargus oli grupiviisiline ja see pandi toime kavatsetult. 3.3.
34. A. Komarovi ja S. Pajevski süü
35. novembri
36. a varguses XXX juures Keilas XXX on tõendamist leidnud süüdistatavate süü omaksvõtuga ja A. Komarovi ütlustega. Samuti kinnitavad nende süüd selles kuriteos videosalvestuse vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millelt nähtub S. Pajevski ja A. Komarovi tegutsemine sündmuskohal. Ka jälitustoimingu protokoll kinnitab, et S. Pajevski kasutatav sõiduauto oli teo toimepanemise ajal sündmuskoha vahetus läheduses. Sama nähtub sideettevõtjalt saadud andmete protokollist S. Pajevski kasutatava telefoni asukoha kohta. A. Komarovi ja S. Pajevski süüd kinnitavad ka tunnistaja KT ütlused, mille kohaselt tuli teo toimepanise ajal XXX meesterahvas, kes soovis direktoriga intervjuud teha. Ta oli vene rahvusest ning rääkis tugeva aktsendiga eesti keelt. Meesterahvas helistas ka ise nö oma ülemusele, et täpsustada intervjuu asjaolusid. Mingit intervjuud muidugi ei toimunud ning meesterahvas kadus. Kokku viibis meesterahvas tema juures ca 10 minutit. Tunnistaja on äratundmiseks esitamise protokollis koos fototabeliga ära tundnud temaga vestelnud isikuna A. Komarovi. Varguse aset leidmist kinnitavad ka kannatanute SS ja KM ütlused varguse asjaolude kohta. Samuti nähtub AD
37. detsembril 2016 välja antud jalgratta vaatlusprotokollist, et tegemist on Keila kooli juurest varastatud jalgrattaga. Tangid, mis olid näha videosalvestuse vaatlusprotokollis, leiti kooli lähedalt ja anti politseile üle ning neid on arutatavas asjas asitõendina vaadeldud. A. Komarovi ja S. Pajevski süüd selles varguses kinnitavad veel tunnistaja MP ütlused koos protokollile lisatud arvega, mille kohaselt tõid A. Komarov ja S. Pajevski talle ülevärvimiseks oranži jalgratta, mis oli koost lahti võetud, rattad ja raam olid eraldi. Osad jalgratta detailid, jäid seejuures hiljem teenindusse. Maakohtu hinnangul pandi tegu toime ühiselt ja kooskõlastatult ning seda tehti kavatsetusega. 3.3.
38. A. Komarovi ja S. Pajevski süüd
39. novembril 2016 toimepandud varguses tõendavad süüdistatavate süü omaksvõtt kohtuistungil ja A. Komarovi kohtueelses menetluses antud ütlused. Samuti kinnitavad teo toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka kannatanu AK ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Asitõendina on vaadeldud veel sündmuskohalt leitud rattamustreid. Süüdistatavate süüd kinnitab veel asjaolu, et varastatud 8 1-17-2386 rattad leiti S. Pajevski autole paigaldatuna, mis nähtub asitõendi vaatlusprotokollist. Varguse panid S. Pajevski ja A. Komarov toime ühiselt ja kooskõlastatult, tegutsedes seejuures kavatsetusega. 3.3.
40. A. Komarovi ja S. Pajevski süüd
41. novembri ja
42. detsembri
43. a vahelisel ajal toime pandud varguses kinnitab osaliselt A. Komarovi süü omaksvõtt kohtuistungil ja tema eeluurimisel antud ütlused, milles ta on kinnitanud, et pani selle teo toime üksinda, samuti tema ütlused varastatu kohta. Varguse toimepanemist kinnitavad veel A. Komarovi ütluste olustikuga seostamise protokoll. Kohus osutab, et ütluste olustikuga seostamisel on A. Komarov rääkinud, et pani teo toime koos tuttavaga, kelle nime ta ei soovi nimetada. Juba sellest järeldub, et kuritegu oli grupiviisiline. Varguse toimumist kinnitavad ka kannatanute ütlused ja sündmuskoha vaatluse protokoll koos fototabeliga. Osa varastatud esemeid leiti läbiotsimisel DP elukohast, kuhu selle isiku kinnitusel tõi need A. Komarov. Osa varastatud esemeid on leitud läbiotsimisel MT elukohast. Tunnistaja on kinnitanud, et sai need isikult, kelles ta äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt on ära tundnud A. Komarovi. MT on ka äratundmiseks esitamisel ära tundnud S. Pajevskis isiku, kes müüs varastatud motorollerit ja teisi esemeid. Tunnistaja JT on äratundmiseks esitamisel tundnud A. Komarovis ära isiku, kellelt ta ostis varastatud motorolleri ja muid esemeid. Maakohtu hinnangul nähtub uuritud tõenditest, et selle varguse toimepanemises osales ka S. Pajevski. Seda kinnitab mh asjaolu, et läbiotsimisel AP elukohast leiti sealt varastatud esemeid. Samuti müüsid S. Pajevski ja A. Komarov varastatud esemeid ühiselt, mis samuti viitab sellele, et need olid ka ühiselt varastatud. Jälitustoimingu protokollist, milles on fikseeritud S. Pajevski ja TM vestlus
44. novembril 2016, nähtub, et jutt käib
45. novembril toimepandud vargusest ja vestluse kontekst viitab sellele, et üks toimepanijaist oli S. Pajevski.
46. novembri
47. a vestluses B-ga räägib S. Pajevski, et on parasjagu vargil ja vestluse kontekstist saab järeldada, et ta on vargil just XXX garaažiboksis. Vargus pandi toime ühiselt ja kooskõlastatult juba varastatud esemete hulka arvestades. Seda kinnitab veelgi hilisem ühine asjade realiseerimine ja kaudselt ka asjaolu, et toimepandud varguse käekiri oli sarnane A. Komarovi ja S. Pajevski teiste vargustega. Tegu pandi toime sissetungimisega, sest selleks avati esmalt garaažiboksi lukk. Tegu pandi toime kavatsetult. 3.3.
48. A. Komarovi ja S. Pajevski süüd
49. detsembri
50. a varguses sõiduautost Citroen Jumpy tõendavad süüdistavate süü omaksvõtud kohtuistungil, samuti A. Komarovi kohtueelses menetluses antud ütlused ja tema ütluste olustikuga seostamise protokoll. S. Pajevski süüd kinnitab ka DNA-ekspertiisiakt, millest nähtuvalt on auto lõhutud klaasilt võetud proovist saadud DNA-profiil kokkulangev tema DNA-profiiliga. Varguse aset leidmise asjaolusid kinnitavad veel kannatanu ütlused varguse toimepanemise asjaolude kohta ja sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Samuti on kuriteo asjaolude kohta ütlusi andnud tunnistaja KK, kelle ütlused haakuvad teiste uuritud tõenditega. Tunnistaja autost on leitud ja ära võetud varastatud esemeid. Samuti on osa varastatud esemeid leitud läbiotsimisel S. Pajevski kasutuses olnud autost. Varguse panid süüdistatavad toime ühiselt ja kooskõlastatult, kuna selleks lõhuti eelnevalt auto ukseklaas, siis on vargus toime pandud sissetungimisega. Subjektiivsest koosseisust pandi tegu toime kavatsetusega. 9 1-17-2386 3.3.
51. A. Komarovi ja S. Pajevski süüd
52. detsembril 2016 sõiduautost Mercedes Benz toimepandud varguses tõendavad osaliselt A. Komarovi kohtueelses menetluses antud ütlused. Ta on küll väitnud, et pani selle kuriteo toime üksi, kuid see asjaolu on kummutatud teiste tõenditega. Vaidlus puudub selles, et sündmuskohal viibiti ühiselt ja et S. Pajevski autost ei väljunud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ühes fototabeliga, samuti kannatanu ütlustest nähtuvad varguse asjaolud. DP elukohast on läbiotsimisel leitud autost varastatud prillid, mille tõi sinna A. Komarov. Sündmuskohalt leitud DNA-proovist ei saa välistada A. Komarovi bioloogilise materjali leidumist selles. Seda, et varguse panid A. Komarov ja S. Pajevski toime ühiselt kinnitavad kaudselt tunnistaja KK ütlused, mille kohaselt sõidutas tema süüdistatavad sündmuskohale. Seejuures juhatas teed S. Pajevski. Maakohtu hinnangul oli S. Pajevski rolliks lisaks teejuhatamisele veel ka ümbruskonna jälgimine varguse ajal. Ühist ja kooskõlastatud teo toimepanemist kinnitab mh teoviisi sarnasus teistele S. Pajevski ja A. Komarovi ühistele vargustele. Kuna varastamiseks tuli eelnevalt lõhkuda auto ukseklaas, on see toime pandud sissetungimisega. Subjektiivsest küljest tegutsesid süüdistatavad kavatsetusega. 3.
53. S. Pajevski ja A. Komarov on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja peamiselt just varavastaste kuritegude eest. Viimati karistati S. Pajevskit Harju Maakohtu
54. juuni
55. a otsusega mh KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja A. Komarovi Harju Maakohtu
56. oktoobri
57. a otsusega mh KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Arutataval juhul on mõlemad süüdistatavad lühikese ajavahemiku kestel pannud toime taas hulga vargusi. Seega on nad vargusi toime pannud süstemaatiliselt. 3.
58. Ühegi kuriteo puhul ei tuvastanud maakohus A. Komarovi või S. Pajevski tegude õigusvastasust või nende süüd välistavaid asjaolusid. 3.6.
59. A. Komarovile KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi karistust mõistes märkis maakohus, et karistust raskendavad asjaolud tema puhul puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks luges maakohus osaliselt süü tunnistamist. Samuti märkis kohus, et süüdistatavat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh varavastaste kuritegude eest. Seejuures on teda juba mitmel korral karistatud reaalse vangistusega, kuid ta ei ole mingeid järeldusi varasematest karistustest teinud. Samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras, sh varavastaste väärtegude eest. Praegusel juhul mõistis kohus A. Komarovi süüdi neljateistkümnes varguses, mille ta pani toime vähem kui nelja kuu jooksul. See näitab süüdistatava teadlikku vastandumist õiguskorrale. Vargused on ta toime pannud kavatsetult ja varguste toimepanemine oli talle elatusallikaks. Samuti iseloomustab süüdistatavat see, et tal on probleem narkootiliste ainetega. Selline isik ei sobi kriminaalhooldusele. Süüdistatava viidatud perekondlikud asjaolud olid talle teada ka kuritegusid toime pannes, ometi need teda ei takistanud. Arvestades eeltoodud asjaolusid ja vargustega tekitatud kahju suurust, mõistis maakohus A. Komarovile vangistuse sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt suuremana. KarS § 4231 järgi karistas maakohus A. Komarovi sanktsiooni alammäärale lähedases määras. 3.6.
60. S. Pajevskile karistust mõistes märkis maakohus, et ka tema puhul raskendavad asjaolud puuduvad ning karistust kergendavaks asjaoluks on osaline süü tunnistamine. S. Pajevskit on varem kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud ja seda just varavastaste kuritegude eest. 10 1-17-2386 Teda on karistatud vangistusega, millest teda on tingimisi vabastatud, kuid mis on hiljem täitmisele pööratud. Mõistetud on ka reaalne vangistus ja on ka vangistus asendatud üldkasuliku tööga. Seega teadis S. Pajevski, et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Samuti on S. Pajevskit korduvalt väärteokorras karistatud, sh ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse järgi narkootiliste ainete tarvitamise eest, mis näitab, et isikul on sõltuvus narkootilistest ainetest, mis ongi ilmselgelt üheks kuritegude toimepanemise põhjuseks. Praeguses kriminaalasjas tunnistatakse S. Pajevski süüdi kümnes varguse episoodis, millest üheksa on toime pandud kahe kuu jooksul ja mis on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et S. Pajevskil oli probleeme nii kontrollnõuete täitmise kui üldkasuliku töö tundide tegemise graafikust kinnipidamisega. Asjaolu, et S. Pajevski on järjest erinevate kohtuotsustega määratud katseaegadel pannud toime uusi kuritegusid näitab, et senised isikule nii karistusest tingimisi vabastamisega kui ka vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega antud võimalused ei ole teda motiveerinud õiguskuulekalt käituma ja ta on jätkanud kuritegelikku käitumist. S. Pajevski käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning ta on kavatsetult vargusi toime pannud. Seetõttu ei ole S. Pajevski kriminaalhoolduse jaoks sobiv isik. Süüdistataval puudub töökoht ning vargused on olnud ajendatud sissetuleku puudusest ja vajadusest osta narkootilist ainet. Seetõttu ei tule kõne alla talle rahalise karistuse määramine. Arvestades eeltoodut, samuti vargustega tekitatud kahju suurust on S. Pajevski süü keskmisest suurem ja teda tuleb karistada sanktsiooni keskmisest määrast pikema vangistustega. Enne Harju Maakohtu
61. juuni
62. a kohtuotsust toimepandud kuriteo eest tuleb S. Pajevskit karistada vangistusega kuus kuud, mida tuleb

§ 238lg 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku. Kar

S 65 lg 1 alusel tuleb lugeda see karistus kaetuks Harju Maakohtu

1. juuni
2. a kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3. Harju Maakohtu
4. juuni
5. a otsuse peale esitas apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule süüdistatav S. Pajevski ja tema kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan. Samuti esitasid apellatsiooni süüdistatav A. Komarov ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kadi Sitska. 4.
6. S. Pajevski esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, taotledes enda õigeksmõistmist osades varguse episoodides, samuti talle mõistetud karistuse kergendamist. 4.1.
7. Apellant märgib, et ta ei ole toime pannud vargusi Tallinnas XXX; XXX; XXX ja XXX ning XXX. Tallinnas XXX, XXX ja XXX ning Keilas XXX toimepandud vargused võtab S. Pajevski omaks. Ka Tallinnas XXX toimepandud varguse võtab S. Pajevski omaks, selgitades, et pani selle kuriteo toime üksi. 4.1.
8. Apellatsiooni täienduses märgib S. Pajevski, et ta algul keeldus ütluste andmisest, kuid hiljem ei ole keegi isegi soovinud teda üle kuulata. Ta on end süüdi tunnistanud viies kuriteoepisoodis, kuid viiele episoodile vaidleb ta vastu. 11 1-17-2386 4.1.
9. Tallinnas XXX toimepandud varguse kohta selgitab ta, et süüdistuses märgitud telefoni pakkusid talle müüa noormehed Szolnoki keskuse juures tänaval, kuna neil oli raha vaja ja pandimaja oli suletud. Noormehed ütlesid, et telefon ei ole varastatud. Ta kasutas telefoni ise ja hiljem andis selle edasi GL-le. Ta ei teadnud, et telefon on varastatud. Kui ta oleks telefoni varastanud, siis poleks ta sellesse enda SIM-kaarti pannud. 4.1.
10. Tallinnas XXX toimepandud varguse kohta selgitab ta, et töötas sel ajal Soomes ning tuli Tallinnasse puhkama. Ta polnud isegi mõtet midagi varastada, sest ta sai head palka.
11. oktoobril 2016 palus A. Komarov süüdistataval sõidutada end Pääskülla, kus ta soovis ülemuse autost mingeid asju võtta ja need hiljem kuhugi viia. Ta võttis Opel Vivaro minibussist mingeid asju ja tõstis need süüdistatava autosse. Hiljem andis ta S. Pajevskile tööriistad ja kohvri, mille kohta ta ütles, et ei vaja neid ise. Süüdistatav enda autost ei väljunud ja varguse toimepanemises ei osalenud. Ta ei teadnud, et tegemist oli vargusega. See nähtub ka videosalvestise vaatluse protokollist. A. Komarov on end selles varguses süüdi tunnistanud ja andnud ütlusi, et S. Pajevski varguse toimepanemises ei osalenud. Prokuröri väited S. Pajevski osalemise kohta on pelgalt oletused ja mingeid tõendeid tema süü kohta ei ole. 4.1.
12. XXX toimepandud varguse kohta selgitab S. Pajevski, et A. Komarov palus end Viimsisse sõidutada, mida ta ka tegi ja lahkus siis ise. Kuna A. Komarovil endal juhilube ei ole, ei saanud S. Pajevski talle lihtsalt autot laenata. A. Komarov jäi Viimsisse ning süüdistatav ei tea, mida ta seal tegi. A. Komarov on võtnud omaks, et just tema üksi varastas seal autost jaki, mida ta hiljem ise kandis. Samuti on ta kinnitanud, et oli sündmuskohal üksi. S. Pajevski osaluse kohta selles varguses ei ole tõendeid. 4.1.
13. Tallinnas XXX toimepandud vargust S. Pajevski enda sõnutsi toime ei pannud. Ta ei eita, et osales mopeedi müümisel. A. Komarov müüs enda tuttavale mopeedi, lusikad ja laudlinad. Tema üksnes aitas esemeid müüa ja sai selle eest A. Komarovilt kingiks laudlinad, mille politsei ära võttis. Süüdistatav ei teadnud, et need olid varastatud. Raha ta asjade müümise eest ei saanud. A. Komarov on andnud ütlusi selle kohta, et S. Pajevski ei osalenud nimetatud kuriteo toimepanemisel ja selle kohta puuduvad tõendid. A. Komarov on end selles episoodis süüdi tunnistanud. 4.1.
14. Tallinnas XXX toimepandud vargusest S. Pajevski osa ei võtnud, vaid selle pani toime A. Komarov üksi. S. Pajevski jäi aga autosse koos KK-ga. Ta ei tea, kus A. Komarov käis. Hiljem tuli A. Komarov tagasi ja tal oli kaasas magnetofon. Ülejäänud asjad leiti D juurest kodust. A. Komarov on tunnistanud, et pani nimetatud aadressil varguse toime üksi. 4.2.
15. S. Pajevski kaitsja vaidlustab maakohtu kohtuotsuse S. Pajevski süüditunnistamises vargustes, mis on toime pandud
16. mail 2015,
17. oktoobril 2016,
18. novembril 2016 XXX, ajavahemikus
19. novembrist kuni
20. detsembrini 2016 Tallinnas XXX ja
21. detsembril 2016 Tallinnas XXX. Neis episoodides palub apellant S. Pajevski õigeks mõista. Maakohus ei ole nende kuritegude puhul hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis ning on 12 1-17-2386 tõendeid osalt vääralt hinnanud. Sellega kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

on maakohus rikkunud oluliselt 4.2.

1. Süüdistus
2. mai
3. a telefoni varguses põhineb vaid tunnistaja GL ütlustel, millest nähtuvalt kinkis S. Pajevski talle telefoni. Asjaolu, et varastatud telefon sattus S. Pajevski kätte ja ta kasutas seda, ei tähenda aga, et tema telefoni ka varastas.
4. oktoobri
5. a varguse pani A. Komarov enda kinnitusel toime üksi ning ükski kohtus uuritud tõend ei kinnita S. Pajevski osalust selles kuriteos.
6. novembril 2016 Viimsis XXX toime pandud varguse puhul oli S. Pajevski apellandi sõnutsi vaid autojuht. A. Komarov on kinnitanud, et pani selle varguse toime üksi. Ka varguse Tallinnas XXX garaažiboksist
7. a novembris-detembris pani A. Komarov enda sõnutsi toime üksi. Ükski tõend ei kinnita, et selles kuriteos osalenuks S. Pajevski. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et S. Pajevski osalenuks
8. detsembril 2016 varguses Tallinnas XXX juures. Sellegi kuriteo puhul on A. Komarov rõhutanud, et ta tegutses üksi. Kaitsja on selle kuriteoga seoses kohtuistungil viidanud DNA-ekspertiisi aktile nr 16E-GE1460, millest nähtuvalt ei ole S. Pajevski DNA-profiilid seostatavad sündmuskoha proovist saadud DNAsegaprofiiliga. Maakohus ei ole sellele asjaolule aga tähelepanu pööranud. 4.2.
9. S. Pajevskile on mõistetud karistus, mis ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule, minnes vastuollu senise kohtupraktikaga. Apellandi arvates ei esine ühtki erandlikku asjaolu, millele tuginedes saaks asuda seisukohale, nagu oleks S. Pajevski süü keskmisest suurem. Ühtlasi märgib ta, et S. Pajevski on enda kuritegusid kohtuistungil puhtsüdamlikult kahetsenud, siis on see meelevaldselt kergendava asjaoluna arvestamata jäetud. Süü tunnistamine annab alust järeldada, et süüdistatav on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. S. Pajevskil on kindel elukoht ja perekond, kes teda emotsionaalselt toetab. Seetõttu on karistuse eesmärke võimalik saavutada ka leebema karistuse kohaldamisega. 4.2.
10. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. 4.2.
11. Samuti taotleb apellant DNA ekspertiisiakti 16E-GE1460 koostamise kulu 1311 eurot riigi kanda jätmist, sest sündmuskoha proovist saadud DNA-segaprofiil ei olnud seostatav S. Pajevski DNA-profiiliga, mistõttu ekspertiisi tulemus ei aidanud tõendina kaasa S. Pajevski kriminaalasja lahendamisele. 4.3.
12. A. Komarov taotleb enda õigeksmõistmist
13. oktoobril 2016 toime pandud varguses, sest ta ei ole seda enda kinnitusel toime pannud. Apellant juhib tähelepanu sellele, et varguse sündmuskohal olid kannatanu kinnitusel turvakaamerad, kuid politsei ei vaevunud isegi nende salvestusi vaatama. Üksnes MP ütlustele tuginedes ei saa teda selles kuriteos süüdi tunnistada, sest nimetatud isik kuulati üle kahtlustavana selles samas kuriteos ja ta lihtsalt püüab varjata enda või kellegi kolmanda isiku osalemist selles varguses. 4.3.
15. oktoobri
16. a varguse kohta märgib A. Komarov, et pani selle toime üksi, mitte koos S. Pajevskiga. Ka
17. novembri
18. a varguses S. Pajevski ei osalenud, vaid ta üksnes sõidutas A. Komarovi Viimsisse, teadmata, mida viimane seal teha plaanib. 13 1-17-2386 4.3.
19. Ajavahemikus
20. novembrist kuni
21. detsembrini 2016 toimepandud varguses ka S. Pajevski ei osalenud, vaid selle pani A. Komarov toime isikuga, kelle nime ta ei soovi öelda. See, et S. Pajevski juurest leiti varastatud esemeid, tuleneb sellest, et A. Komarov kinkis need talle, ütlemata, kuskohast asjad pärinevad. S. Pajevski üksnes aitas mopeedi müüa, mille kohta ta samuti ei teadnud, et roller ei kuulu A. Komarovile. 4.3.
23. detsembri
24. a varguse pani A. Komarov samuti toime üksi ja S. Pajevski ei teadnud sellest midagi. 4.3.
25. A. Komarovi arvates on talle mõistetud liiga karm karistus. Kohus ei ole arvestanud kergendavate asjaoludega – nimelt sellega, et A. Komarov tunnistas enda süüd neis episoodides, mille ta toime pani ja aitas kriminaalasja uurimisele kaasa. Seetõttu palub ta karistada ennast kolme aasta vangistusega ja pöörata see karistus üksnes osaliselt täitmisele (kümne kuu ulatuses), jättes ülejäänud osas karistuse tingimisi täitmisele pööramata. 4.
26. A. Komarovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Komarovi süüditunnistamises
27. oktoobril 2016 toimepandud varguses ja tema õigeksmõistmist selles kuriteos. Samuti taotleb kaitsja A. Komarovile kogumis karistusena kolme aasta vangistuse mõistmist, mida tuleb

§ 238lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendada.

Ühtlasi taotleb ta mõistetud karistuse osaliselt täitmisele pööramata jätmist, määrates kohesele täitmisele kaheksa kuud vangistust ning jätta ülejäänud karistus tingimisi katseajaga täitmisele pööramata või kohaldada süüdistatavale elektroonilist valvet. 4.4.

1. Kaitsja arvates ei kinnita üksi tõend seda, et A. Komarov oleks
2. oktoobri
3. a varguse toime pannud. Asjas on küll kaudsed tõendid, mis annavad võimaluse seostada teda varastatud rattaga, kuid ühtegi tõendit, mis annaks aluse seostada teda just ratta vargusega, ei ole. Olemasolevate kaudsete tõendite põhjal ei saa teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta ja maakohus on rikkunud enda järeldusi tehes põhimõtet, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. See rikkumine on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

Samuti on maakohus teinud kaudsetest tõenditest ebaõiged järeldused S. Pajevski osaluse kohta varguses Tallinnas XXX garaažiboksist. 4.4.

1. Seoses A. Komarovile mõistetud karistusega osutas kaitsja esmalt maakohtu seisukohale, et A. Komarovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuid karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus süü osalist tunnistamist. Kaitsjale jääb arusaamatuks kohtu mõttekäik, et tingimisi karistused ei ole süüdistatavale mõju avaldanud, kui teda ongi põhimõtteliselt karistatud üksnes vangistusega. Kaitsja arvates tuleks A. Komarovile karistuse mõistmisel eelkõige silmas pidada eripreventiivseid eesmärke. Süüdistatav on kuritegusid kahetsenud ja andnud nende kohta muude tõenditega kokkulangevaid ütlusi. Temast sõltuvad majanduslikult mitu inimest. Ta peab andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. A. Komarovile kuuluvas eramus elavad temaga koos tema sügava puudega vend, vanaema ja ema. Maja sai ta pärandina koos laenuga, mille tasumata jätmisel pannakse see sundmüüki ning temaga koos elavad isikud jäävad ilma koduta. Maakohtu seisukoht, miks tuleb A. Komarovi karistada sanktsiooni maksimumi lähedase vangistusega, on põhjendamata. Kaitsja hinnangul 14 1-17-2386 võiks A. Komarovile mõistetava karistuse jätta osaliselt täitmisele pööramata või kohaldada tema suhtes elektroonilist järelevalvet. Vangistuses pikemal viibimisel katkevad süüdistatava perekondlikud sidemed, tööharjumus, samuti on ohus perekonna majanduslik toimetulek. 5.
2. Ringkonnakohtu istungil
3. oktoobril 2017 jäid kõik apellandid enda apellatsioonide juurde ega soovinud neile midagi lisada. Süüdistatavad toetasid oma kaitsjate apellatsioone. Prokuröri taotlusel avaldati kohtuliku uurimise täienduseks maakohtu istungite protokollid. A. Komarovi kaitsja esitas taotluse ringkonnakohtu istungil osalemiseks kulunud aja eest tasu kindlaksmääramiseks ja kolleegium võttis selle taotluse vastu. 5.
5. oktoobril 2017 on S. Pajevski ringkonnakohtule täiendavalt esitanud enda kirjalikud seisukohad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
6. Kriminaalkolleegium, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, tutvunud maakohtu otsuse, apellatsiooni ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et apellatsioonis toodud asjaolud ei anna alust maakohtu seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamiseks. Kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi ja materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, millele kaitsja viitab, maakohtu vaidlustatud otsuses ei esine. Oma seisukohti põhjendab kolleegium alljärgnevalt. 7.
7. S. Pajevski on vaidlustanud enda süüditunnistamist mitmes varguse episoodis. Tema arvates ei ole esmalt tõendamist leidnud
8. mai 2015 vargus. Kolleegiumi hinnangul on siiski piisavalt tõendeid, järeldamaks, et selle kuriteo pani toime just S. Pajevski. Maakohus on kõigile neile tõenditele ka osutanud ning neid omavahel kogumis analüüsides jõudnud põhjendatud järeldusele, et S. Pajevski oli isik, kes kannatanu autost varguse toime pani. Kolleegium nõustub selle analüüsiga täies ulatuses ega pea vajalikuks seda korrata. Lisaks tuleb aga märkida, et versiooni telefoni ostmisest tundmatutelt noormeestelt välistab juba see, et süüdistatav kinkis telefoni hiljem GL-le. Kui S. Pajevski oleks telefoni eest ise pidanud maksma, siis ei oleks usutav, et ta selle veidi aega hiljem lihtsalt tasuta ära annab. Süüdistava osutatu, nagu poleks ta varastatud telefoni enda SIM-kaarti sisestanud, ei väära kolleegiumi hinnangul eelnevaid järeldusi. See, et süüdistatav on käitunud mõtlematult, ei ole asjaolu, mis kummutaks arutatavas asjas kogutud kaudsetest tõenditest joonistuvat pilti. 7.
10. oktoobri
11. a varguses Tallinnas XXX juurest,
12. novembri
13. a varguses Viimsis XXX juurest, ajavahemikus
14. novembrist kuni
15. detsembrini Tallinnas XXX garaažiboksist toimepandud varguses ja
16. detsembril 2016 XXX juurest toimepandud varguses on S. Pajevski süü samuti maakohtus üheselt tõendamist leidnud. Maakohus on kõigi nende kuritegude osas analüüsinud tõendeid kogumis ja teinud põhjendatud järeldused S. Pajevski rolli kohta. Kolleegium nõustub nende järeldustega täiel määral, ega pea vajalikuks neid üle korrata. Apellatsioonides väljendavad kaitsja ja süüdistatavad küll enda mittenõustumist maakohtu järeldustega, kuid ei esita ühtki argumenti, mis sunniks maakohtu järeldusi 15 1-17-2386 revideerima. Pelgalt mittenõustumist maakohtu järeldustega ei saa aga pidada asjaoluks, mille tõttu tuleks anda tõenditele maakohtuga võrreldes erinev hinnang. Lisaks ei näe kolleegium asja materjalide põhjal ka ise mingit võimalust hinnata asjaolusid kõnealustes episoodides maakohtuga võrreldes erinevalt. 7.
17. Eelmises punktis märgitu käib täiel määral ka A. Komarovi ja tema kaitsja väidete kohta seoses A. Komarovi süüditunnistamisega
18. oktoobril 2016 toime pandud varguses – ka ses osas ei esitata apellatsioonides argumente, mis kummutaksid maakohtu põhjaliku tõendite analüüsi tulemusel tehtud järelduse selle kohta, et A. Komarov pani talle süüks arvatud teo toime. 7.
19. Kolleegium ei nõutu S. Pajevski kaitsja hinnanguga, nagu oleks sellele süüdistatavale mõistetud karistus, mis ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule, minnes vastuollu senise kohtupraktikaga. S. Pajevski pani lühikese aja jooksul intensiivselt vargusi toime. Ta on ka vrem korduvalt varguste eest karistatud isik. Need asjaolud üheskoos annavad tunnistust tema sihikindlast õigusvastasest orienteeritusest ja sellest, et ta paneb varusi toime süstemaatiliselt ning elatusallikana. Niisugustel asjaoludel on kahtlemata tegemist isikuga, kelle süü vargustes on suur ja maaklohtu sellekohane järeldus on õige. Maakohtu seisukohad S. Pajevskile karistuse mõistmisel on ka nõuetekohaselt põhjendatud. Rääkida sellest, nagu võiks S. Pajevski puhul tulla kõne alla puhtsüdamlik kahetsus kui süüd kergendav asjaolu, on küüniline. Süüdistatav on suurt osa talle etteheidetavaid tegusid üldse eitanud, ta pole olnud valmis õiguskaitseorganitega tegude asjaolude väljaselgitamiseks mingit koostööd tegema, keeldudes ütluste andmisestki. Samas on isegi niisuguste asjaolude taustal pidanud kohus võimalikuks arvestada süüd kergendava asjaoluna osade kuritegude toimepanemise tunnistamist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et S. Pajevski puhul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada teisiti kui pikaajalist vangistust kohaldadades. See, et S. Pajevskil on kindel elukoht ja perekond, kes teda emotsionaalselt toetab, pole teda senini vähimalgi määral kuritegude toimepanemisel pidurdanud ning väide, nagu võiks need asjaolud tingida tema karistamise kergema karistusega, on ainetu. Karistuse kergendamist on enda apellatsioonis taotlenud ka S. Pajevski ise, kuid ta ei ole sellise taotluse kohta esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu puduub vajadus seda ka lähemalt käsitleda. 7.
20. Nõustuda ei saa ka A. Komarovi ja tema kaitsja apellatsioonides väljendatud seisukohaga, nagu oleks seda süüdistatavat liiga karmilt karistatud. A. Komarov pani lühikeses aja jooksul intensiivselt vargusi toime, olles eelnevaltki juba korduvalt varguste eest karistatud isik. Ta on enda süüd toimepandus tunnistanud üksnes osaliselt. Seega on maakohus jõudnud põhjendatud järeldusele, et tema süü on suur. Kuna A. Komarovi ei ole kuritegelikult teelt suutnud pöörata isegi varasemalt mõistetud vangistused, mida ta on pidanud ka reaalselt ära kandma, siis on täiesti kohatu arutluskäik sellest, et talle sel korral mõistetav karistus tuleks täitmisele pööramata jätta, mõistes karistuse sellise raskusega, et seda oleks võimalik tingimuslikult täitmisele pööramata jätta. Asjaolu, et A. Komarovist sõltuvad majanduslikult mitu inimest, ei ole tema kuritegelikku käitumist mingil määral pidurdanud ega pannud teda otsima seaduslikke sissetulekuallikaid. Kahtlemata on pikaajalise vangistuse korral üks võimalik negatiivne mõju perekondlike sidemete nõrgenemine või kahjustumine, kuid see on 16 1-17-2386 asjaolu, mille peale pidanuks süüdistatav mõtlema eeskätt kuritegelikku käitumisvarianti valides. Seda ei saa aga pidada põhjuseks, mis takistaks väga intensiivselt õiguskorrale vastandunud süstemaatilisele vargale mõista tema süüle ja temast lähtuvatele riskidele vastavat, samuti ühiskonna õiguslustundele vastavat karistust. 7.
21. Mis puutub S. Pajevski
22. juulil 2017 esitatud apellatsiooni täienduses märgitusse, et ta algul keeldus ütluste andmisest, kuid hiljem keegi isegi ei soovinud teda üle kuulata, siis juhib kriminaalkolleegium tähelepanu järgnevale. Kriminaalasja arutamisel avalikul kohtuistungil Harju Maakohtus
23. mail 2017 on S. Pajevskil olnud võimalus anda selgitusi, kuid ta ei ole soovinud selgitada midagi muud kui korrata, et ta pole toime osasid episoode toime pannud või on need toime pannud üksi, mitte koos A. Komaroviga. Enda ülekuulamist kohtuistungil ei ole ta soovinud. Seega on S. Pajevski apellatsiooni täienduses sisalduv kriitika tema küsitlemata jätmise kohta ainetu. 7.
24. Muu hulgas on S. Pajevski kaitsja esitanud apellatsioonis alternatiivse taotluse saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks. Samas ei nähtu apellatsioonist, millisel menetlusõiguslikul alusel tuleks seda teha ja mis on need põhjendused, mispärast peaks maakohus kriminaalasja uuesti arutama. Ka kriminaalkolleegium ise ei tuvasta ühtki kriminaalmenetlusõiguse rikkumist, mis sunniks maakohtu otsust tühistama ja saatma kriminaalasja kas tervikuna või osaliselt uueks arutamiseks maakohtule. Sel põhjusel jätab kolleegium kaitsja nimetatud taotluse rahuldamata. 7.
25. Puutuvalt kaitsja taotlusse jätta riigi kanda DNA ekspertiisiakti 16E-GE1460 koostamise kulu 1311 eurot, sest sündmuskoha proovist saadud DNA-segaprofiil ei olnud seostatav S. Pajevski DNA-profiiliga, mistõttu ekspertiisi tulemus ei aidanud tõendina kaasa S. Pajevski kriminaalasja lahendamisele, märgib kolleegium järgmist. Ekspertiisikulu on

§ 175

lg 1 p 3 järgi üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika kohaselt võib vaid teatud erandjuhtudel ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt väljamõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette

§ 105

lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud (vt RKKKm asjas nr 3-1-1-120-12, p 6.1). Arutatavas kriminaalasjas on A. Komarovile ja S. Pajevskile esitatud süüdistus mh

1. detsembril 2016 XXX juures ühiselt ja kooskõlastatud toime pandud varguses, s.o kuriteos, mille tõendamiseks on autost, milles vargus toime pandi DNA-ekspertiisi jaoks proove võetud. Osadest proovidest nähtus A. Komarovi seos sündmuskohaga. Seega on ekspertiisi tinginud tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus on tõendina kaasa aidanud süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Järelikult on nimetatud menetluskulu süüdistatavatelt välja mõistetud kooskõlas seaduse ja kriminaalmenetlusalase kohtupraktikaga. Lisaks tuleb tähelepanu juhtida sellelegi, et S. Pajevskilt ei ole vaidlusaluse ekspertiisiakti aluse välja mõistetud 1311 eurot, nagu märgib kaitsja. Maakohtu otsuse alusel on ekspertiisakti 16E-GE1460 eest süüdistatavatelt välja mõistetud 399 eurot proportsionaalselt 17 1-17-2386 vastavalt nende osale. Ekspertiisikulud summas 912 eurot on jäetud riigi kanda (vt maakohtu otsuse lk 46).
2. Seoses
3. oktoobril 2017 ringkonnakohtule saadetud S. Pajevski täiendavate seisukohtadega märgib kolleegium, et need ei kuulu läbivaatamisele.

§ 3211

lg 1 kohaselt võib apellant esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Apellatsioonitähtaja möödumisel võib apellant esitada uusi väiteid üksnes õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid teise apellatsioonimenetluse poole poolt apellatsioonimenetluses esitatule või esitada uusi asjaolusid, mis tekkisid või said apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Arutataval juhul ei ole S. Pajevski täiendavates seisukohtades tegemist ühegi apellatsioonitähtaja järgselt uusi väiteid esitada võimaldava erandiga. Apellant ei ole uute väidete esitamisel esitanud ka taotlust apellatsioonitähtaja ennistamiseks ja kohtuliku uurimise uuendamiseks. Seetõttu tulebki need

§ 319lg 4 alusel jätta läbi vaatamata.

9. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 1 jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

1. S. Pajevski kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna nelja pooltunni eest kindlaks 96 eurot (sh käibemaks). Veel on ta
2. oktoobril 2017 esitanud taotluste määrata tasu kindlaks ringkonnakohtu istungiks valmistumise eest (1 pooltund, s.o 24 eurot, sh käibemaks) ja ringkonnakohtu istungil osalemise ees (2 pooltundi, s.o 48 eurot, sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlused nõuetekohased, kuid põhjendatud üksnes osaliselt. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud 4 pooltunni õigusabi osutamine apellatsiooni koostamisel, samuti tasu taotlus istungil osaletud aja eest. Seevastu ringkonnakohtu istungil osalemiseks valmistumise eest ei pea kolleegium tasutaotlust põhjendatuks, arvestades, et kaitsja ei lisanud apellatsioonis märgitule mitte midagi ning tema osalemine istungil piirdus sisuliselt paari lausega. Seetõttu tuleb taotlused rahuldada nii, et apellatsiooni koostamise eest tuleb tasu kindlaks määrata taotletud ulatuses, kuid
3. oktoobril 2017 esitatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt ja määrata tasuna kindlaks 48 eurot (sh käibemaks) kahe pooltunni õigusabi osutamise eest. Seega kokkuvõttes tuleb K. Nersesjanile apellatsioonimenetluses süüdistatav S. Pajevskile osutatud riigi õigusabi eest tasuna määrata 144 eurot (sh käibemaks).

§-d 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, kannab menetluskulud isik, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Arutataval juhul teeb kolleegium

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi ja apellatsiooni esitaja on prokuratuur, mistõttu jääb kaitsjatasu riigi kanda.

1. A. Komarovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kadi Sitska on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna nelja pooltunni eest kindlaks 96 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohtu istungil
2. oktoobril 2017 esitas ta täiendava taotluse määrata ringkonnakohtu istungil osalemise eest talle tasuna 3 pooltunni eest 72 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlused nõuetekohased ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. Kaitsja K. Sitskale tuleb apellatsioonimenetluses süüdistatav 18 1-17-2386 A. Komarovile osutatud õigusabi eest tasuks määrata 168 eurot (sh käibemaks).

§-d 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, kannab menetluskulud isik, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Arutataval juhul teeb kolleegium

§ 337

lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi ja apellatsiooni esitaja on prokuratuur, mistõttu jääb kaitsjatasu riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Parandatud 30.10.2017 määrusega RESOLUTSIOON

1. Teha parandus Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsuse p-des 10 ja 11, jättes mõlemast punktist välja sinna ekslikult lisatud laused: „Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Arutataval juhul teeb kolleegium

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud lahendi ja apellatsiooni esitaja on prokuratuur, mistõttu jääb kaitsjatasu riigi kanda.“

1. Teha parandus Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsuse resolutsioonis, lugedes resolutsiooni viienda punkti, mis on ekslikult nummerdatud teistkordselt neljanda punktina, õigeks järjekorranumbriks
5. Määrus on Tallinna Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a kohtuotsuse asjas nr 1-172386 lahutamatu osa. 19