← Eesti

2-16-10555/45

Obsah (8)§ 657§ 654§ 5§ 230§ 232§ 438§ 442§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-1

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

26. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohus andis asjas esile toodud asjaoludele ja tõenditele õige hinnangu ning põhjendas, miks ta kostja vastuväidetega ei nõustunud. Kohtuotsus ei ole ebaselge ega vastuoluline, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 27.

§ 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotlusete alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 28. Maakohus hindas

§ 232

lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu on tõendatud ja kostja nõue hageja vastu, mida ta oleks saanud hageja nõudega tasaarvestada, tõendamist ei leidnud. Tõendamata on asjaolu, et kostja oleks hagejale tagasi müünud kuivatatud kala. Selle hagejale üleandmine on tõendamata. Samuti on tõendamata, et poolte vahel oli seltsinguleping või et hagejal on kohustus hüvitada kostjale kalatootmiseks tehtud kulutused muu kokkuleppe alusel.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väidetega eelmenetluse nõuete rikkumise ja üllatusliku otsuse tegemise kohta. Kuna kostja esitas hagile puuduliku vastuse 5 (I kd lk 100-105) ja lisas sellele mitmeid tõendeid, nõudis maakohus 12.09.2016 määruses puuduste kõrvaldamist ja selgitas, et kostjal tuleb vastuses konkreetselt ära näidata, millist asjaolu millise tõendiga tõendada tahetakse, et kohus ei saa asjaolusid ise tõenditest tuletada ja need peab välja tooma kostja. Samuti selgitas maakohus 14.12.2016 eelistungil, milliseid asjaolusid peab kostja tõendama (II kd lk 19-21).
  2. Eelmenetluses ei saa kohus tõendeid sisuliselt hinnata ega teha järeldusi selle kohta, kas poolte poolt kohtu ette toodud asjaolud on tõendatud või mitte ja kas hagi kuulub rahuldamisele või mitte.

§ 438

järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Maakohus ei ole selle vastu eksinud ja kohtuotsuse põhjendav osa vastab

§ 442lg-s 8 sätestatule.

Kohus tugines otsust tehes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Apellatsioonkaebuse üldsõnalised väited menetlusnormide rikkumise kohta ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 31. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Hagejal kulude puudumise tõttu ringkonnakohus neid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Indrek Parrest Ande Tänav 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.