Obsah (6)

§ 384§ 408§ 366§ 390§ 326§ 318

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-17-5383 (2780,16,006810) Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud ko

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule advokaadi vahendusel 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 20.03.2017 määrusega väärteoasjas nr 2780,16,006810 lõpetati VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetlus A.F. (IK XXX) suhtes NPALS § 151 lg 1 järgi, kes 30.12.2015 oli tarvitanud kanepit (lk 6).
2. VTMS § 76 lg 2 kohaselt võib menetlusosaline või menetlusväline isik esitada väärteomenetluse lõpetamise määruse peale kaebuse kohtuvälise menetleja juhile. A.F. ema R. F esitas 11.04.2017 kaebuse, milles palub väärteomenetluse lõpetamise määruse tühistada, sest väidetavalt kliinik väljastas võltsanalüüsivastuse (lk 4-5).
3. Tartu politseijaoskonna 17.04.2017 määrusega jäeti VTMS § 77 lg 2 p 1 alusel R.F. kaebus rahuldamata, sest A.F. süüline käitumine on tõendatud (lk 8).
4. VTMS § 78 kohaselt, kui isik ei nõustu VTMS § 77 lg 2 alusel tehtud määrusega, võib menetlusosaline või menetlusväline isik esitada kaebuse maakohtule. R. F esitas 16.10.2017 kaebuse maakohtule, milles palub 17.04.2017 määruse tühistada, sest A.F. ei suitsetanud 30.12.2015 kanepit. Talle oli salaja joodetud korgijooki. Kliinik ei ole andnud õiget analüüsi vastust (lk 12-20).
5. Tartu Maakohtu 30.10.2017 määrusega jäeti R.F. kaebus rahuldamata.
6. Maakohus märkis, et R.F. tütar A.F. oli 20.03.2017 määruse tegemise ajal täisealine ja ta ise ei ole tema suhtes tehtud määrust vaidlustanud. R. F on antud asjas menetlusväline isik ja tal on kaebeõigus siis, kui vaidlustatud määrusega on rikutud tema õigusi. Sellist rikkumist maakohus ei tuvastanud. Kaebaja väited, et A.F. ei suitsetanud 30.12.2015 kanepit ning kliinikumi töötaja võltsis analüüsitulemusi, tehes korgijoogi analüüsist kanepi, ei ole kinnitust leidnud. Oma ütlustes on A.F. tunnistanud kanepi tarvitamist ja seda kinnitab arstlik analüüs (lk 25, 29, 30). Kuna A.F. ütluste kohaselt ta kanepisigareti sai kahelt mehelt, siis sellest lähtudes 08.03.2017 käesolevast väärteomenetlusest eraldati materjalid nimetatud meeste kohta kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 185 lg 1 tunnustel (lk 41). Maakohus leidis, et sellega on tagatud kaebaja kui lapsevanema huvi välja selgitada sündmuse kõik asjaolud. See aga ei anna alust rahuldada tema kaebust politsei 20.03.2017 ja 17.04.2017 määruste peale.
7. Maakohus märkis, et VTMS § 191 p 12 kohaselt ei ole kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel tehtud kohtu määrus vaidlustatav määruskaebe korras ning VTMS § 199 lg 4 alusel kohtu määrus jõustub selle tegemisest, s.o 30.10.
9. Jõustunud kohtumääruse peale esitas R. F ringkonnakohtule 02.11.2017 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, sest Tartu Ülikooli Kliinikum esitas võltsanalüüsi. Seoses VTMS § 191 p 12 näidatud edasikaebeõiguse puudumisega kaebaja leiab, et see rikub tema õigusi ja on vastuolus PS § 24 lg-s 5 toodud igaühe õigusega tema kohta tehtud kohtu otsuse peale edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule.
10. Tartu Maakohus saatis määruskaebuse VTMS § 195 lg 3 alusel ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
11. Lähtudes VTMS §-st 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest tegemist on jõustunud määrusega.

§ 408

lg 1 kohaselt kohtumäärus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Teistmise alused sätestab

§ 366. 11.

Ringkonnakohus märgib, et maakohtu 30.10.2017 määrus jõustus VTMS § 199 lg 4 alusel selle tegemisest, s.o 30.10.

1. Lisaks sellele on tegemist määrusega, mis ei ole VTMS § 191 p 12 kohaselt ringkonnakohtus vaidlustatav.
2. Siinjuures ei ole rikutud PS § 24 lg-s 5 toodud igaühe õigust tema kohta tehtud kohtu otsuse peale edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, sest vaidlustatud lahendid ei ole politsei poolt tehtud kaebaja suhtes, vaid tema täisealise tütre suhtes. Kaebaja sai juba oma kaebeõigust realiseerida VTMS §-de 76 lg 2 ja 78 alusel. Mis puutub soovi esitada kaebust tütre huvides, siis analoogseid kaebusi on olnud ka teistes menetlustes ja need on loetud põhjendamatuks (vt nt RKKKm 18.09.2017 nr 1-17-4932, kus on öeldud, et R.F. l ei ole õigust vaidlustada lahendit täisealiseks saanud tütre, sünd. 20.02.1999, eest). 13.

§ 390

lg 1 kohaselt määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse

1. peatüki sätteid, seega apellatsioonimenetluse sätteid.
2. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb

§ 326lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

15.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

2

1. Kuna jõustunud määrus edasikaebamisele ei kuulu ja tegemist on lisaks veel määrusega, mis ei ole VTMS § 191 p 12 kohaselt ringkonnakohtus vaidlustatav, siis käesoleval juhul maakohtu 30.10.2017 määrust vaidlustada ei saa.
2. Ringkonnakohus leiab, et seetõttu pole alust läbi vaadata määruskaebuses toodud väiteid, sest määruskaebuse on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.
3. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg 2 p 3 jätab ringkonnakohus R.F.

määruskaebuse läbi vaatamata. 19. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse, kuid seda ainult advokaadi vahendusel. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik 3