KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1119 Haldusasi Deniss Rogateni kaebus Viru Vangla
- mai
- a vaideotsuse nr 6-12/131-2 tühistamiseks ning kriminogeensete riskide kohta tehtud otsuse muutmisele ja avavanglasse ümberpaigutamise lubaduse täitmisele kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- mai
- a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Deniss Rogateni määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Kaebaja Deniss Rogaten Vastustaja Viru Vangla Menetlusosalised RESOLUTSIOON
- Rahuldada D. Rogateni määruskaebus.
- Tühistada Tartu Halduskohtu
- mai
- a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtusse. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Vangla koostas
- novembril 2016 kinnipeetav Deniss Rogateni kohta individuaalse täitmiskava (ITK). D. Rogaten palus
- märtsi
- a taotluses muuta ITK-s tema riskihinnang kõrgohtlikkust tagasi ohtlikuks ning paigutada ta vastavalt perioodi 2013-2015 ITK-dele ümber avavanglasse. Viru Vangla jättis
- märtsi
- a vastusega nr 6-10/8268-2 taotluse rahuldamata.
- aprillil 2017 esitas D. Rogaten vaide, mille Viru Vangla jättis
- mai
- a vaideotsusega nr 6-12/131-2 rahuldamata.
- D. Rogaten esitas
- mail 2017 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles taotles, et halduskohus tühistaks
- mail 2017 tehtud vaideotsuse nr 6-12/131-2 ning kohustaks Viru Vanglat muutma tema riskihindamisest tuleneva ohutaseme tagasi ohtlikuks ja täitma 20132015 ITK-dest tulenevat lubadust avavanglasse ümberpaigutamiseks. Varasemad hinnangud D. Rogateni ohtlikkuse osas ei saanud olla valed, uuel hindamisel aga rikuti riskihindamise manuaalide sätteid.
- Tartu Halduskohus
- mai
- a määrusega tagastas D. Rogateni kaebuse. 3.
- ITK on üksnes soovituslik dokument ning see ei ole üldreeglina iseseisvalt vaidlustatav. Iseseisvalt pole võimalik vaidlustada ka täitmiskava turvalisusriske puudutavat osa. 3.
- ITK peale ei ole võimalik esitada kohustamisnõuet, sest kohus saab haldusorganit kohustada vaid niisuguste haldusaktide andmisele või toimingute tegemisele, mille andmise või tegemise kohustuse on seaduseandja otseselt ette näinud. Karistuse avatud täideviimine ei ole vanglale kohustuslik ka juhul, kui kõik formaalsed avavanglasse ümberpaigutamise tingimused on täidetud. 3.
- Kinnipeetava paigutamise üle saab otsustada ainult vangla ning kaebajal pole subjektiivset õigust nõuda avavanglasse ümberpaigutamist. Kaebajat on
- mai
- a ITK-s hinnatud ohtlikuks ja
- novembri
- a ITK-s kõrgohtlikuks, kuid tema ümberpaigutamise kuupäevaks on mõlemas kavas märgitud
- jaanuar
- Kaebaja ei saa nõuda enda avavanglasse ümberpaigutamist enne selle kuupäeva saabumist. 3.
- D. Rogatenile ei ole vaja teha ettepanekut kaebuse nõude muutmiseks, sest lubatav ei oleks ka õigusvastasuse tuvastamise nõue, sest kaebaja ITK-s turvalisusriskide kohta väljatoodu õigusvastasuse tuvastamine ei anna talle õigust nõuda, et kaalutaks tema avavanglasse ümberpaigutamist. 3.
- D. Rogaten ei ole vaideotsuse tühistamise nõude osas esitanud vaidemenetluse esemest mittelähtuvaid põhjendusi. Samuti ei võimalda vaideotsuse tühistamine kuidagi saavutada kaebuses väljendatud eesmärki. 3.
- Kaebajal puudub ITK-sse temast tulenevate kriminogeensete riskide kohta tehtud märke ja avavanglasse paigutamise nõudmise osas kaebeõigus. Vaideotsuse tühistamise nõude abil ei saa ta aga saavutada oma kaebuse eesmärki. Seetõttu võib kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud alustel täies ulatuses tagastada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- D. Rogaten esitas
- juunil 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu
- mai
- a määrusele. 4.
- Kinnipeetaval on õigus nõuda ITK-s tema suhtes märgitud abinõude realiseerimist. ITK-d kinnitades seob vangla ennast ITK-s kirjeldatud karistuse täideviimisprogrammiga. 4.
- VangS § 20 lg 1 näeb ette ammendavad avavanglasse ümberpaigutamise alused, mingeid erandlike nõudeid selleks ei nähtu. Avavanglasse ümberpaigutatavate kinnipeetavate hulk toetab samuti seisukohta, et avavanglasse ümberpaigutamine ei ole erand, vaid norm. 4.
- Kui kohus leiaks, et D. Rogateni ohtlikkusele antud hinnang on õigusvastane, saaks kaebaja nõuda enda avavanglasse ümberpaigutamist tulenevalt varasemast ITK-st. 4.
- Viru Vangla ei ole põhjendanud, millised konkreetsed asjaolud tõid kaasa ITK-s märgitud abinõu muutmise. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
- Vaidlus asjas käib individuaalse täitmiskava üle. Halduskohus on kaebuse tagastamisel tuginenud eeskätt Riigikohtu seisukohale, mille järgi ei ole individuaalsel täitmiskaval vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja mis pole seetõttu, sealhulgas ka turvalisuseriske puudutavas osas, iseseisvalt vaidlustatav (RKHKo 3-3-1-95-09, p 19 ja 26), ning samuti asjaolule, et avavanglasse paigutamine on kaalutlusotsus. Ringkonnakohtu arvates omab asjas aga määravat tähtsust justiitsministri
- märtsi
- a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p-i 3 regulatsioon, mille kohaselt paigutatakse kinnipeetav avavanglasse individuaalse täitmiskava alusel muuhulgas siis, kui riskihindamise tulemusel ei ole kinnipeetav kõrg- või üliohtlik. Sellest sättest tuleneb üheselt, et avavanglasse paigutamise eelduseks on, et kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ei oleks kinnipeetavat nimetatud kõrg- või üliohtlikuks. On ilmne, et avavanglasse paigutamine mõjutab olulisel määral kinnipeetava õigusi ja kohustusi, kuna avavanglasse paigutamise korral allutatakse isik senisega võrreldes täiesti teistsugusele kinnipidamisrežiimile. Sellest tulenevalt on kinnipeetava avavanglasse paigutamise küsimuse lahendamine regulatiivse iseloomuga ning käsitatav haldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 mõttes. Vastavalt tuleb individuaalses täitmiskavas selle küsimuse lahendamist, kas kinnipeetav on kõrg- või üliohtlik, pidada eelhaldusaktiks HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes, kuna sellega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel (küsimuse lahendamisel, kas kinnipeetavat on võimalik paigutada avavanglasse või mitte) tähtsust omav asjaolu.
- Eelnevat seisukohta ei välista ringkonnakohtu hinnangul ka Riigikohtu praktika. Ehkki Riigikohus on tõepoolest leidnud, et täitmiskava ei ole haldusakt (RKHKo 3-3-1-95-09, p 19), ei ole ta seda hinnangut kujundades lahendanud käesolevaga analoogilist vaidlust, vaid teistsuguseid vaidlusi. Lisaks andis Riigikohus selle seisukoha justiitsministri
- novembri
- a määruse nr 53 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 11 kontekstis, mille kohaselt olid täitmiskavas sisalduvad ettepanekud soovituslikud, kui seadusest ei tulenenud teisiti. See regulatsioon kehtis kuni
- maini
- Käesoleval ajal kehtiv justiitsministri
- mai
- a määrusega nr 21 kinnitatud samanimeline juhend sarnast sätet ei sisalda. Samuti on Riigikohus ise leidnud, et teatud juhtudel on täitmiskava vaidlustamine võimalik – näiteks siis, kui täitmiskava mõni osa vastab haldusakti tunnustele (selleks on nt täitmiskava osa, millega paigutati kinnipeetav eraldi lukustatud kambrisse, RKHKo 3-3-1-95-09, p 20). Lisaks on käesoleva vaidlusega võrreldavas situatsioonis – olukorras, kus vangistusseaduse § 35 lg-st 2 tulenes kinnipeetavale õigus õppimiseks vaid siis, kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud – lugenud Riigikohus täitmiskava, milles õppimist enam ette nähtud ei olnud, kohtus vaidlustatavaks (RKHKo 3-3-1-31-12, p 12). Viimase lahendi ja käesoleva asja vahel on veel täiendav paralleel – mõlemal juhul on täitmiskavas vaidlusaluses küsimuses toimunud muutus ebasoodsamas suunas. Asjaolu, et viidatud lahendis vaidlustatud täitmiskava ei tühistatud, oli põhjustatud sellest, et kaebaja oli ise läinud eelnevalt tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele seoses asjaolude muutumisega. Seega ei välista Riigikohtu varasem praktika ringkonnakohtu hinnangul käesolevas olukorras vaidlusaluses osas täitmiskava käsitlemist eelhaldusaktina. Ringkonnakohus märgib ka, et ei näe alternatiivset õiguslikku konstruktsiooni, 3 mis tagaks käesolevas olukorras isikutele võimaluse oma õiguste kaitseks ning oleks samal ajal ka õiguslikult arusaadav ning loogiline.
- Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik nõustuda ka halduskohtu seisukohtadega kaebuse üksikute nõuete osas. Kaebaja on esitanud esiteks kohustamisnõude, et vastustajat kohustataks muutma tema riskide kohta antud hinnangut ja täitma varasemast individuaalsest täitmiskavast tulenevat avavanglasse paigutamise lubadust. Sisuliselt on seega esitatud kaks kohustamisnõuet – täitmiskava muutmiseks ja avavanglasse paigutamiseks kohustamise nõue. Esimese nõude osas on ekslik halduskohtu seisukoht, et kohustamisnõue pole võimalik seetõttu, et tegemist on soovitusliku dokumendiga. Nagu ülal märgitud, on vaidlusaluses küsimuses täitmiskava käsitatav eelhaldusaktina. Sellises küsimuses saab kohus hinnata otsustuse õiguspärasust samasugusel viisil nagu tavapäraste kaalutlusotsustuste puhul (vrd nt RKHKo 3-3-1-31-12, p 15) ning kui kohus asub seisukohale, et otsustus ei olnud õiguspärane, saab ta teha vastustajale ettekirjutuse vähemalt küsimuse uueks otsustamiseks. Avavanglasse paigutamiseks kohustamise nõude tagastas halduskohus põhjendusel, et nii vaidlustatud
- novembri
- a täitmiskavas kui ka sellele eelnenud
- mai
- a täitmiskavas on kaebaja avavanglasse paigutamise kuupäevaks märgitud
- jaanuar
- Sellega andis halduskohus ise täitmiskava sellele osale siduva, st regulatiivse tähenduse. Ringkonnakohus leiab samuti, et kuivõrd selles osas sätestab täitmiskava kaebaja õigusele avavanglasse pääseda konkreetse piirangu, on ka selles osas ülaltoodud põhjustel vajalik käsitada täitmiskava haldusaktina. Vastavalt on võimalik täitmiskava vaidlustada ka avavanglasse paigutamise kuupäeva osas. Kaebusest on võimalik järeldada, et seda osa täitmiskavast ka vaidlustatakse, põhjendusel et varasemates täitmiskavades oli avavanglasse paigutamise kuupäevaks
- juuli
- Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et kummagi kohustamisnõude puhul ei ole ilmselgeid aluseid nende tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 või 2 alusel. Kuna eelnevalt jõudis ringkonnakohus seisukohale, et vaidlustatud osades (ohtlikkuse hinnang ja avavanglasse paigutamise kuupäev) on täitmiskava käsitatav haldusaktina, tuleb tõlgendada kaebust nii, et kohustamisnõuded hõlmavad endas ka tühistamisnõuded vastavate täitmiskavade osade tühistamiseks. Sarnaselt on kohustamiskaebuseid vajadusel tühistamisnõudena tõlgendanud ka Riigikohus (vt nt RKHKo 3-3-1-6-02, p 11). Ning kuna kaebuse põhinõuete osas ei esine ilmselgeid kaebuse tagastamise aluseid, pole alust tagastada ka vaideotsuse tühistamise nõuet.
- Eeltoodust tulenevalt kuulub halduskohtu määrus tühistamisele. Haldusasi tuleb saata menetluse jätkamiseks halduskohtule. Ringkonnakohus selgitab, et eelnev ei tähenda, et kaebus ei võiks kuuluda tagastamisele mõnel muul alusel. Samuti ei tähenda eelnev seda, et kaebus kuuluks tingimata rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene