← Eesti

3-17-752/19

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene

  1. detsember 2017, Tartu 3-17-752 Sven-Eerik Toomise kaebus Tartu Vangla tegevuse vaidlustamiseks Tartu Halduskohtu
  2. augusti
  3. a määrus Sven-Eerik Toomise määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sven-Eerik Toomis Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Sven-Eerik Toomise määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. augusti
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Sven-Eerik Toomis esitas
  7. aprillil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebuse kohaselt ostis kaebaja Tallinna Vangla kaupluse vahendusel Euronicsist teleri. Kaebaja ei nõustu sellega, et peab teleri kasutamise eest elektrit tasuma telerile tootja poolt märgitud võimsuse järgi (36W), kui Euronicsi poolt telerile lisatud energiasäästlikkuse kleebise järgi on võimsuseks 21W. S.-E. Toomis taotles kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
  8. Tartu Halduskohus jättis
  9. juuli
  10. a määrusega S.-E. Toomise kaebuse käiguta ning andis tähtaja kohtule kaebuse nõude esitamiseks, tegeliku tahte ja kaebuse eesmärgi selgitamiseks.
  11. S.-E. Toomis esitas
  12. juulil 2017 kohtule selgitustaotluse, milles märkis, et kohus on õigesti tema tahet mõistnud ning ta soovib elektri tarbimise eest tasuda õiglast hinda.
  13. Tartu Halduskohus jättis
  14. augusti
  15. a määrusega S.-E. Toomise menetlusabi taotluse rahuldamata järgmistel põhjendustel. 4.1 Riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud, kuid ei ole alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 mõttes. 4.2 Justiitsministri
  16. novembri
  17. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 59¹ punktist 2 ei saa välja lugeda, kas elektriseadme kasutamisel kulude hüvitamisel tuleks lähtuda tegelikust tarbitud elektrikogusest või seadme keskmisest elektri tarbimisest. 4.3 Kehtiv õigus ei kohusta vanglat eristama, kas seade töötab täisvõimsusel või mitte, samuti ei sõltu kulude hüvitamine kasutamise ajast. 4.4 Kohtule teadaolevalt ei ole kambritesse paigaldatud elektrimõõtjaid. Koormav oleks vanglalt nõuda, et ta arvutaks iga seadme keskmise elektritarbimise kulu välja. Vangla peab kohtlema kõiki kinnipeetavaid võrdselt ja lähtuma elektrikulu arvestamisel ühest metoodikast. 4.5 Elektritarbimise kulu arvestamise aluseks tuleb võtta tootja poolt seadmele märgitud elektritarbimise kogus, praegusel juhul on see 36W. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  18. S.-E. Toomis esitas määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks. Kaebaja märgib, et halduskohus jättis tähelepanuta
  19. juuni
  20. a ringkonnakohtu määruses märgitu, et ta vabastataks riigilõivust. Ka saatis ta kohtule õiguskantsleri kirja, milles on öeldud, et seadust tuleb tõlgendada tarbija kaitseks, kuid seda ei ole kohus aktsepteerinud. Tallinna Vangla võttis sama teleri kasutamise eest 0,63 eurot kuus, seega aktsepteeris vastavat kleebist teleril, kuid Tartu Vangla ei aktsepteeri. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  21. Ringkonnakohus leiab, et S.-E. Toomise määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  22. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna S.-E. Toomise määruskaebuses esitatud väited alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale ega tühistada halduskohtu määrust. Tulenevalt HKMS § 111 lõikest 1 välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-1111). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu arvamusega, et vangla peab kohtlema kõiki kinnipeetavaid võrdselt ja arvestama elektritarbimise kulu tootja poolt seadmele märgitud elektritarbimise kogusest. Antud vaidluse asjaoludest tulenevalt ei saa eeldada, et kaebaja menetluses osalemine oleks edukas. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata HKMS § 111 lõike 1 alusel.
  23. Ebaõige on kaebaja määruskaebuse väide, et ringkonnakohtu
  24. juuni
  25. a määruses on märgitud, et ta vabastataks riigilõivust. Ringkonnakohus on
  26. juuni
  27. a määrusega (tl 5758) tühistanud halduskohtu
  28. mai
  29. a määruse, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse, ning ringkonnakohus saatis haldusasja Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus ei ole märkinud viidatud määruses, et kaebaja tuleb riigilõivu tasumisest vabastada. 2
  30. Määruskaebuses viidatud õiguskantsleri seisukoha kohta märgib ringkonnakohus esmalt, et kuigi kaebaja esitas vaid
  31. ja
  32. lehekülje dokumendist, tuvastas ringkonnakohus, et tegemist on osaga õiguskantsleri
  33. novembri
  34. a kirjast nr 6-3/081431/0906913 justiitsministrile. Kirjas jõutakse seisukohale, et VSkE § 591 ja § 592 ei ole vastuolus põhiseaduse ja vangistusseadusega. VangS § 31 lõike 3 teise lause kohaselt on elektriseadme kasutamise kulu arvestamise aluseks elektriseadme võimsus, mitte täpne tarbitav elektrienergia kogus. Vangla sisekorraeeskirja § 591 määrab elektriseadmete kasutamise kulude määrad. Arvestades kohtule teadaolevat, et kambritesse elektrimõõtjaid paigaldatud ei ole ja koormav oleks vanglalt nõuda, et ta arvutaks iga seadme keskmise elektritarbimise kulu välja, ei ole võimalik täpselt tuvastada konkreetse teleri kasutamiseks kuluvat elektrienergia hulka. Seega jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et elektritarbimise kulu arvestamise aluseks tuleb võtta tootja poolt seadmele märgitud elektritarbimise kogus, mis kaebaja teleri puhul on 36W ja mille tõttu tuleb tal tasuda 2,23 eurot kuus.
  35. Kaebaja väidab määruskaebuses, et Tallinna Vanglas pidi ta sama teleri kasutamise eest tasuma 0,63 eurot kuus. Tallinna Vangla on
  36. märtsi
  37. a vastuses nr 2-2/17/4386-2 (tl 12) öelnud, et kambris kasutatava elektriseadme kuutasu arvestamise aluseks võeti kinnipeetava taotluses märgitud elektriseadme võimsus. Kuna kaebaja taotluses Tallinna Vanglale oli märgitud televiisori võimsuseks 21W, võeti kaebajalt kuutasu 0,63 eurot. Seega lähtus Tallinna Vangla elektritasu võtmisel kaebaja esitatud taotlusel märgitud teleri võimsusest, mitte teleril asuvatel kleebistel märgitust.
  38. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus S.-E. Toomise määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  39. augusti
  40. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.