2-17-113534/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-113534 Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Kohtuasi AB „Lietuvos draudimas“ hagi AE vastu 5747,17 euro ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. oktoobri 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AB „Lietuvos draudimas“ määruskaebus Tsiviilasja hind 6352,94 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvus draudimas“ Eesti filiaali kaudu)(registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Kostja: AE (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon:
3. Tühistada Harju Maakohtu
4. oktoobri 2017 määrus ja saata asi samale maakohtule AB „Lietuvos draudimas“ hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
5. Määruskaebus rahuldada. Määruse peale ei saa edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 3). Asjaolud
6. AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) esitas 20.10.2017 Harju Maakohtule hagi AE vastu 5747,17 euro suuruse kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
7. Hagiavalduse kohaselt toimus Soomes kindlustusjuhtum, kus kostja sõitis otsa reklaampostile. Hagejal oli kindlustuslepingu kohaselt kindlustusjuhtumi korral kahju hüvitamise kohustus. Hageja hüvitas kahju 5747,17 eurot Soome liikluskindlustuse fondile. Kuna kostja juhtis sõidukit joobeseisundis või tarbis alkoholi vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist, siis on hagejal kostja vastu tagasinõudeõigus. Vaidlus allub Harju Maakohtule, kuna kostja elukoht on rahvastikuregistri andmete järgi Eestis. Maakohtu määrus
8. Maakohus keeldus AB „Lietuvos draudimas“ hagi menetlusse võtmisest.
9. Hagi menetlemine ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt Eesti kohtule, mistõttu ei ole Harju Maakohus pädev asja lahendama. Kostja on märkinud maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites, et tema elukohaks on XXX, Soome. Soome Vabariigis on võlgnik kätte saanud ka makseettepaneku. Isiku elukoht ei ole määratletud rahvastikuregistri kandega, vaid kohaga, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Seega ei oma tähtsust, et kostja on registreeritud ka Eesti rahvastikuregistris. Asja materjalidest nähtuvalt elab kostja tegelikult Soomes. Määruskaebus
10. Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta hagi menetlusse.
11. Kohus on alusetult keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Kinnine asutus (vangla), kus kostja oma tahte vastaselt viibib, ei saa olla tema alaliseks elukohaks Brüssel I uuesti sõnastatud määruse artikkel 5 lg 1 tähenduses. Kohus peaks vastasel juhul viitama Soome siseriiklikule õigusele, mille alusel loetakse Soome vanglas viibimine isiku alaliseks elukohaks Soome Vabariigis. Menetluse edasine käik
12. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
13. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel. Määruskaebus rahuldatakse.
14. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS-s sätestatut kohaldatakse ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012 (Brüssel I määrus).
15. Brüssel I määruse artikkel 62 lõike 1 kohaselt teeb kohus, kuhu hagi on esitatud, poole alalise elukoha kindlaks siseriikliku õiguse kohaselt. Sama artikli lõike 2 kohaselt kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas poole alaline elukoht on teises liikmesriigis. Seega saab Eestis asuva alalise elukoha kindlaks määrata Eesti õiguse ja Soomes asuva elukoha Soome õiguse järgi. 2
16. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 2 kohaselt võib elukoht olla üheaegselt mitmes kohas. TsÜS § 14 lg 3 kohaselt loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta.
17. Kohus peab asja kohtualluvuse kindlakstegemisel välja selgitama, kas kostja elukoht on antud juhul Eesti õiguse järgi XXX, Harjumaa või Soome seaduse järgi Soomes asuv XXX vangla, kus kostja viibib oma tahte vastaselt. Seejuures peab kohus viitama konkreetsele Soome seadusele ja vastavale sättele, mis seda küsimust reguleerib juhul, kui kohus leiab, et kostja elukoht ei ole Eesti õiguse järgi Eestis.
18. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et TsMS § 372 lg 3 sätestab kohtule võimaluse vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta. Riigikohus märkis lahendi nr 3-2-1-123-12 p-s 11, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüssel I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks rohkem informatsiooni. Samas lahendis leidis Riigikohus, et kostjale oleks tulnud TsMS § 663 lg 3 järgi igal juhul kätte toimetada hageja esitatud määruskaebus maakohtu määruse peale, kuivõrd määruskaebuse lahendamine puudutas otseselt kostja huve ning kostjale tulnuks tagada võimalus võtta selle kohta seisukoht. (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 3