Obsah (5)

§ 184§ 200§ 215§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-7623 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

§ 184

lg 1 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega.

§ 200

lg 2 p 7 järgi karistati teda 3 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 215lg 2 p-de 1,2 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega.

Üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. Karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel, mõistes karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.

oktoobri

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Eelvangistuse päevad arvestati karistusaja hulka. Seega jäi kandmata vangistuseks 4 aastat 11 kuud ja 24 päeva vangistust, mille algusajaks loeti
2. aprill
4. Viru Vangla edastas maakohtule materjalid A. Tšernonožkini tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokurör ei toeta A. Tšernonožkini tingimisi enne tähtaegset vabastamist.
5. Viru Maakohtu
6. novembri 2017 määrusega jäeti A. Tšernonožkin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi välja, et esinevad formaalsed eeldused A. Tšernonožkini vabastamiseks karistuse kandmiselt. Materiaalsete aluste kohta märkis kohus järgmist. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Tema kriminaalse käitumise läbivaks jooneks on olnud vägivalla kasutamine ja grupiviisiline tegutsemine. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusainete kuritarvitamine. Kriminaalse taustaga isikutega suhtlemist ja sõltuvusainete tarvitamist võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leidis, et kui isik ei suuda vanglas range järelevalve all alluda kehtestatud korrale, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kinnipeetaval on rahalisi nõudeid summas 4672 eurot. Enne vangistust elas ta kuritegelikust tulust. Vabanemisel puudub A. Tšernonožkinil garanteeritud töökoht, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut. Kohtul puudus kindlus, et isik majanduslike raskuste ilmnemisel ei asuks toime panema uusi kuritegusid. A. Tšernonožkin on varem rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Selle tõttu pöörati Harju Maakohtu
7. mai 2015 määrusega tema varasem tingimuslik karistus täitmisele. A. Tšernonožkin pani uued kuriteod toime katseajal. Seetõttu puudus kohtul kindlustunne, et süüdlane suudaks täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et kriminaalhooldusega suudetaks ära hoida uute kuritegude toimepanemine. Ka vangla ja prokuratuur ei toeta vabastamist. Ehkki esineb ka positiivseid asjaolusid (elukoha olemasolu, vanavanemate toetus, sotsiaalprogrammides ja riigikeeleõppes osalemine, abikoka eriala omandamine ning osalemine majandustöödel ja koristajana), ei kaalu need üles süüdlast negatiivselt iseloomustavaid andmeid.
8. Kaitsja taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja A. Tšernonožkini vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega.
9. Kaitsja märgib, et A. Tšernonožkinil on tõepoolest kriminaalne minevik ja ta on toime pannud kuriteo, mille eest kannab karistust. Ei saa aga märkimata jätta, et ta kahetseb toimepandut ning püüab teha igapäevaselt kõik selleks, et muutuda ja seda ka ühiskonnale näidata. Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdlase isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel ning on keskendunud peamiselt isiku varasemale elukäigule. Kinnipeetavalt ei saa võtta oma õiguskuuleka käitumise ja enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning karistus on oma eesmärgi täitnud. Argumendid, millega mittevabastamist põhjendati, ei lange ära ka peale karistuse tervikuna ärakandmist (
10. aprillil 2020). Riskide maandamiseks tuleks A. Tšernonožkin vabastada riigipoolse järelevalvega, mis aitaks tal sotsialiseeruda ja viia käitumine kooskõlla seaduse ja ühiselu reeglitega. Kriminaalhooldusele allutamise, käitumiskontrolli kohaldamise ja lisakohustuste panemisega piiratakse küll oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti, ent saavutatakse vangistuse eesmärgid riigi jaoks odavamate vahenditega. Kriminaalhooldusele vabanenute seas on palju väiksem retsidiivsus kui nende hulgas, kes vangistuse lõpuni kannavad. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on arvestanud

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis ning kaalutlusviga I astme kohtu määruses ei ole tuvastatav. Vastuseks määruskaebusele märgib kohtukolleegium järgmist.

1. Kaitsja nõustub maakohtu määruses märgituga, et A. Tšernonožkinil on kriminaalne minevik ja ta on toime pannud kuriteo, mille eest kannab karistust. Kaitsja osutab aga sellele, et süüdlane kahetseb toimepandut ning püüab teha igapäevaselt kõik selleks, et muutuda ja seda ka ühiskonnale näidata. Edasi ongi kaitsja leidnud, et kohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdlase isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel ning on keskendunud peamiselt isiku varasemale elukäigule. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Sedastamaks, et süüdlane on muutunud ja karistusest järeldused teinud, tuleks vaadata tema käitumist vanglas. A. Tšernonožkini muidu seaduskuulekaid pürgimusi (vt enese arendamine, töötamine) varjutavad tema distsiplinaarkaristused. Kui süüdlane tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et A. Tšernonožkini karistus ei ole eesmärki täitnud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on pööranud tähelepanu ka A. Tšernonožkini isikule, mh analüüsinud süüdlase uusi kuritegusid põhjustavaid riskifaktoreid. Samuti on analüüsitud tema vabanemisjärgseid elutingimusi ja võimalusi. Siinkohal on maakohus positiivsena arvestanud elukoha olemasolu ja vanavanemate toetus, ent negatiivse asjaoluna suuri võlgu, mis võivad süüdlase taas kuritegelikule teele juhtida. Ka garanteeritud töökoha puudumine, võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut. Elatus ju A. Tšernonožkin varasemaltki kuritegelikust tulust. Ringkonnakohus nõustub osaliselt kaitsjaga, et argumendid, millega mittevabastamist põhjendati, ei lange ära ka peale karistuse tervikuna ärakandmist (
2. aprillil 2020). Samas aga on süüdlasel võimalik vangistuses jätkata võlanõuete tasumist ning tegeleda edasi enesearendamisega. A. Tšernonožkini vangistuses viibitud aeg on liiga lühike, et teha järeldusi tema kavatsustest muutuda seaduskuulekaks ja ühiselu reegeid järgivaks kodanikuks. Kuivõrd praegusel ajal ringkonnakohtus veendumust ei tekkinud, et A. Tšernonožkin tuleks tingimisi enne tähtaega vabastada, siis ei tõusetu ka küsimust tema kriminaalhooldusele allutamisest. Siiski märgib kohtukolleegium, et süüdlane on ka varem olnud kriminaalhooldusel, ent see ei ole uusi kuritegusid ära hoidnud.
3. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
4. A. Tšernonožkini kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti Reisalu A. Tšernonožkinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). 3 Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 1,5 tundi. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
5. juuli
6. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lgst 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna A. Tšernonožkini kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määratud kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Tšernonožkinilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau