KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- detsember 2017 1-15-11025 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus Artur Aldusevitšuse (isikukood 38809280242) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- novembri
- a määrus Artur Aldusevitšuse kaitsja vandeadvokaat Aare Kaldma Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Külli Zimm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- novembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge&Uiga Artur Aldusevitšusele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Artur Aldusevitšuselt Eesti Vabariigi kasuks välja 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- jaanuari
- a otsusega tunnistati Artur Aldusevitšus süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p-de 7 ja 9, § 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Aldusevitšusele liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti selle liitkaristusega kaetuks Harju Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega asjas nr 1-14-7607 mõistetud karistus 2 aastat 1 kuu ja 21 päeva vangistust. Vangistuse alguseks luges kohus
- oktoobri
- Vangistuse lõpptähtpäev on
- aprill
- oktoobril 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Aldusevitšuse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud A. Aldusevitšuse ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
- Tartu Maakohtu
- novembri
- a määrusega jäeti A. Aldusevitšus vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis, et formaalsed eeldused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaldamiseks on täidetud – A. Aldusevitšus on vangistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ja karistust on jäänud kanda rohkem kui kaks kuud. Samas leidis kohus, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad eeldused süüdimõistetu vabastamiseks on täitmata. A. Aldusevitšust on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimast karistust kannab A. Aldusevitšus narkootikumidega seotud süüteo ja varavastaste süütegude eest. A. Aldusevitšus pani need süüteod toime katseajal. Soome Vabariigi Vantaa esimese astme kohus on A. Aldusevitšuse
- juulil 2017 süüdi tunnistanud poevarguses. Maakohus pidas oluliseks, et A. Aldusevitšus, olles varasemalt süüdi tunnistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, pani toime uue samaliigilise kuriteo. See näitab selgelt, et karistused, mida oli võimalik kanda ka vabaduses (viimati Harju Maakohtu
- septembri
- a otsusega mõistetud karistus), ei ole mõjutanud A. Aldusevitšust õiguskuulekusele. Kohus luges positiivseks, et A. Aldusevitšus on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumisega ja osalenud rehabiliteerivates tegevustes, õppinud riigikeelt ning osalenud vangla tööhõives. Siiski ei taga läbitud tegevused kohtu arvates vabanemist narkootiliste ainete sõltuvusest. Kuigi A. Aldusevitšus on enda sõnul aru saanud vajadusest narkootikumide tarvitamisest loobuda, ei ole kohus veendunud, et ta on suuteline enda väljakujunenud käitumist muutma. A. Aldusevitšus on väga pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. A. Aldusevitšusel on motivatsioon sõltuvusprobleemiga tegelemiseks tekkinud alles käesoleva vangistuse jooksul. Varasemalt on A. Aldusevitšus proovinud metadoonravi, kuid loobunud ravist kiiresti. Seega nõuab elu muutmine A. Aldusevitšuselt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. A. Aldusevitšusel on kehtiv distsiplinaarkaristus kaaskinnipeetava ründamise eest. Vabanemise korral on A. Aldusevitšusel võimalus asuda elama MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik majutuskohta. Elukoha vahetus on kohtu hinnangul positiivne, kuna seeläbi vabaneb A. Aldusevitšus oma varasemast tutvusringkonnast. Kohus luges positiivseks, et A. Aldusevitšusel on garanteeritud töökoht OÜ-s x. Samas võib töökoha asukoht olla probleemiks, kuna töö- ja elukoha vahemaa on suur. Vaatamata positiivsetele aspektidele ei kaalu need üles A. Aldusevitšuse suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid. Arvestades, et A. Aldusevitšus on olnud pikaajaline narkootikumide tarvitaja, võib pidada tema käitumises ja suhtumises toimunud muutusi käesoleval ajal liialt lühiajaliseks, et olla veendunud nende püsivuses. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Aldusevitšuse kaitsja vandeadvokaat Aare Kaldma, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada A. Aldusevitšus vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kaitsja arvates hindas maakohus ennetähtaegselt vabastamise eeldusi ühekülgselt, jättes põhjendamatult arvestamata süüdimõistetut ja tema käitumist positiivselt mõjutavad asjaolud. Tulenevalt KarS §-st 76 ja väljakujunenud kohtupraktikast ei saa isiku vabastamata jätmist põhjendada vaid kuriteo raskusega, samuti ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Maakohus neid põhimõtteid järginud ei ole, vaid on viitega isiku varasemale kriminaalsele käitumisele jõudnud lakoonilisele järeldusele, et 2
(5)varasemad karistused ei ole osutunud tõhusaks. A. Aldusevitšus on kohtuistungil kinnitanud sotsiaalprogrammide resultatiivsust ning karistustest asjakohaste järelduste tegemist ning soovib asuda õiguskuulekale teele. A. Aldusevitšus on programmides olnud vangla iseloomustuse kohaselt aktiivne ja motiveeritud. Taoline resotsialiseerumisele suunatud käitumine ja A. Aldusevitšuse tahtevalmidus õigusjärgivuseks on ilmses vastuolus maakohtu järeldushinnangutega isikult lähtuva kuriteoohu jätkuvalt kõrge tõenäosuse kohta. Samuti märgib määruskaebuse esitaja, et A. Aldusevitšus on edukalt läbinud sõltuvusprobleemidest vabanemise ja taastekke ennetamisega seotud programmid ning soovib osaleda vabanemisel AN-grupis ja/või psühhiaatri vastuvõtul. Metadoonravist loobumine ei oma asjas tähtsust, kuna see toimus aastal
- Kuna A. Aldusevitšus on viimase 10 aasta jooksul viibinud peaaegu katkematult kinnipidamisasutuses, ei ole tal olnud võimalik narkootikume tarvitada. Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata isiku positiivse käitumisega karistuse kandmise ajal. A. Aldusevitšus on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, õppinud riigikeelt ja osalenud vangla tööhõives ning joogas ja vabastava hingamise treeningutel. Kohtuistungil kinnitas A. Aldusevitšus, et ta on täielikult loobunud alkoholi jt sõltuvusainete tarvitamisest ning lõpetanud suhted varasema tutvusringkonnaga. Maakohus on jätnud arvestamata ka ühiskonda kiire integreerumise võimaluse. A. Aldusevitšusel on võimalus vabaneda MTÜ Aktiviseerimiskeskuse Tulevik poolt garanteeritud elukohta. Taoline sotsiaalne võrgustik ja elukeskkond mõjutavad positiivselt A. Aldusevitšuse käitumisharjumisi ning pärsivad ohuriske. Samuti tagab töökoha olemasolu sissetuleku ning väldib ohtu elatusvahendite hankimiseks mittelegaalsel viisil.
- Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu vaidlustatud määruses on vajalikul määral põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades A. Aldusevitšust ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus võttis kaalumisel arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, leides, et ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja märgib, et A. Aldusevitšuse ennetähtaegse vabastamise vastu ei räägi mitte üksnes kõrgele retsidiivsusriskile viitav kuritegelik minevik, vaid ka aspektid, mis puudutavad tema käitumist vanglas.
- Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20).
- Hinnates ohtu, et A. Aldusevitšus võib vabanedes panna toime uusi kuritegusid, ei saa kõigepealt mööda vaadata sellest, et A. Aldusevitšus viibib vangistuses kümnendat korda. Viimast karistust kannab süüdimõistetu suures koguses narkootilise aine käitlemise, varguse ja vallasasja omavolilise kasutamise eest. Kuritegude raskusaste on ajas tõusnud, varavastaste süütegude toimepanemisele on lisandunud narkootilise aine käitlemine. A. Aldusevitšuse puhul on soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel sõltuvusprobleemid ja majandusliku kasu saamise eesmärk (KoTo, tl 4). 3
(5)- Kolleegiumi usku sellesse, et A. Aldusevitšus on oma käitumist vanglas kardinaalselt muutnud ja teinud otsustava valiku õiguskuulekuse kasuks, kahandab otsustaval määral talle käesoleva aasta maikuus määratud distsiplinaarkaristus võrdlemisi raske rikkumise – kaaskinnipeetava ründamise – eest. Selline tegu näitab, et süüdimõistetu ei suuda isegi kontrollitud vanglakeskkonnas käituda õiguskuulekalt. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Aldusevitšus vangistuse jooksul ka varem rünnanud kaaskinnipeetavat, mille tõttu piirati täiendava julgeolekuabinõuna tema liikumis- ja suhtlemisvabadust (KoTo, tl 4 pöördel).
- Vangla iseloomustuses osutatakse sellelegi, et A. Aldusevitšusel on olnud distsipliini järgimisega korduvalt probleeme, kuna ta tõlgendab olukordi ja norme endale sobivalt ja on vastutusest vabanemiseks valmis valetama või teisi süüdistama. Vangistuses on A. Aldusevitšus läbinud küll aktiivse rehabilitatsiooni, kuid vangla hinnangul, pole ta jätkuvalt täiel määral teadvustanud oma probleeme ja nende tekkepõhjusi. Motivatsioon on küll mõnevõrra tõusnud, kuid ta jätkab vastutuse eneselt äralükkamist ja teiste süüdistamist. (KoTo, tl 5 pöördel)
- Eelneva taustal on kolleegiumi arvates põhjendatud alus kahelda, kas A. Aldusevitšus tahab ja (iseäranis) suudab jääda vabaduses õiguskuulekaks.
- A. Aldusevitšus on pikaaegne narkootikumide (eeskätt fentanüüli) tarvitaja, mistõttu võib sellest sõltuvusest loobumine osutuda oodatust raskemaks. Nagu maakohus märkis, on A. Aldusevitšus vabaduses proovinud metadooniravi, kuid pärast paari korda sellest loobunud (KoTo, tl 5). Määruskaebusest võib välja lugeda, et A. Aldusevitšus pole narkootikume tarvitanud juba viimase kümne aasta jooksul. See väide on aga vastuolus vangla meditsiiniosakonna andmetega, mille kohaselt tarvitas süüdimõistetu viimati narkootikume
- a augustis (KoTo, tl 5) ehk siis vahetult enne praeguse vangistuse algust.
- Kuigi A. Aldusevitšusele on garanteeritud elukoht MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik majutuskohas, on see vaid ajutine (6 kuuks). A. Aldusevitšus on ka varem jaganud sotsiaalpinnal elukohta isikutega, kes on talle mõjunud negatiivselt (KoTo, tl 5). Seetõttu ei ole vabanemisjärgsed elutingimused head. Vangla andmete kohaselt puudub A. Aldusevitšusel praktiliselt tugivõrgustik lähedaste näol, mistõttu võib lähedaste toetuse puudumine suunata A. Aldusevitšust kuritegeliku taustaga isikuteni. A. Aldusevitšuse suhtlusringkonna moodustavad peamiselt kriminaalse taustaga tuttavad, kellest A. Aldusevitšus võib oma sõltuvuse tõttu mõjutatav olla. (KoTo, tl 5).
- Kolleegium peab sarnaselt maakohtule positiivseks, et A. Aldusevitšusele on garanteeritud töökoht. Samas tuleb märkida, et enne viimast vangistust oli A. Aldusevitšus töötu. Sissetulekut on A. Aldusevitšus peamiselt teeninud varastades ja ka käesoleva vangistuse jooksul on tal olnud töötamisel probleeme – ta kasutas tööaega isiklikeks tegevusteks (KoTo, tl 5). Kuna süüdimõistetul pole tööoskusi ja tal on väljakujunenud harjumus sissetuleku saamiseks ebaseaduslikul viisil, kätkeb see endas ohtu uute (eeskätt varavastaste) süütegude toimepanekuks.
- A. Aldusevitšus on ka varem viibinud kriminaalhooldusel, kus ta eiras käitumiskontrollist tulenevaid kohustusi. Seegi räägib ühe argumendina tema ennetähtaegse vabastamise vastu.
- Kokkuvõttes leiab kolleegium, et vaatamata mitmele A. Aldusevitšust positiivselt iseloomustavale asjaolule (töötamine vangistuses, sotsiaalprogrammide läbimine, riigikeele õpe, töökoha olemasolu), on uute kuritegude toimepanemise ohule viitavad riskitegurid kaugelt liiga kaalukad, et A. Aldusevitšus praegu vangistusest ennetähtaegselt vabastada. 4
(5)- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- novembri
- a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
- A. Aldusevitšuse kaitsja vandeadvokaat Aare Kaldma esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge&Uiga A. Aldusevitšusele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu lahendiga tutvumiseks 20 minutit, kliendi kaebesoovi ja argumentide väljaselgitamiseks 50 minutit ning määruskaebuse koostamiseks 1,5 tundi. Kokku soovib kaitsja riigi õigusabi tasu 6 pooltunni eest. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3, ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud vaid osaliselt. Määruskaebuse maht on kaks lehekülge ja selles ei käsitleta õiguslikult keerukaid küsimusi. Kaebuse põhisisuks on juba esimese astme kohtu menetluses – kus kaitsja samuti osales – arutuse all olnud süüdimõistetut iseloomustavad andmed. Selle kaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium ühe pooltunni. Määruskaebuse sisust ei nähtu, miks oli selle koostamiseks vaja süüdimõistetuga konsulteerida tervelt 50 minutit. Kolleegium loeb kaitsealusega konsulteerimiseks kulunud aja põhjendatuks vaid ühe pooltunni ulatuses. Üht pooltundi maakohtu määrusega tutvumiseks peab kolleegium põhjendatuks. Seega kokkuvõttes loeb kolleegium määruskaebemenetluses A. Aldusevitšusele õigusabi osutamise põhjendatud ajakuluks kolm pooltundi, millele vastav riigi õigusabi tasu on 60 eurot. Sellele summale lisandub käibemaks 12 eurot.
- KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel tuleb eelmises punktis nimetatud määratud kaitsja tasu kui määruskaebemenetluse kulu A. Aldusevitšuselt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Tiit Lõhmus 5
(5)