Obsah (9)

§ 184§ 200§ 215§ 64§ 65§ 68§ 75§ 761§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-15-7623 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7623 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 184

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust ning

§ 215lg 2 p 1,2 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

Vastavalt

§ 64lg 1 suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Vastavalt Kr

MS § 238 lg 2 vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Aleksei Tšernonožkinile mõistetud karistust 29.10.2014 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks Aleksei Tšernonožkinile mõisteti 4 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Vastavalt

§ 68

lg 1 arvati Aleksei Tšernonožkinil eelvangistuses viibitud aeg 13.01-14.01.2015 (2 päeva), 14.0415.04.2015 (2 päeva), 28.04.2015 (1 päev), kokku 5 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 4 aastat 11 kuud 24 päeva. Karistusaja alguseks loeti 29.04.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik asja omavolilise kasutamise eest grupis, grupiviisilise röövimise ning suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele, läbivaks jooneks on olnud vägivalla kasutamine ning grupiviisiline tegutsemine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete kuritarvitamine. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames on isik osalenud sõltuvusele suunatud tugigrupis, läbinud sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud OÜ Corrigo tervisegrupis. Kinnipeetav omandas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses abikoka eriala ning osales A2-taseme riigikeele õppes, kuid eksamit ei sooritanud. Kinnipeetav on erinevatel perioodidel olnud hõivatud majandustöödel koristajana ja ka köögitöölisena. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening, noortele kinnipeetavatele mõeldud sotsiaalprogrammis EQUIP, mis asendati sotsiaalprogrammiga Viha juhtimine, mille kinnipeetav läbis. Alates 15.09.2017 osaleb isik grupitöös Tagasilanguse ennetamine. Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. 3 Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 6 kuud ning kanda jääb tal veel 2 aastat 5 kuud vangistust. Vanglast vabanedes on kinnipeetaval võimalik elama asuda aadressile xxxx, kus elavad kinnipeetava vanaema L. S ja vanaisa S. S, kes on pensionärid. Tegemist on kõigi mugavustega kahetoalise erastatud korteriga, millel võlgnevusi ei ole. Korteri omanik on kinnipeetava vanaisa S. S. Nii vanaema kui ka vanaisa on nõus kinnipeetavat pärast vanglast vabanemist igati toetama. Kinnipeetaval on omandatud põhiharidus Sillamäe xxxx koolis. Pärast põhikooli õppis isik 01.09.-12.12.2014 Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis keevitaja erialal, kuid arvati õpilaste nimekirjast välja põhjuseta puudumiste ja õppevõlgnevuste tõttu. Riigikeelt valdab kinnipeetav A1-tasemel. Enne vangistust töötas kinnipeetav umbes 1 kuu ametlikult Premia jäätiselaos, lisaks on ta teinud mitteametlikult ehitustöid. Enamuse rahast teenis isik kuritegude toimepanemisega. Vabanemisel võib kinnipeetaval tekkida raskusi töö leidmisega Sillamäel, kuid esialgu saab ta end Töötukassas töötuna arvele võtta ning asuda aktiivselt ka ise tööd otsima. Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema Z. M ja isa S. T. Kinnipeetav elas perekonnas, kus talle ei pööratud tähelepanu. Veel on talle lähedaseks isikuks vanaisa O. T, kes elab aadressil xxxx. Suhted lähedastega on toetavad ning kinnipeetava sõnul suhtleb ta nendega vähemalt paar korda kuus kirja teel. Elukaaslast tal ei ole. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta enam ei suhtle. Kinnipeetava sõnul oli ta mõjutatav halvast seltskonnast. Varasemalt tarvitas isik alkoholi kord kuus. Tarvitamine sai alguse 12 aastaselt. Viimati tarvitas alkoholi
2. aasta märtsikuus. Vangistuses olles on kinnipeetav alates 09.09.2016 viibinud Viru Vangla noortele kinnipeetavatele mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, mis pakub toetavaid tegevusi sõltuvusprobleemiga tegelemiseks. Kriminaalhooldusel olles on isik rikkunud nõuet mitte tarvitada narkootikume. Kinnipeetav on tarvitanud amfetamiini, kanepit, LSD-d, seeni, ecstasyt ja kokaiini. Enne vangistust ei lahendanud isik oma probleeme sihipäraselt. Selle asemel ta ignoreeris neid ning tarvitas alkoholi ja narkootikume. Tuleviku eesmärgid on lihtsad – minna tööle ja üürida korter. Vestlusel kinnipeetav kriminaalseid hoiakuid ei väljenda. Suhtumine ametiisikutesse on neutraalne. Isik arvab, et kriminaalhooldus on vajalik, kuid ei oska luua seoseid kriminaalhoolduse vajalikkusest enda jaoks. Kinnipeetav leiab, et seadusi on vaja järgida selleks, et mitte vanglasse sattuda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 78%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 75%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksei Tšernonožkini tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 22.04.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aleksei Tšernonožkinile

§ 75lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Aleksei Tšernonožkin elas vanaisa peres, kus talle ei pööratud tähelepanu. Emalt Z. Mlt on Ida-Viru Maakohtu 20.09.2002 kohtuotsusega nr xxxx vanema õigused ära võetud. Vangistuse ajal hoiavad kinnipeetava ema ja isa temaga aegajalt kontakti. Enne vangistust elas isik Tallinnas üürikorteris aadressil xxxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, milles praegu elavad ema, kasuisa ja noorem vend. Rahvastikuregistri kohaselt on isiku sissekirjutus xxxx. 31.08.2017 toimus elukohakontroll aadressil xxxx. Ema Z. M sõnul ei anna korteri omanik nõusolekut, et kinnipeetav saaks antud aadressile vabaneda. 05.09.2017 toimus elukohakontroll aadressil xxxx. Tegemist on kõigi mugavustega kahetoalise erastatud korteriga, millel on üldpinda 49 m2. Vanavanemad kindlustavad kinnipeetava elamispinnaga. Enne vangistust elas kinnipeetav ema ja noorema vennaga Tallinnas, lahkudes 4 Sillamäelt ca 2,5 aastat tagasi. Suhted vanavanematega on säilinud, vanaema on käinud kokkusaamistel. Vanaema loodab, et vangistuse periood on pannud kinnipeetavat järele mõtlema varasemalt tehtud valikute üle. Sillamäel elamise perioodil elas kinnipeetav sageli vanaisa O. T juures (kinnipeetava isal S. Tl oli tõsiseid raskusi isikliku elu probleemidega toimetulekul). Peale võimalikku ennetähtaegset vabanemist soovib isik asuda tööle. Käitumiskontrolli ajal ei allunud isik kohustusele mitte tarvitada narkootikume. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval 25.08.2017 seisuga tasumata rahalisi nõudeid summas 4672 eurot, vabanemisfondis on 416 eurot. Kuna Aleksei Tšernonožkini karistusaja lõpp on 22.04.2020 peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata käitumiskontrolli pikkuseks 2 aastat. Käitumiskontrolli ajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule

§ 75lg 2 p 2,21,4,7 sätestatud kohustused.

Aleksei Tšernonožkin ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Ta ei tea veel täpselt, kus võiks Sillamäel tööd leida, võib-olla poes kas turvatöötajana või laadijana. Ta on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kohustust mitte tarvitada narkootikume, sest oli noor ega mõelnud. Ta arvab, et sõltuvust narkootikumidest tal ei ole. Ta hindab oma käitumist valeks. Ta ei tea ise ka, kuidas see juhtus, et tal on lühikese ajavahemiku jooksul 3 distsiplinaarrikkumist. Üks rikkumine on köögis kõrvaliste asjadega tegelemise eest. Ta täpselt ei tea, mille eest teda karistati. Ta on valmis kõiki kohustusi täitma, kui kohus ta vabastab. Individuaalse täitmiskava raames läbitud programmid olid kõik kasulikud. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksei Tšernonožkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksei Tšernonožkini ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et tema kaitsealune on hästi noor, aga samas on ta 2 korral karistatud ja vanglas on ta esimest korda. Ühelt poolt on ta seadust rikkunud ja kuritegusid toime pannud, teisest küljest ilmneb materjalidest, et nooruspõlves ei olnud tal toetavat tugivõrgustikku, sest on öeldud, et ta elas perekonnas, kus talle ei pööratud tähelepanu. Need 2 asja koos, noorus ja kodu puudumine, on viinud selleni, et noormees istub praegu vanglas. Aeg on läinud ja noormees on vanemaks saanud ning vanglas oldud aega ei ole ta lasknud tühja minna. Päris tihti ei kohta vangla iseloomustuses nii pikka loetelu positiivsetest tegevustest vanglas. Kaitsealune on läbinud kõik võimalikud sotsiaalprogrammid, on töötanud kogu aeg, on väljendanud oma negatiivset suhtumist mineviku suhtes ja avaldanud ka positiivseid mõtteid tuleviku suhtes. Tal on olemas elukoht, kuhu vabanemisel minna. Selles elukohas elavad tema vanaema ja vanaisa, kes on valmis teda vabanemisel igati toetama. Ta soovib vabanemisel tööle asuda. On selge, et vabanemise küsimuse otsustamine on tuleviku perspektiivi hindamine. Tema ohuprotsentideks on märgitud 78 ja 75. Kui modelleerida seda olukorda vabanemise hetkel, kui ta vabaneks ilma kohustusteta, siis võib teoreetiliselt olla see protsent täpselt samasugune. Kui vabastada ta enne tähtaega, siis oleks võimalik juba riigipoolselt tema käitumist kontrollida ja juhtida. Kõikide kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega on kaitsealune nõus. Seega palus kaitsja kohtul kaaluda kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vabastamist.

§ 761

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning 5 nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksei Tšernonožkin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kinnipeetava kriminaalse käitumise läbivaks jooneks on olnud vägivalla kasutamine ja grupiviisiline tegutsemine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete kuritarvitamine. Kohtu hinnangul võib kriminaalse taustaga isikutega suhtlemise ning sõltuvusainete kuritarvitamise jätkamist pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest, millised on määratud lühikese ajavahemiku jooksul. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kinnipeetaval on 25.08.2017 seisuga tasumata rahalisi nõudeid summas 4672 eurot. Enne vangistust elatus isik peamiselt kriminaalsest tulust. Vabanemisel puudub isikul garanteeritud töökoht, mis võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kuivõrd isik on rikkunud kriminaalhooldusega kaasnenud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mistõttu Harju Maakohtu 19.05.2015 määrusega pöörati varasem tingimuslik karistus täitmisele, pannud katseajal toime uued tahtlikud kuriteod, puudub kohtul kindlus, et isik enne tähtaega vabanedes suudab täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Kuigi vangla ega prokuratuuri arvamus ei ole kohtu jaoks siduv, märgib kohus, et ei vangla ega prokuratuur pole Aleksei Tšernonožkini ennetähtaegset vangistusest vabastamist toetanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal põhjendatud Aleksei Tšernonožkini vangistusest ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal on vabanemisel olemas elukoht vanavanemate juures, kes on valmis teda igati toetama. Samuti seda, et vangistuses on ta osalenud erinevates tegevustes ja sotsiaalprogrammides, A2-taseme riigikeele õppes, omandanud abikoka eriala ning olnud hõivatud majandustöödel koristajana ja köögitöölisena. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 158,64 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning 158,64 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76, 761; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
2. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
3. novembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
4. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti Reinsalu Aleksei Tšernonožkinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot.
5. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aleksei Tšernonožkinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 72 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 22.11.2017 kohtumäärus 1-15-7623 jõustus 03.01.2018 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.