1-17-1978/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-1978 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. novembri 2017 määrus, millega jäeti Arved Janisoo karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Arved Janisoo (isikukood 39205146035) vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus kaitsja RESOLUTSIOON
7. Jätta muutmata Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
8. novembri 2017 määrus, millega Arved Janisoo jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Määrata Advokaadibüroole Valge&Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Arved Janisoole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot. Mõista Arved Janisoolt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Arved Janisoo on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu
10. aprilli
11. a kohtuotsusega süüdi KarS § 120 ja § 121 lg 1 järgi. Teda karistati 4 kuu pikkuse vangistusega lugedes KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks. Karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
12. aprilli
13. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuud ja 18 päeva vangistust, võrra. Ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks on 9 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati otsuse kuulutamisest, s.o alates
14. aprillist 2017 ja see lõpeb
15. veebruaril
18. septembril 2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid A. Janisoo vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör ei toeta A. Janisoo tingimisi vabastamist enne tähtaega.
19. Tartu Maakohtu
20. novembri
21. a määrusega jäeti A. Janisoo tingimisi enne tähtaega vabastamata. Esinevad formaalsed alused A. Janisoo tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. A. Janisoo ei ole pannud toime eriti raskeid kuritegusid. Seega ei eelda tema vabastamine kuigi suurt tõenäosust kuritegevusvaba elu elamise osas, ent see tõenäosus ei saa olla ka väga madal. Uued kuriteod on väga tõenäolised, mistõttu ei saa A. Janisood vabastada. Kohus leidis, et kõige olulisem uute kuritegude riskitegur on alkoholiprobleem. A. Janisoo on seda probleemi ka tunnistanud, mis on mainimist väärt. Ülejäänud asjad aga viitavad sellele, et A. Janisoo hakkab uusi kuritegusid toime panema. Suurt ohtu kujutab endast alkohol, sest kuriteod on A. Janisoo toime pannud alkoholijoobes. Kohtul puudus usk, et A. Janisoo saab alkoholiprobleemi ravi teel kontrolli alla. Ta on varemgi alkoholiravil käinud, ent see ei aidanud. Seetõttu ei saa loota, et tulevane ravi edukamaks osutub. Teiseks tuleb tähele panna, et A. Janisoo haridus on napp, ta on vaimse alaarenguga ning impulsiivne. Need faktorid ei anna alust loota, et ta suudaks pikaajaliselt ja regulaarselt raviga tegeleda, mh ravil käia. A. Janisoo soovib tagasi elama minna isa juurde, kelle tõttu ta aga alkoholi tarvitama hakkas ja kes on ajendanud teda alkoholi tarvitama ka hiljem. On tõenäoline, et selline stsenaarium kordub. A. Janisoo käitumine vanglas näitab, et ta võib uued kuriteod sooritada ka kainena. A. Janisoo pani kuriteo toime vanglas ning tal on ka suur distsiplinaarkaristuste hulk. See näitab, et ka kaine peaga ei suuda A. Janisoo oma käitumist kontrollida ja selle tagajärjeks võivad olla halbade asjade kokkulangemisel uued kuriteod. Uute kuritegude ohule viitavad ka A. Janisoole kohaldatud täiendavad julgeolekumeetmed. Kohtul puudus usk, et praegune vangistus on A. Janisoo suunanud õiguskuulekale teele. Ta on vanglas olnud varemgi, ent see pole teda kuritegude toimepanemisest eemale hoidnud.
22. Kaitsja taotleb kohtult Tartu Maakohtu määruse tühistamist ja A. Janisoo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist määruskaebuses toodud asjaoludel. A. Janisoo on mõistnud, et kuritegude toimepanemist tingib alkoholi kuritarvitamine. Ta soovib vabanedes alkoholiprobleemiga tegeleda ning ravile minna. Tal on olemas töölemineku ja elatise teenimise võimalus. Esialgu tuleb minna elama isa juurde, ent A. Janisoo mõistab sellega kaasnevaid ohte ning on otsustanud eluviisi muuta. Kohus on jätnud tähelepanuta, et A. Janisoo vabaneb pärast karistuse täielikku ärakandmist juba
23. a veebruari algul, s.o umbes 2,5 kuu pärast. Ka sellisel juhul asub ta elama isa juurde ja igasugune kontroll tema käitumise üle puudub. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine aga motiveeriks A. Janisood sõltuvushäiretega tegelema ning ta saaks ka kriminaalhooldusametnikult tuge. See võiks mõjutada A. Janisood oma eluviise muutma ja seaduskuulekalt käituma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada. 2 KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad A. Janisoo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
25. Kaitsja keskseks etteheiteks on see, et A. Janisoo on mõistnud, et kuritegude toimepanemist tingib alkoholi kuritarvitamine ning ta soovib selle probleemiga tegeleda. Antud väidet on maakohus arvestanud, ent leidnud, et endiselt esineb oht, et A. Janisoo hakkab alkoholi kuritarvitama. Ta on ka varem ravil olnud, mis ei aidanud ja ka süüdlase isiksuseomadused ei anna alust prognoosida, et ta suudaks pikaajaliselt ja regulaarselt oma probleemiga tegeleda, mh ravil käia. Lisaks on kohus arvestanud, et A. Janisoo asub elama isa juurde, mis võib samuti kaasa tuua alkoholi tarvitamise jätkumise. Kuna tegemist on pikaajalise alkoholi kuritarvitajaga, kelle puhul on alust prognoosida uusi kuritegusid, ei ole usutav, et just käesolev vangistus on pannud A. Janisoo oma eluviisi muutma. Ka asjaolu, et A. Janisool on olemas töölemineku ja elatise teenimise võimalus, ringkonnakohtu seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuses ei muuda. Ka enne viimast vangistust töötas A. Janisoo talus ja tegi talutöid, ent tema sissetulek kulus alkoholile ja see määrab tugevalt isiku majandusliku toimetulekut.
26. Kaitsja märgib, et A. Janisoo vabaneb pärast karistuse täielikku ärakandmist juba
27. a veebruari algul, s.o umbes 2,5 kuu pärast, misjärel igasugune kontroll tema käitumise üle puudub. Sellist olukorda aitaks vältida kriminaalhooldus, mis võiks mõjutada A. Janisood oma eluviise muutma ja seaduskuulekalt käituma. Ennetähtaegse vabastamise menetluse käigus peab kohus eeskätt hindama seda, kui suur on uute kuritegude aset leidmise tõenäosus kinnipeetava poolt (Pikamäe – KarS. Kommentaar.
28. trükk, § 76/4.2.1). Maakohus leidis, et oht uute kuritegude toimepanemiseks on A. Janisoo puhul suur. Seda leiab ka ringkonnakohus. A. Janisood on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh vangistusega. Tal on väga palju kehtivaid distsiplinaarkaristusi, sh korralduste mittetäitmise, suhtlemiseeskirjade rikkumise ja vangla varasse mitteheaperemeheliku suhtumise eest. See ning asjaolu, et A. Janisoo suhtes kohaldatakse vanglas täiendavaid julgeolekumeetmeid, paneb suure kahtluse alla nii tema õiguskuulekuse tulevikus kui ka kriminaalhooldaja järelevalvele allumise ning kriminaalhoolduse tulemuslikkuse. Seega ei oma ainuüksi asjaolu, et isik niikuinii varsti vabaneb, ennetähtaegse vabastamise seisukohast võtmerolli.
29. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
30. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on tutvunud maakohtu määrusega 1 tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi A. Janisoo kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau