Obsah (8)

§ 657§ 392§ 363§ 3401§ 329§ 436§ 438§ 442

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja asi saata tagasi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 37. Ringkonnakohtu hinnangul ei täitnud maakohus

§-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid. Eelmenetluses peab kohus

§ 392

lg 1 järgi eelkõige välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja asja lahendamisele kohaldatava õiguse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eeltoodut järginud. 38.

§ 363

lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses muu hulgas hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse ja hagihind.

1. Maakohus jättis tähelepanuta, et hagiavalduses esile toodud asjaolud ei ole selged. Hageja tugines hagiavalduses kostja tellimuste alusel tehtud pakkumistele nr-d 15094_10_2 ja 15094_14_2, mis asuvad I kd lk 9 ja lk 12 (pakkumiste summad vastavalt 15 963,18 eurot ja 20 729,91 eurot). Hagiavalduse kohaselt tasus kostja ettemaksuarve 4788,95 eurot ja 6 jättis tasumata arved nr IZO907 summas 13 977,35 eurot ja IZO908 summas 1974,49 eurot (arved I kd lk 15 ja lk 16). Pakkumistel ja arvetel kajastatud summad ei ole võrreldavad. Maakohus ei ole hagejalt nõude kujunemise kohta täpsustust küsinud. Maakohus jättis ka tähelepanuta asjaolu, et hageja täiendas 30.03.2016 hagi uue viivisearvestusega (II kd lk 1-3). Seda nõude kohta maakohus otsust ei teinud.
2. Asja lahendamisel tuvastas maakohus, et pooled sõlmisid pakkumise nr 15094_10_2 alusel müügilepingu summas 20 729,91 eurot. Tegelikult on selle numbriga pakkumise summa 15 963,18 eurot (I kd lk 9). Samuti tuvastas kohus, et kostja poolt on tasutud ettemaksuna 4788,95 eurot ning arvete nr IZO907 ja nr IZO908 järgi on tasumata 15 951,83 eurot. Liites kokku maakohtu poolt tuvastatud tasutud ja tasumata summad, on tulemuseks 20 740,78 eurot, mitte kohtu märgitud müügilepingu summa 20 729,91 eurot ega kohtu viidatud pakkumise summa 15 963,18 eurot. Maakohus jättis täitmata esmase eelmenetluse nõude määratleda selge vaidluse ese (

§ 392lg 1 p 1).

Kui hageja nõue ei ole selge ja hagi aluseks olevad asjaolud on välja toodud puudulikult, peab kohus juhtima sellele hageja tähelepanu, tegema talle ettepaneku hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ja andma selleks tähtaja (

§ 3401lg 1).

1. Samuti ei teinud maakohus kindlaks, kas Põltsamaa Hooldekodu ehitamiseks vajalike paneelide müümiseks sõlmiti üks müügileping, mida täideti ositi, nagu väitis kostja maakohtus, või sõlmiti erinevate pakkumiste alusel mitmeid lepinguid. Eeltoodu on asja lahendamiseks oluline, sest lepingut (lepinguid) hinnates tuleb teha muu hulgas kindlaks, kas müügilepingu (lepingute) esemeks olid ka kinnitusvahendid ja PVC tihendid, nagu need olid märgitud 25.06.2015 pakkumises nr 15094_11 (I kd lk 183,184) ja kas hageja rikkus müügilepingut, kui jättis need koos paneelidega kostjale kätte toimetamata. Samuti ei teinud maakohus eelmenetluses selgeks, millistele kvaliteedinõuetele pidid hageja müüdud paneelid vastama.
2. Asja materjalist ei nähtu ka seda, et maakohus oleks pooltega arutanud nõude võimalikku kvalifikatsiooni. Kohus peab juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust. Kohus peab täitma eelnimetatud kvalifitseerimis- ja selgituskohustust ning pooled peavad avaldama oma seisukohad üldjuhul eelmenetluses (vt

§ 329). Käesolevas asjas eelmenetlust sisuliselt ei toimunudki.

Üksnes menetlusosaliste seisukohtade esitamist ei saa pidada nõuetekohaseks eelmenetluseks. 43. Olulisi puudusi on ka kohtuotsusel.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Kohtuotsus ei tohi olla vastuoluline. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (

§ 438lg 1).

Otsuse põhjendavale osale esitatud nõuded on sätestatud

§ 442lg-s 8.

Selle kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus eeltoodut ei järginud.

1. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis suure osa tõendeid otsuse tegemisel hindamata ja ei põhjendanud, miks ta neid ei arvestanud. Maakohus tegi mitmeid järeldusi, milleni jõudmine jääb kohtuotsusest ebaselgeks.
2. Nimelt leidis maakohus, et hageja poolt kostjale üle antud paneelid vastavad lepingutingimustele. Maakohus põhjendas seda sellega, et kostja võttis hagejalt paneelid vastu, ta ei tagastanud neid ja kasutas hoone ehitamisel. Samas tugines kohus järgmisele: 7 kostja poolt hagejale 14.09.2015 saadetud e-kirjas on märgitud, et kõikidel paneelidel tuleb sooned liigsest täitevahust puhastada, paneeli plekk on mitmest kohast soojustuse küljest lahti lasknud ja et kostjal on tekkinud lisakulutused seoses puuduoleva isepaisuva tihendi ja tihendusmassiga. Hageja pakkus kostjale 05.10.2015 hinnaalandust 6900 euro võrra kogu projekti maksumusest ja selgitas, et tihend ei ole vajalik. Kostja esitas 12.10.2015 hagejale nõude allahindluse, lisatöötluse ja puuduvate paigaldusmaterjalide kohta. Samuti märkis maakohus, et fotodelt nähtub, et paneelide kontaktpinnad on kaetud isolatsioonivahu jääkidega ja nende ühenduspinnad ei sobi kokku. Samuti on nähtav kattepleki mõningane eraldumine. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas tõendavad eelmärgitud kirjad ja fotod paneelide vastavust lepingutingimustele. Seda enam, et maakohus ei selgitanud eelmenetluses välja, millistele tingimustele pidid paneelid vastama. Maakohus viitas ka hageja seisukohale, et paneelidel oli montaaživahu jäägid, mille kõrvaldamine ei ole hageja arvates mahukas ega kulukas, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa selle alusel teha järeldust paneelide lepingutingimustele vastavuse kohta.
3. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et kuna kostja on ehitusettevõtja ning tal on kohustus ehitada kvaliteetselt ja ohutult, olid paneelid seega nõuetele vastavad. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest asjaolust, kas kostja on ehitusettevõtja või mitte, ei saa teha järeldust paneelide nõuetele vastavuse kohta. Maakohus leidis seejärel, et kuigi fotodelt nähtub, et paneelidel on muhke (mulle), on need keskmise kvaliteediga. Kohus ei põhjendanud, mille alusel ta sellise järelduse tegi. Samas lõigus viitas kohus omanikujärelevalve hinnangule, milles on osundatud olulistele puudustele paneelide kvaliteedis (katteplekk on südamikust lahti või lahti tulnud ja paneelide tolerantsid ei ole tagatud).
4. Asja materjalist ei nähtu, et kohus oleks eelmenetluses välja selgitanud keskmise kvaliteedi nõudeid ja oleks seda küsimust pooltega arutanud. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud kostja väidet, et paneelid pidid vastama hageja tootekataloogis esitatud standardile ega tõendeid selle kohta, et vaidlusalused paneelid sellele ei vastanud (I kd lk 190, II kd lk 66-67, II kd lk 165 pöördel). Kui paneelid pidid vastama kokkulepitud standardile, st kokkulepitud omadustele, ei oma keskmine kvaliteet asja lahendamisel tähtsust. Maakohtul tuleb eeltoodud asjaolud välja selgitada.
5. Kostja ei pidanud tõendama väidet, et paneelid peaks käima kokku nagu legoklotsid, nagu maakohus otsuses leidis. Kostja ei ole sellist väidet esitanud ja seega ta ei pidanud seda ka tõendama.
6. Maakohtu otsus on vastuoluline ka osas, milles kohus tuvastas, et kostja hinna alandamise avaldus on põhjendamatu. Kohus põhjendas seda sellega, et kostja saaks hinda alandada üksnes 09.09.2015 tarnitud, mitte kõigi paneelide osas. Samas ei arvestanud maakohus kostja hinna alandamise avaldusega ka osaliselt ega põhjendanud, miks ta seda ei teinud. Eelnevalt leidis maakohus (otsuse p-d 22-25), et hageja poolt kostjale üle antud paneelid vastavad lepingutingimustele. Seega ei saa sellisel juhul olla tegemist olukorraga, kus kostja võttis vastu kohustuse mittekohase täitmise ja hinna alandamise küsimust ei tõusetugi.
7. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Müügilepingu järgi võib ostja alandada ostuhinda, kui on täidetud järgmised materiaalsed eeldused: müügileping on kehtiv; müüja ei ole täitnud kohustust kohaselt – eelkõige on andnud üle lepingutingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja, müüja vastutab asja puuduse eest; müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-17-12 p 11, 3-2-1-129-12 p 14, 3-2-1-85-13 p 10) Hinna alandamise eeldusi peab tõendama hinna alandamisele tuginev pool (vt Riigikohtu lahendit 8 nr 3-2-1-17-12 p 16). Seega, kui kohus teeb kindlaks, millise lepingu või lepingud pooled sõlmisid (apellatsioonkaebuses väidab kostja esmakordselt, et tegemist oli töövõtulepinguga), millistele omadustele pidid paneelid vastama ja leiab, et need olid puudustega ning hinna alandamine on kehtiv, saab kostja keelduda alandatud hinda ületavas osas ostuhinna tasumisest (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-80-08 p 32). Nagu juba eespool märgitud, peab kostja hinna alandamise aluseks olevaid asjaolusid ja summa kujunemist tõendama. Samuti peab maakohus pärast nõude kvalifitseerimist kontrollima, kas antud juhul ei esine hinna alandamise piiranguid, mis on sätestatud VÕS §-s 224 (müügileping) või §-s 648 (töövõtuleping).
8. Eelmenetluse puudused ei ole antud juhul ringkonnakohtu poolt kõrvaldatavad ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud juhul võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest hageja nõue on ebaselge, välja on selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, st puudub materjal, mille põhjal saaks ringkonnakohus asja ise lahendada.
9. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul läbi viia

§-le 392 vastav eelmenetlus. Selle käigus tuleb maakohtul välja selgitada hageja nõue. See tähendab, et maakohus peab tegema hagejale ettepaneku hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks kohtu määratud tähtajaks. Seejärel tuleb teha kostjale ettepanek esitada oma seisukohad ja vastuväited. Kohtul tuleb välja selgitada tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja otsustada tõendite lubatavus, samuti asja lahendamisele kohaldatav õigus. Alles pärast seda on võimalik asi lahendada ning teha kohtuotsus, mis vastab

§ 436lg-s 1, § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele.

1. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
2. Apellatsioonkaebusele lisatud uue tõendi vastuvõtmise otsustab maakohus asja uuel menetlemisel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Indrek Parrest Ande Tänav 9