← Eesti

2-16-13503/19

Obsah (4)§ 146§ 147§ 158§ 167

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-

§ 146lg 1, § 147 lg 3).

Töövõtulepingust tulenev nõue aegub kolme aasta möödudes sissenõutavaks muutumisest. Hageja esitatud arve nr 74 on dateeritud 31. detsember 2012 ning seega algas

§ 147lg 3 teise lause järgi hageja nõude aegumine 1.

jaanuaril 2013 kell 00.

  1. Kolmeaastane aegumistähtaeg oleks katkematult ja peatamatult kulgedes lõppenud
  2. detsembril 2015 kell 24.
  3. Kuna kostja tasus
  4. jaanuaril 2013 OÜ-le Hrustek pärast nõude sissenõutavaks muutumist 3466 eurot, siis arve nr 74 osalise tasumisega nõude aegumine katkes

§ 158lg 1 alusel.

Kolmeaastane aegumistähtaeg hakkas 2 kulgema uuesti

  1. jaanuaril 2013 ning nõue aegus
  2. jaanuaril
  3. Seega on
  4. septembril 2016 esitatud hagi aegunud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1-3 ja saata asi uuesti läbivaatamiseks maakohtule. Hageja ei vaidlustanud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindas maakohus ebaõigesti tõendeid ja kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ning ei järginud TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Hageja viitas

§ 167

lg-le 1 ja leidis, et nõude aegumine peatus poolte vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks. Poolte vahel käisid läbirääkimised hageja nõude üle. Kostja ei väitnud, et tal puudub võlgnetav kohustus hageja ees ning läbirääkimiste sisust ei tulene, et kostja edasistest läbirääkimistest loobus. Maakohus ei analüüsinud läbirääkimiste tõendamiseks esitatud hageja tõendeid (elektrooniline kirjavahetus).

  1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
  3. märtsi 2017 otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.
  4. Hageja väitel jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata

§ 167lg 1.

Maakohus ei arvestanud sellega, et poolte vahel käisid läbirääkimised nõude üle ning nõude aegumine peatus poolte vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks.

§ 167

lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Läbirääkimiste pidamist poolte vahel tõendab hageja arvates e-kirjavahetus tl-del 25-27. Iseenesest õige on hageja väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, kuna ei ole analüüsinud kohtuotsuses koos hagiavaldusega esitatud e-kirjavahetust ega põhjendanud, miks ta ei arvesta seda tõendina, kuid maakohtu poolt e-kirjavahetuse kui tõendi analüüsimata jätmine ei ole viinud ebaõige otsuse tegemiseni ning seetõttu ei ole see asjaolu maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud e-kirjavahetus ei anna alust asuda seisukohale, et õigustatud isiku (s.o Hrustek OÜ) ja kohustatud isiku (s.o TÜ Riivas) vahel toimusid

§ 167

lg 1 kohased läbirääkimised ja seetõttu nõude aegumine peatus läbirääkimiste toimumise ajaks. Viidatud e-kirjavahetusest nähtuvalt on osa e-kirjadest seotud Proffsistem OÜ juhatuse liikmega J. Soboleviga (tl 26-27) ning kuna tegemist ei ole nõude aluseks oleva töövõtulepingu poolega, siis Proffsistem OÜ juhatuse liikme e-kirjavahetus ei tõenda läbirääkimiste pidamist poolte vahel.

  1. Ringkonnakohtu arvates saab pidada ettepanekuks läbirääkimise alustamiseks nõude üle TÜ Riivas
  2. märtsi 2013 e-kirja Proffsistem OÜ-le ja Hrustek OÜ-le (tl 25). Viidatud e-kirjale on vastanud Proffsistem OÜ ning TÜ Riivas edastas samal päeval Proffsistem OÜ vastuse Hrustek OÜ-le. Seda, kas Hrustek OÜ vastas TÜ Riivas e-kirjale ja kas pooled alustasid läbirääkimisi nõude üle, hageja poolt esitatud e-kirjavahetusest ei selgu. Seega ei ole hageja esitanud tõendeid 3 selle kohta, et lepingu pooled oleksid pidanud läbirääkimisi nõude üle ning kohaldamisele ei kuulu

§ 167lg 1 (s.o nõude aegumine ei ole peatunud läbirääkimiste korral).

Siinkohal märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole hagiavalduses ega hilisemates menetlusdokumentides täpsustanud ajaperioodi, mil tema arvates lepingupoolte vahel toimusid läbirääkimised nõude üle, s.o ei ole arusaadav, millisel perioodil oli hageja seisukoha kohaselt nõude aegumine peatunud.

  1. Iseenesest õige on hageja väide, et kostja
  2. märtsi 2013 e-kirjas tunnistas osaliselt võlgnevust summas 2781 eurot 50 senti, kuid samas see asjaolu ei anna alust asuda seisukohale, et nõue ei ole aegunud.

§ 158

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostja tunnustas osaliselt nõuet

  1. märtsil 2013, seega aegumine katkes ja algas uuesti
  2. märtsist 2013 ning lõppes
  3. märts
  4. Hagi maakohtule on esitatud
  5. septembril
  6. Kuna

§ 146

lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, siis oli hagi esitamise ajaks möödunud kolmeaastane tähtaeg ning nõue on aegunud. 10. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja on esitanud taotluse hagejalt õigusabi kulude 154 eurot väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on kostja lepinguline esindaja Deniss Netšajev osutanud õigusabi summas 154 eurot, sh vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 2,2 tundi; tunnihind 70 eurot. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitatakse sellised lepingulise esindaja kulud, mis on tekkinud menetlusosalist menetluses esindamisel. Antud juhul on vastuse apellatsioonkaebusele allkirjastanud kostja seaduslik esindaja ning ei nähtu, et kostja lepinguline esindaja Deniss Netšajev oleks üldse kostjat menetluses esindanud. Ainuüksi lepingulise esindaja poolt menetluskulude nimekirja esitamine ei tähenda, et ta oleks poolt menetluses esindanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.