Töövõtulepingust tulenev nõue aegub kolme aasta möödudes sissenõutavaks muutumisest. Hageja esitatud arve nr 74 on dateeritud 31. detsember 2012 ning seega algas
jaanuaril 2013 kell 00.
Kolmeaastane aegumistähtaeg hakkas 2 kulgema uuesti
lg-le 1 ja leidis, et nõude aegumine peatus poolte vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks. Poolte vahel käisid läbirääkimised hageja nõude üle. Kostja ei väitnud, et tal puudub võlgnetav kohustus hageja ees ning läbirääkimiste sisust ei tulene, et kostja edasistest läbirääkimistest loobus. Maakohus ei analüüsinud läbirääkimiste tõendamiseks esitatud hageja tõendeid (elektrooniline kirjavahetus).
Maakohus ei arvestanud sellega, et poolte vahel käisid läbirääkimised nõude üle ning nõude aegumine peatus poolte vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks.
lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Läbirääkimiste pidamist poolte vahel tõendab hageja arvates e-kirjavahetus tl-del 25-27. Iseenesest õige on hageja väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, kuna ei ole analüüsinud kohtuotsuses koos hagiavaldusega esitatud e-kirjavahetust ega põhjendanud, miks ta ei arvesta seda tõendina, kuid maakohtu poolt e-kirjavahetuse kui tõendi analüüsimata jätmine ei ole viinud ebaõige otsuse tegemiseni ning seetõttu ei ole see asjaolu maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud e-kirjavahetus ei anna alust asuda seisukohale, et õigustatud isiku (s.o Hrustek OÜ) ja kohustatud isiku (s.o TÜ Riivas) vahel toimusid
lg 1 kohased läbirääkimised ja seetõttu nõude aegumine peatus läbirääkimiste toimumise ajaks. Viidatud e-kirjavahetusest nähtuvalt on osa e-kirjadest seotud Proffsistem OÜ juhatuse liikmega J. Soboleviga (tl 26-27) ning kuna tegemist ei ole nõude aluseks oleva töövõtulepingu poolega, siis Proffsistem OÜ juhatuse liikme e-kirjavahetus ei tõenda läbirääkimiste pidamist poolte vahel.
Siinkohal märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole hagiavalduses ega hilisemates menetlusdokumentides täpsustanud ajaperioodi, mil tema arvates lepingupoolte vahel toimusid läbirääkimised nõude üle, s.o ei ole arusaadav, millisel perioodil oli hageja seisukoha kohaselt nõude aegumine peatunud.
lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostja tunnustas osaliselt nõuet
lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, siis oli hagi esitamise ajaks möödunud kolmeaastane tähtaeg ning nõue on aegunud. 10. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja on esitanud taotluse hagejalt õigusabi kulude 154 eurot väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt on kostja lepinguline esindaja Deniss Netšajev osutanud õigusabi summas 154 eurot, sh vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 2,2 tundi; tunnihind 70 eurot. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitatakse sellised lepingulise esindaja kulud, mis on tekkinud menetlusosalist menetluses esindamisel. Antud juhul on vastuse apellatsioonkaebusele allkirjastanud kostja seaduslik esindaja ning ei nähtu, et kostja lepinguline esindaja Deniss Netšajev oleks üldse kostjat menetluses esindanud. Ainuüksi lepingulise esindaja poolt menetluskulude nimekirja esitamine ei tähenda, et ta oleks poolt menetluses esindanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.