Obsah (7)

§ 252§ 249§ 110§ 112§ 204§ 203§ 55

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 12.12.2017, Tartu Haldusasja number 3-17-2424 Haldusasi Remii Vannuse taotlus esialg

§ 252lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Remii Vannus esitas 12.11.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus lähtudes Eesti Vabariigi põhiseadusest ning tuginedes „Vjatšeslav Koguti“ ja „Paul Toomsalu“ kohtulahenditele peatada tema suhtes määrus, millega keelati alates 01.01.2017 vanglas suitsetamine. Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja palus esialgse õiguskaitse korras saada luba soetada vangla poe vahendusel 3 pakki sigarette nädalas ja luba suitsetada 5 sigaretti päevas seni, kuni kohtuvaidlused suitsetamise osas saavad kohtutes oma lõpliku lahendi.
2. Tartu Halduskohus jättis 20.11.
3. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus märkis, et tema hinnangul taotleb R. Vannus esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla direktori 23.01.
4. a. käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra suitsetamise korraldust reguleerivate punktide kehtivuse peatamist ning Viru Vangla kohustamist tegema taotleja suhtes suitsetamist võimaldavaid toiminguid. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Halduskohus osundas Viru Vangla poolt 20.11.2017 halduskohtule esitatud vastusele, mille kohaselt R. Vannus ei ole Viru Vanglale esitanud vaiet seoses suitsetamise korraldusega vanglas. Kuna R. Vannuse esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimu kohtumenetlust ega vaidemenetlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning halduskohus asus seisukohale, et tal ei ole võimalik taotlust sisuliselt läbi vaadata.

1. R. Vannus esitas 27.11.2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.11.
2. a määruse peale, milles märkis, et soovib kohest luba suitsetamiseks ja suitsetamistarvete soetamiseks. Määruskaebuse kohaselt omab määruskaebuse esitaja selleks õigust põhiseaduse alusel ning vangla on oma vastusega kohut eksitanud ega ole vastanud põhiküsimusele, kas riigiasutused ja -ametnikud ei peagi põhiseadust järgima.
3. Tartu Ringkonnakohus jättis 29.11.
4. a määrusega määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.
5. R. Vannus esitas 03.12.2017 menetlusabi taotluse, milles palub vabastada end riigilõivu tasumisest, kuna ta on maksejõuetu, ning ühtlasi anda talle ka riigipoolset õigusabi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada menetlusabi saaja täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

1. Viru Vangla poolt esitatud R. Vannuse isikukonto väljavõtte kohaselt on R. Vannusel olnud menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (03.08.2017–02.12.2017) sissetulekud summas 52,36 eurot. Sellest tehti kinnipidamisi nõuete ja vabanemisfondi summas 36,65 eurot. Muid kulutusi on R. Vannus teinud nimetatud perioodil summas 19,26 eurot. Tulenevalt Riigikohtu üldkogu 12.04.
2. a otsusest asjas nr 3-3-1-35-15 tuleb eeldada, et menetlusabi taotleja poolt tehtud kulutused summas kuni 23,50 eurot kuus olid vältimatud kulutused. Seega saab menetlusabi taotluse esitaja poolt neljakuulisel perioodil tehtud kulutusi kogusummas 19,26 eurot pidada täies ulatuses vältimatuteks kulutusteks. Sellest tulenevalt on R. Vannusele menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud ning ringkonnakohus vabastab ta riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. 8.

§ 252

lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule.

§ 204

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. R. Vannuse esitatud määruskaebus on tähtaegne ning ringkonnakohus saab selle menetlusse võtta. 2 9. R. Vannus on menetlusabi taotluses palunud anda talle ka riigipoolset õigusabi. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. R. Vannus on käesolevas asjas esitanud iseseisvalt ilma esindaja abita esialgse õiguskaitse taotluse, määruskaebuse ning menetlusabi taotluse. Kuna käesolevas asjas on menetluses üksnes R. Vannuse esialgse õiguskaitse taotlus ning R. Vannuse määruskaebuse alusel tehtav ringkonnakohtu lahend ei ole edasikaevatav (

§ 252lg 7), siis puudub käesolevas asjas edasine menetlus, milleks R.

Vannusel võiks riigi õigusabi oma õiguste kaitseks vaja olla. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus R. Vannuse riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

1. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 20.11.
2. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 20.11.
3. a määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Halduskohus on õigesti jätnud R. Vannuse esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.

§ 249

lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaide- või kohtumenetluse ajal. Halduskohus tegi kindlaks, et R. Vannusel ei olnud seoses suitsetamise keelamisega pooleliolevat vaide- ega kohtumenetlust. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses väitnud vastupidist. R. Vannus on määruskaebuses küll märkinud, et ta on esitanud vaide vanglale 27.11.2017, kuid see ei anna alust halduskohtu 20.11.

1. a määruse tühistamiseks. Halduskohtu määruse tegemise ajal vaiet veel esitatud ei olnud. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebusmenetluse raames halduskohtu määruse õiguspärasust ning käesolevas asjas on halduskohus oma määruse tegemise ajal õigesti kindlaks teinud, et vaiet sel hetkel esitatud ei olnud. Vaide hilisem esitamine ei muuda halduskohtu määrust ebaõigeks ning ei anna alust selle tühistamiseks.
2. Määruskaebuse väited, mis puudutavad põhiseadusest tulenevat õigust suitsetada, ei ole käesoleva määruskaebuse lahendamise seisukohast asjakohased, kuna halduskohus ei saanud lahendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt, sest taotluse esitamise eeldused ei olnud täidetud. Seetõttu ringkonnakohus nende väidete osas seisukohta ei võta.
3. Eeltoodust tulenevalt ei olnud esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav ning halduskohus jättis R. Vannuse esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel õigesti läbi vaatamata.

Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.11.2017. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Tiina Pappel 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk