) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Vastavalt
lg 4 kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt.
lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtule esitatud kompromissile kostja nimel allkirjastas tema õde S A . Esindust tõendavaid dokumente ei ole kohtule esitatud. S A kinnitas kohtujuristile telefonitsi, et tal ei ole ega olnud volikirja DXX GXXi esindamiseks.
kohaselt kohtu kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Et ei ole tõendatud kompromissi allkirjastanud isiku S A esindusõigust DXX GXXi suhtes, ei vasta kompromiss seaduse 2/3 2-17-114726 nõuetele ning kinnitamisele ei kuulu.
lg 1 kohaselt asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Vastavalt
lg 5 maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Kohus 18.10.2017 määrusega kohustas avaldajat esitama oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis (juhindudes hagiavalduse sisu ja vormile sätestatud nõuetest) 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates ning tasuma riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga. Hageja on jätnud kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata. Nõuetekohast hagiavaldust koos tõenditega ei ole kohtule esitatud ning ei ole tasutud täiendavalt riigilõivu. Kohtute infosüsteemis kohtule kättesaadav maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei võimalda kohtul seda avaldust hagiavaldusena menetlusse võtta. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ei ole lisatud hageja nõuet tõendavaid dokumente, puuduvad hageja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid ning riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtust vähem. Riigilõivu on tasutud summas 45 eurot, hagimenetluses on riigilõivu miinimummäär 75 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisale 1.
lg 3 kohaselt kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast.
lg 1 p 9 ja 10 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja; hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.