) § 403 lg 1 alusel. Puudub vaidlus järgnevates asjaoludes. Poolte vahel oli sõlmitud 15.01.2007 üürileping nr 1/07 (I kd, t lk 8, 18, 27-28, 96-98) ning 21.07.2011 üürilepingu lisa (I kd, t lk 20-21, 31-32, 94-95; III kd lk 3-4) Keldrimäe 9 asuva äripinna üürimiseks. Kostja tunnistas võlgnevust hageja ees 28.03.2014 (I kd, t lk 11-12, 30, 35-36). Üüritasu vähendati 01.04.2014 (I kd, t lk 19, 33) 700 euroni ja 01.05.2014 (I kd, t lk 10, 34) 500 euroni (lisanduvad käibemaks ja kommunaalkulud). Kostja on jätnud tasumata 01.02.2014 arvest nr 582938 summa 299,08 eurot; 01.03.2014 arve nr 582973 summas 912,04 eurot; 01.04.2014 arve nr 583010 summas 840 eurot; 01.05.2014 arve nr 583044 summas 600 eurot; 01.06.2014 arve nr 583078 summas 600 eurot; 01.07.2014 arve nr 583114 summas 600 eurot (I kd, t lk 6-7, 16-17, 23-25). Hageja ütles üürilepingu üles (I kd, t lk 9). Kohus loeb nimetatud asjaolud
2 Poolte vahel sõlmitud lepingu näol on tegu üürilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Esitatud dokumentidest nähtuvalt on hageja poolt kostjale esitatud arvetest osaliselt tasumata 01.02.2014 arve ning täies ulatuses arved alates 01.03.2014 kuni 01.07.2014. Kokku on tasumata 3 851,12 eurot. Kostja tunnistab võlgnevust summas 3 840 eurot, kuid kostja hinnangul ei ole arvetel kajastatud summad kooskõlas üürilepingus kokkulepituga. 01.02.2014 ja 01.03.2014 arvetes on välja toodud üür 680,30 eurot (lisandub käibemaks 136,06 eurot), prügi 56,73 eurot (lisandub käibemaks 11,35 eurot), vesi 11,50 eurot (lisandub käibemaks 2,30 eurot) ja valve 11,50 eurot (lisandub käibemaks 2,30 eurot). Kokku lepitud üür sellel perioodil oli üürilepingu 21.07.2011 lisa järgi 875 eurot (nimetatud arvetega nõuti 816,36 eurot, seega vähem kui lepingu järgi). Üürilepingu punkti 5.2 järgi pidid kõrvalkulude suurused olema ümberarvutatult eurodesse järgmised: prügi 47,93 eurot (lisandub käibemaks), vesi 7,67 eurot (lisandub käibemaks) ja valve 5,11 eurot (lisandub käibemaks). Seega on kõrvalkulude osas arved esitatud suuremas summas, kui lepingu järgi. Kuna aga üüri on nõutud vähem, siis on kokkuvõttes esitatud kostjale väiksemaid arveid kui lepingu järgi oleks õigus olnud esitada. 01.02.2014 ja 01.03.2014 arvetega nõutavad summad on põhjendatud. Samuti on põhjendatud ülejäänud arvetes nõutavad summad, kuna need on kooskõlas üüri vähendamistega, lisaks ei ole nendes nõutud kõrvalkulusid. Kohus peab seega põhinõuet põhjendatuks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3 851,12 eurot. Hageja on esitanud ka viivisenõude 12.12.2015 seisuga summas 3 851,12 eurot. Viivist on arvestatud tasumata arvetelt viivisemääraga 0,5% võlgnevuselt päevas (kokku lepitud üürilepingu punktis 7.1), viivisesummat on vähendatud põhivõlani. VÕS § 113 lg 1 sätestab: „võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ Kohtu hinnangul ei ole hageja arvestanud viivist kostja kahjuks. Seega mõistab kohus välja sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 12.12.2015 summas 3 851,12 eurot. Kolmanda nõudena palub hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise seadusjärgses määras.
esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab ka selle nõude ja mõistab välja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagi esitamisest 17.12.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hagi seega täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3 851,12 eurot, viivise 3 851,12 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kui asjassepuutumatud. Valdav osa kostja poolt esitatud tõenditest ei ole seotud pooltevahelise üürisuhtega ega tõenda kostja 3 vastuväiteid sellest üürisuhtest tulenevatele nõuetele. Kostja poolt plaanitavat kahju hüvitamise nõuet, kus need tõendid võivad olla asjakohased, ei ole käesolevas menetluses esitatud. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus
lg-st 1 ja jätab menetluskulud kostja kanda.
lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.
lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 500 eurot, tõlkekulu 32 eurot ja õigusabikulud 1 175,95 eurot. Kostja ei ole nõus kandma menetluskulusid, kuna ta on omaks võtnud põhinõude summas 3 840 eurot ja ei ole seega andnud põhjust hagi esitamiseks. Ajalise kulu, toimingute koosseisu või tunnitasu osas kostja vastuväiteid ei ole esitanud.
lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on 9 292,30 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 500 eurot. Selles summas lõivu on hageja tasunud.
Hagiga koos on esitatud mõne hagilisa tõlked. Hageja märgitud tõlkekulu 32 eurot on põhjendatud.
lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu olnud menetluses 9 tundi ja 45 minutit ning istungil osalemisekulu on tükihinnaga 100 eurot. Kohus vähendab hageja õigusabikulusid ning seda järgmistel põhjustel. Esiteks on menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid, mille tegemise eest ei saa kulusid välja mõista menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Kohtuvälise kohustuste täitmise nõude koostamise ja saatmise (50 minutit) ning üürilepingu lõpetamise teatise koostamise ja saatmise (40 minutit) näol on tegu kohtueelsete toimingutega. Riigikohus on selgitanud, et kohtueelsed õigusabikulud on võlaõigusseaduse § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad; kulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest, hüvitatakse aga tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras (lahend 3-2-1-84-14, p 24). Menetluskuludena on hüvitatavad dokumentidega tutvumisele, hagi koostamisele ja sellele järgnevatele menetlusega seotud toimingutele kulunud aeg. Muid toiminguid ning neile kulunud aega peab kohus põhjendatuks, s.o põhjendatud ajakulu on 8 tundi ja 15 minutit. Teiseks on kohtu arvates esindaja tunnihind 110 eurot liiga kõrge ning tegu on pigem advokaadi kui juristi põhjendatud tunnihinnaga. Põhjendatud tunnihinnaks peab kohus juristi puhul 80 eurot. Ajaliselt kindlaks määratud toimingute eest on põhjendatud tasuks seega 660 eurot. Kolmandaks on istungil osalemise kulu kindlaks määratud tükihinnaga (antud juhul 100 eurot). Kuigi esindaja ja klient võivad kokku leppida sellistes tasumäärades ning –süsteemides nagu nad soovivad, tuleb vastaspoolelt kulude väljamõistmisel arvestada ka põhjendatust. Menetluses toimus üks istung, mis kestis 17 minutit. Ajakulu ja põhjendatud tunnihinda arvestades on istungil osalemise kulu 22,67 eurot. 4
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 1 214,67 eurot ning mõistab selle summa kostjalt välja. Ülejäänud osas jääb menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata. Kohus mõistab välja ka viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.