← Eesti

2-15-5180/56

Obsah (7)§ 174§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Mai Grauberg Mari-Liis Kobakene Määruse tegemise aeg ja koht 21.06.2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-5180 Tsiviilasi Xx

) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

§ 174

lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 5.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

  1. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 4 884 eurot (käibemaksuga), mille eest on kostjale osutatud õigusabi 37 tunni ulatuses. Lisaks on kostja menetluskuluks 20.04.2015.a määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Samuti palub kostja hagejalt välja mõista edasiulatuva viivise seadusjärgses määras kuni menetluskulude tasumiseni.
  2. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et kostja on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist on põhjendatud kuluga.
  3. Kohus, hinnanud kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluses maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, sh kostja poolt esitatud ning läbi töötatud materjalide sisu ja hulka, leiab, et kõik kostja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses maakohtu ja ringkonnakohtu kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud 2 aega põhjendamatult. Samuti nähtub, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr õigusabiteenuse osutamisel vastab Riigikohtu praktikale ning on põhjendatud.
  4. Seega loeb kohus kokku kostja menetluskulusid seoses tsiviilasja menetlusega põhjendatuks summas 4 894 eurot (riigilõiv summas 50 eurot, õigusabikulud summas 4 844 eurot). 11.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 894 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 12.

§ 177

lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.