) § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba kanda kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge A. K. (puudutatud isik) ja tema abikaasa ühisomandis olevale kinnistule ning blokeerida puudutatud isikule kuuluvad aktsiad nimiväärtuses kokku 8760 eurot ja kanda Eesti väärtpaberite registrisse kirje, mis keelab puudutatud isikul neid väärtpabereid käsutada.
Maksuhaldur taotleb luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks puudutatud isiku suhtes planeeritava vastutusotsuse tõttu, lugedes maksumenetluse esimeseks menetlustoiminguks kohtule esitatud taotluse. Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt selle kohta Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-7-13, p 12). Kuna perioodil 30. aprill – 20. oktoober 2015 oli äriühingu ainukeseks juhatuse liikmeks puudutatud isik, oli tal tulenevalt
§-st 8 kohustus tagada perioodi jaanuar kuni august 2015. a maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja maksude tasumine. Äriühingu kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes esineb põhjendatud kahtlus, et puudutatud isiku tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos ning puudutatud isik võib maksuvõla tasumise eest vastutada solidaarselt äriühinguga (
lg 1 ja § 96 lg 1) 36 189 euro ja 85 sendi suuruses summas (s.o maksukohustus puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal ja sellelt arvestatud intress). Maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Olukorras, kus äriühingu tegevuse eesmärgiks on olnud muu hulgas maksukohustuste täitmise vältimine, on põhjendatud eeldada ka puudutatud isiku soovimatust tasuda isiklikult äriühingu tasumata jäänud maksukohustust. Selle tõenäoliseks väljundiks on vastutusmenetluse kestel meetmete rakendamine, mis muudavad hilisema sundtäitmise oluliselt raskemaks või võimatuks. Asjas ei esine
Märgitud on andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (
Tagatise arvestus on põhjendatud.
lg 1 p 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 363 järgi seatavast kohtulikust hüpoteegist nõudesumma ja sundtäitmise kulude ulatuses. Kuigi maksuhalduril on põhimõtteliselt õigus nõuda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kinnistusraamatusse kandmist, peaksid proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt sellisel juhul olema MTA taotluses esile toodud mõjuvad põhjused, miks ei piisa eesmärgi saavutamiseks vähem koormava abinõu, praegusel juhul kohtuliku hüpoteegi seadmisest. MTA põhjendused ei ole piisavad ja kohaldatud abinõu on seega ebaproportsionaalne. Aktsiate blokeerimise osas on halduskohtu määrus ringkonnakohtu hinnangul seaduslik ja põhjendatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Maksu- ja Tolliamet palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus osas, millega tühistati halduskohtu määrus keelumärke seadmiseks loa andmiseks. MTA leiab, et ringkonnakohtu seisukoht, mille järgi ei ole asjas tegemist vaidlusega omandiõiguse üle, vaid hoopis rahalise nõudega, mille puhul piisab täitmise tagamiseks
lg 1 p 2 ja AÕS § 363 järgi seatavast kohtulikust hüpoteegist nõudesumma ja sundtäitmise kulude ulatuses, ei ole kooskõlas Riigikohtu väljakujunenud praktikaga (vt Riigikohtu üldkogu lahendid asjades 3-3-1-15-12, p-d 35 ja 46; 3-3-1-28-11, p 45; 33-1-82-12; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend asjas 3-2-1-62-16, p-d 15–18; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend asjas 3-1-1-117-16, p 43). Nimetatud lahenditest nähtub, et ringkonnakohtul oli MTA-le ebamõistlik ette heita seda, et MTA taotluses puudusid põhjendused selle kohta, miks ei piisa eesmärgi saavutamiseks vähem koormava abinõu seadmisest, kuivõrd väljakujunenud kohtupraktika on selle kohaldamise käesolevas asjas välistanud. MTA on taotluse koostamisel lähtunud Riigikohtu praktikast ja sellest tulenevalt ka täitmist tagava abinõu seadmist piisavalt põhjendanud. 8. Puudutatud isik oma seisukohta Riigikohtule ei esitanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Asjas ei vaielda selle üle, et MTA taotluses märgitud kinnistu on puudutatud isiku ja tema abikaasa ühisomandis ja et MTA on taotlenud keelumärke seadmist ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale nii, et selle käsutamine keelatakse üksnes puudutatud isikul. 10.
lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada
lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.
lg 1 p 1 kohaselt on maksuhalduril õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse.
lg 1 p 2 kohaselt on maksuhalduril õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt. Käesolevas asjas on kohtud tuvastanud, et
Vaidlus käib selle üle, kas keelumärke seadmine ühisomandis olevale kinnistule oli proportsionaalne abinõu kavandatava vastutusotsuse täitmise tagamiseks. 3
lg 1 võimaldab maksuhalduril esitada ka selline taotlus, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (Riigikohtu üldkogu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, p 46 ja 3-3-1-8212, p 49). Seejuures võib keelumärkel olla mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et "ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaks määratud ning abikaasad saavad ühisomandisse kuuluvat kinnisasja valitseda ja käsutada vaid tervikuna ühise tahte väljendamise kaudu. Seetõttu takistab ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust". Praeguses asjas ei saaks puudutatud isiku abikaasa ka ilma keelumärke seadmiseta kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p 17). Eeltoodule tuginedes puudub praeguses asjas alus lugeda keelumärke seadmist ühisomandis olevale kinnistule ebaproportsionaalseks abinõuks. Hüpoteegi seadmine ei olnud abikaasade ühisvarale võimalik. Seega ei saanud osutuda määravaks, et hüpoteegi kui vähem koormava abinõu kohta MTA taotluses põhjendused puudusid. Kolleegium leiab, et halduskohus rahuldas põhjendatult MTA taotluse kanda kinnistusraamatusse keelumärge puudutatud isiku ja tema abikaasa ühisomandis olevale kinnistule viisil, mis keelab puudutatud isikul kinnisasja käsutada. Seega tuleb ringkonnakohtu määrus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1 alusel osaliselt tühistada. 14. Kolleegium rahuldab MTA määruskaebuse ning tühistab Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2017. a määruse keelumärget puudutavas osas (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Selles osas jääb jõusse Tallinna Halduskohtu 29. mai 2017. a määrus. Aktsiate blokeerimist puudutavas osas jõustus Tallinna 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.