Obsah (5)

§ 328§ 162§ 173§ 175§ 177

2-16-17474 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2017. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja n

§ 328

lg 1 järgi menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtule tõeseid avaldusi teinud. Äriregistri teabesüsteemist nähtub, et Xxxxon XxxxOÜ (pankrotis) osanik alates 02.09.

1. a ja juhatuse liige alates 09.09.
2. a. Kostja ise on oma 11.04.
3. a menetlusdokumendile lisanud Xxxxomakäelise kinnituse selle kohta, et ta on XxxxOÜ (pankrotis) juhatuse liige (tl 189). Kostja on väitnud käesolevas menetluses, et Xxxxvolitused võlgnikku esindada lõppesid 08.09.2012, s.o enne 06.03.
4. a laenulepingu sõlmimist. Oma väite tõendamiseks on kostja esitanud Maire Armi vastuse kostja päringule (tl 187). Käesolevas menetluses on kohus tuvastanud, et tegelikkuses sisaldub XxxxOÜ (pankrotis) äritoimikus ainuosaniku 10.02.
5. a otsus, millega pikendati Xxxxjuhatuse liikme volitusi (tl 217). Kostja poolt teadlikult faktiliste asjaolude kohta valeväidete esitamine on kohtu hinnangul vastuolus

§ 328lg 1 sätestatud menetlusosalise kohustusega.

1. Kostja väiteid selle kohta, et tegelikkuses ei ole laen välja makstud on kohtu hinnangul ümberlükatud võlgniku poolt 25.02.
2. a allkirjastatud laenu tagastamise tähtaja pikendamise taotlusega ning 25.02.
3. a kokkuleppega (lk 17, 18). Juhul kui tegelikkuses laenu ei saadud, pole põhjust paluda laenu tagastamise tähtaja pikendamist. Kohtule on esitatud võlgniku konto väljavõte, millelt nähtub üheselt, et alates 02.04.
4. a on võlgnik asunud saadud arvelduskrediiti kasutama (tl 37-45).
5. Kohus nõustub hagejaga selles, et käesoleva juhul ei ole poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping, XxxxOÜ (pankrotis) on sõlminud lepingu oma majandustegevuses. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Hageja on esitanud kohtu hinnangul korrektse intressi arvestuse (tl 110). Laenusaaja on sellist intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks.
6. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 4 kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks 0,2 % tasumata summalt päevas. Kostja hinnangul on viivisemäär ebaõiglaselt suur. Kohtu hinnangul ei ole viivisemäär ülemäära suur. Kohus nõustub hagejaga selles, et käesoleval juhul ei ole arvelduslaenulepingu pooleks tarbija, mistõttu ei ole kostja viited tarbijakrediidile, käesoleval juhul asjassepuutuvad. Kohus on seisukohal, et laenumaksete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud.
7. Eeltoodust tulevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hageja nõuet tuleb tunnustada XxxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 1 230 630, 06 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Menetluskulud 14.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 4 723,48 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 3 431,50 eurot ning kohtuistungil osalemise eest 472,80 eurot, tõlketeenus 519,18 eurot).
2. Hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot. Riigilõiv tsiviilasja hinna 3 500 puhul on vastavalt riigilõivuseadusele 300 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 300 eurot.
3. Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas hageja esindaja teenust kostja vastuse ja seisukoha analüüsimiseks ja koostamiseks, äritoimikuga tutvumiseks, läbirääkimisteks (tl 211). Kohtuistungiga seotud täiendav kulu on 472,80 eurot (tl 219). Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas.
4. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 3 731,50 eurot. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 150 eurot tunnis ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. 19. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 4 723,48 eurot Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 177

lg 2 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmiselel ka viivis menetluskulude (s.o. 4 723,48 euro) hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 6