← Eesti

2-15-1571/82

Obsah (5)§ 230§ 423§ 162§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohus Piret Rõuk Kohtunik 22. mai 2017 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei ja Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht avali

§ 230

lg 1 lause 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

  1. Kohus määras hageja esitatud taotluse ja meditsiiniliste dokumentide alusel 04.01.2012 õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud vasaku käe randmeliigese TFFC vigastus, vasaku küünarliigese vasakpoolne põndapõletik ja vasaku õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise sündroomi raskusastme protsentuaalseks kindlaksmääramiseks.
  2. Eksperdiarvamuse kohaselt (III kd lk 1-12) on vasaku õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise sündroom ja vasaku küünarliigese vasakpoolne põndapõletik tõenäoliselt otseselt seotud 5 04.01.2012 toimunud traumaga ning vasaku randmeliigese kontraktuur, vasaku käe randmeliigese TFFC vigastus, vasaku küünarliigese vasakpoolne põndapõletik ja vasaku õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise sündroom kogumis võivad oma raskusastmelt olla võrreldavad ühe perifeerse närvi läbilõike sündroomiga randmeliigese kõrguselt. Ekspert on märkinud, et iga nimetatud tervisekahjustuse raskusastet ei ole võimalik määrata eraldi, kuna põhjustatud vaevusi tuleb vaadelda komplekssetena, samuti et vaevuste püsimine halvendab elukvaliteeti. Samas on ekspert märkinud, et võrreldes 2012 trauma saamise momendiga on hageja tervislik seisund paranenud, kuid püsivad kaebused vasaku käe nõrkusele, valudele vasaku õla- ja küünarliigesepiirkonnas ning tursele vasaku küünarliigesepiirkonnas, mis avalduvad käe füüsilisel koormamisel.
  3. Seega on kohtu määratud ekspert ekspertarvamuse punktis 2 jõudnud samale järeldusele dr. V.Samarüütliga selles, et vasaku randmeliigese kontraktuur, vasaku käe randmeliigese TFFC vigastus, vasaku küünarliigese vasakpoolne põndapõletik ja vasaku õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise sündroom kogumis võivad oma raskusastmelt olla võrreldavad ühe perifeerse närvi läbilõike sündroomiga randmeliigese kõrguselt.
  4. Hagejal olid küünarliigese liikumishäire ja õla vaevused olemas juba püsiva puude hüvitise määramise ajal, mida tõendavad isiku uuringuaktid xxxxja xxxx(I kd lk 117-123, 124-129). Seega on kostja arvestanud hüvitise väljamaksmisel sõltumata konkreetsest diagnoosist hageja esile toodud küünarliigese ja õla vaevusi.
  5. Kohtuotsustega tsiviilasjas 2-13-38493 (I kd lk 92-107, II kd lk 15-25) on tõendatud, et kostja on randmeliigese konrtaktuuri hüvitise määra 10% hagejale maksnud ning hüvitise määramisel arvestanud nii vigastust kui ka kõiki kaasuvaid haigusi.
  6. Järelikult arvestas kostja püsiva puude hüvitise määramise ajal hageja tervislikku seisundit ja vigastuse raskusastet tervikuna, mistõttu on kohus seisukohal, et 10 % hagejale makstud hüvitis oli proportsionaalne ning põhjendatud. Hageja viidatud tabeli punktid 58a ja 58b, ei ole antud asjas asjakohased. Nii hageja enda märgitust kui ka eksperdi arvamusest nähtub, et hageja tervislik seisukord on paranenud võrreldes püsiva puude hüvitise määramise aja ja lõppenud tsiviilmenetluses tuvastatuga (on toimunud käe funktsioonide oluline paranemine).
  7. Seega tuleb hagi täiendava hüvitise väljamõistmiseks jätta täies ulatuses rahuldamata. Seoses põhinõude rahuldamata jätmisega tuleb rahuldamata jätta ka kõrvalnõudena VÕS § 113 lg 1 alusel esitatud viivise nõue.
  8. Jätta

§ 423

lg 1 p 4 alusel läbi vaatamata hageja hagi kostja vastu, milles hageja palus tuvastada, et kostja on õigusvastaselt jätnud talle välja maksmata puude hüvitise TFFC vigastuse, vasaku küünarliigese vasakpoolse põndapõletiku ja vasaku õlavarre pöörajalihase kõõluskätise sündroomi eest, kuna esitatud rahaline nõue hõlmab ka hageja esitatud tuvastusnõuet. Menetluskulude jaotus 32.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. 6 33.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 34. Kostja teatas kohtuistungil, et tal ei ole menetluskulusid, mistõttu ei saa kohus hagejalt menetluskulusid kostja kasuks välja mõista. Järelikult jäävad hageja kanda täies ulatuses tema enda menetluskulud. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.