KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing Otsuse kuupäev 31.10.2017, Tallinn Kohtuasja number 2-16-15275 Kohtuasi RM (M) hagi

) § 9, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-te 2, 3 ja 4, § 8 lg 1, § 13 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 järgi välja mõista. Hageja oli varem hagi sama nõudega esitanud korteri endise omaniku ja korteri kasutaja vastu, mille kohus rahuldas. Kuid jõustunud lahendist hoolimata viidatud isikud oma kohustusi ei täitnud. Kostja vastuväited

1. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see läbivaatamata või rahuldamata. Hageja kasuks oli jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud korteri endiselt omanikult ja korteri kasutajalt praeguses hagis kirjeldatud nõue, s.t kohus oli teinud sama nõude osas jõustunud lahendi. Kui kohus tuvastab, et puuduvad eeldused hagi läbivaatamata jätmiseks, palus kostja jätta see rahuldamata. Ebaõige oli hageja väide, et asjas nr 2-14-1176 tuvastati kostja tegevusetus ajal, kui kostja oli kohtutäitur. Kohtutäituri tegevusetusele viidatakse lahendi selgitavas osas, mitte resolutsioonis. Seega ei saanud viidatud lahendi alusel lugeda tuvastatuks kostja süüline tegevus. Samuti ei tõendanud teised hageja viidatud lahendid, et esinevad VÕS §-s 1043 ja § 104 lg-s 1 sätestatud kahjunõude eeldused. Lisaks ei selgunud hagist periood, mille jooksul kostja väidetavalt hagejale kahju tekitas. Hagiavalduse esitamise ajaks 10.10.2016 olid aegunud nõuded alates
2. a septembrist ja kostja ei saanud vastutada hagejale esitatud arvete eest pärast täitetoimiku üleandmist teisele täiturile. Maakohtu otsus
3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

§ 9lg 1 järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest RVast

S-is sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest.

§ 9

lg 3 järgi ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuste süülise rikkumise eest ka pärast ametist vabastamist. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 4 järgi, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-ile ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. 2 Seega tuli kohtul kontrollida, kas kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi süüliselt, kas hagejale tekkis seetõttu kahju ning kas hageja saab nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist. Kohus tuvastas, et kostja rikkus täiteasja nr 140/2006/645 menetlemisel ametikohustusi. Täitemenetlus kestis ebamõistlikult pikka aega ning kohtutäitur ei võtnud tarvitusele kõiki seadusega lubatud abinõusid täitedokumendi täitmiseks. Nimelt esitas hageja kohtutäiturile täitemenetluse algatamise avalduse 18.01.2008, kuid kostja tegi täitmisteated võlgnikule alles 21.11.2012 ja 11.11.2013 ning korteri valdus anti hagejale üle 03.03.2016. Tsiviilasjades nr 2-14-1176 ja 2-15-12770 tuvastati, et täitemenetlus viidi läbi oluliste viivitustega, kohtutäitur ei olnud hoolas asja koormavate kolmandate isikute õiguste väljaselgitamisel ning muu olulise teabe väljaselgitamisel ja jättis õigusvastaselt vastamata hageja kirjadele. Teisele kohtutäiturile asja üleandmisel selgus, et toimikus esinesid olulised puudused, mis takistasid täiteasja menetlemist. Järgnevalt tuvastas kohus, et hagejale tekkis kostja ametikohustuste süülise rikkumisega seoses kahju Aktsiaselts Kiviõli Soojusele tasutud kommunaalteenuste näol, sest hageja ise teenuseid ei saanud tarbida ning neid tarbisid kolmandad isikud. Kui kostja oleks oma ametikohustusi nõuetekohaselt täitnud ja korteriomandi valduse mõistliku aja jooksul hagejale üle andnud, ei oleks kolmandad isikud saanud korterit vallata ega kommunaalteenuseid tarbida. Lisaks tuli hagi lahendamisel arvestada

§ 9

lg-ga 5, mille kohaselt vastutab kohtutäitur ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest olukorras, kus kahju tekitamise eest vastutab ka menetlusosaline või kolmas isik, vaid ulatuses, milles menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei ole võimalik hüvitist saada. Praegusel juhul oli hageja sama nõude kolmandate isikute vastu kohtusse esitanud ja nõue oli vastavas ulatuses ka rahuldatud. Kuivõrd hageja ei tuginenud asjaolule ega tõendanud, et tal ei olnud võimalik kolmandatelt isikutelt hüvitist saada, tuli hagi jätta lõppastmes rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Apellatsioonkaebus

1. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus lahend, millega hagi rahuldada või saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Maakohus rikkus menetluseõiguse normi määral, mis viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Maakohus tegi üllatusliku lahendi, kui jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei esitanud kohtule tõendeid kolmandate isikute vastu tehtud jõustunud kohtulahendite ja käimasolevate täitemenetluste kohta, nende esitamise vajadust hagejale eelnevalt avaldamata. Hageja selgitas 14.02.2017 menetlusdokumendis, et temale ei ole kolmandad isikud kahju hüvitanud. Kohus ei palunud eelnevat täpsustada või tõendada. Hageja sai alles kohtuotsusest teada, et ta oleks pidanud selle kohta esitama tõendid. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Kostja vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mis viis ebaõige lahendi tegemiseni ja teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 3 Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigust. Kohus viis asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s
4. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi peab kohus eelmenetluses välja selgitama muu hulgas poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1). Tsiviilasja materjalist ei nähtu, et kohus oleks selgitanud piisaval määral õiguslikku olukorda ja juhtinud hageja tähelepanu vajadusele esitada tõendeid kolmandatelt isikutelt pikema perioodi jooksul hüvitise saamise võimatuse kohta, s.t jättis täitmata selgitamiskohustuse. Ringkonnakohtu hinnangul on rikkumine võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest RVastS-is sätestatud alustel ja ulatuses (

§ 9lg 1). RVast

S-is reguleerivad kahju hüvitamist § 7 jj. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 3 järgi hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Hageja nõude rahuldamiseks tuli hinnata, kas kostja ametitegevuse käigus aset leidnud viivitus korteri valduse üleandmisel oli õigusvastane (

§ 9lg 1 ja RVast

S § 7 lg 1), kas sellega rikuti kaebaja subjektiivseid õigusi, kas kahju ja viivituse vahel oli põhjuslik seos (RVastS § 7 lg 1), kas kahju hüvitamine oli hõlmatud rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja kas kostja tegevus, mille tagajärjel viibis hagejale korteri omandi üleandmine, oli süüline (RVastS § 13 lg 2) (vt ka Riigikohtu 07.10.2015 otsust nr 3-3-1-11-15, p 11). Viimaks tuli anda hinnang, kas ja mil määral oli hagejal võimalik hüvitist saada kolmandatelt isikutelt (

§ 9lg 5).

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 järgi on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Pärast kohtutäiturile korrektse täitmisavalduse esitamist, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate (TMS § 24 lg 1). Seadusandja ei ole määranud ajavahemikku, mille jooksul peab kohtutäitur täitmisteate koostama, kuid see peab TMS § 8 ja § 24 lg 1 järgi toimuma viivituseta nii pea, kui kohtutäitur on veendunud, et täidetud on täitemenetluse alustamise tingimused. Teates annab kohtutäitur vastavalt TMS § 180 lg-le 1 võlgnikule vabatahtliku täitmise aja kuni kolm kuud. Kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei (TMS § 180 lg 3). Hageja esitas täitemenetluse algatamise avalduse 18.01.2008 (I kd lk 61-63), kuid kostja koostas võlgnikule täitmisteated alles 21.11.2012 ja 11.11.2013 (I kd lk 22-25), s.o pärast seda, kui hageja oli esitanud kohtutäituri peale kaebuse justiitsministeeriumi, ning korteri valdus anti hagejale üle 03.03.2016 (I kd lk 28-31), s.t täitemenetlus vaidlusaluse korteri valduse üleandmiseks kestis umbes kaheksa aastat. Kusjuures korteri valduse hagejale üleandmise võimaldas lõpuks kohtutäitur AK, kellele anti täiteasi pärast Viru Maakohtu 23.09.2015 määrust tsiviilasjas nr 2-15-12770 üle (I kd lk 43-47). Kohtud on varem erinevates tsiviilasjades 4 tuvastanud, et kostja ei ole täiteasja nr 140/2008/164 raames kohustuse täitmisel olnud hoolas ning on viinud läbi täitemenetluse oluliste viivitustega (vt nt Viru Maakohtu 23.09.2015 määrust asjas nr 2-15-12770; Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2015 määrust asjas nr 2-14-1176). Arvestades TMS-i sätteid kinnisasjade väljaandmise kohta, ei olnud põhjendatud sedavõrd pikk aeg korteri valduse üleandmiseks. Esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt oli ilmne, et kostja rikkus kohtutäiturina täitemenetluse läbiviimisel oluliselt ja õigusvastaselt ametikohustusi, kui ei täitnud viivitamata TMS §-s 8 sätestatud kohustusi. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas kohtutäitur rikkus eelnevaga hageja subjektiivseid õigusi, tekitades sellega hagejale kahju. Kuivõrd kostja ei täitnud oma ametikohustusi korrektselt, ei olnud hagejal võimalik aastaid omandit kasutada ja käsutada ning selle asemel elasid korteris ja kasutasid kommunaalteenuseid kolmandad isikud, s.t rikutud oli hageja õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada (põhiseaduse (PS) § 32). Ühtlasi tekkis sellega seoses hagejal kommunaalkulude võlgnevus perioodil 31.12.2010-04.09.2015 kasutatud teenuste eest 5 400 euro ulatuses (I kd lk 32-34), mida hageja ise ei tarbinud endast mitteolenevatel põhjustel, kuid pidi korteriomanikuna teenusepakkujale hüvitama, s.t hagejale tekkis negatiivne tagajärg seoses kostja tegevusetusega hageja korteri võõrast valdusest väljanõudmisel. Tekkinud kommunaalkulude suurust kostja ei vaidlustanud. Korteri valduse olemasolul oleks hageja saanud korteris elada, vältides paralleelsete kommunaalkulude tekkimist või see välja üürida või ära müüa ja seeläbi kommunaalteenuste arvete kuhjumist vältida, mis oli hagejal korteri ostmisel enampakkumiselt ka plaanis. Üldistatult on kahju igasugune mittevabatahtlik isikliku või varalise hüve vähenemine. See ei pea tingimata seisnema olemasoleva vara vähenemises, vaid ka kohustuste tekkimises või suurenemises. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Praeguse vaidluse asjaoludel pani kohtutäitur oma tegevusega hageja olukorda, kus ta pidi kütte eest maksma, saades ise üksnes nõude maksejõuetute isikute vastu. Täitemenetlus on menetluslik eriosa, mille eesmärgiks on seaduse kohaselt täitmiseks tunnustatud dokumentide täitmine, tehes seda professionaalselt, leidlikult ja kiiresti, et võimaldada võlausaldaja tunnustatud nõude rahuldamine ning lõpetada võla täitmise protsessi venimisest tekkivate võimalike kulude kumuleerumine. Sellest eesmärgist on kantud ka TMS § 8, mis sätestab kohtutäituri kohustuse võtta viivitamata ette sammud täitedokumendi täitmiseks. Kuivõrd kostja viivitas kohustuse täitmisega aastaid, tekkis hagejal sellega seoses kahju. Nentimaks kõikide kahju hüvitamise eelduse esinemist, peab kostja ametikohustuste rikkumine olema toimunud süüliselt. Süü vormid on VÕS § 104 lg-te 2-5 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kuivõrd ametikohustuste rikkumine vältas aastaid ning kestis hoolimata hageja korduvatest kirjadest ja kõnedest, pani kostja ametikohustuste rikkumise toime vähemalt raske hooletuse vormis, s.t kostja jättis ametikohustuste täitmisel käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata.

§ 9

lg 5 järgi olukorras, kus kahju tekitamise eest vastutab ka menetlusosaline või kolmas isik, vastutab kohtutäitur ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ulatuses, milles menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei ole võimalik hüvitist saada. Hageja on kohtule 5 esitanud korteris vaidlusalusel perioodil viibinud AM ja HK faktiraportid (I kd lk 174-180) ning kohtutäituri RK ja kohtutäituri assistendi VS teatised selle kohta, et AM ja HK ei ole kohtutäiturite vahendusel võlga hageja ees vähendanud (I kd lk 185, 188). Viidatud dokumentidega on tõendatud, et AM-lt ja HK-lt, kes vastutasid esmajärjekorras hagejale kahju tekkimise ees, ei ole olnud võimalik hüvitist saada. Seega lasub kahju hüvitamise kohustus praegusel juhul kostjal. Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlusosaliselt või kolmandalt isikult ei olnud võimalik hüvitist saada kogu ulatuses, milles ta kahju tekitas, on kohtutäituril menetlusosalise või kolmanda isiku vastu tagasinõude õigus ulatuses, mille kohtutäitur on tasunud tema eest (

§ 9lg 5 teine lause).

Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 5 400 eurot, millele lisandub viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 10.10.2016 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus 7. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja tühistab maakohtu otsuse, jätab ringkonnakohus, TsMS § 173 lg 3 ja § 162 lg 1 alusel poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus kostja kanda. Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 6