ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 26.05.2017 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (
) § 1361 lg 1 alusel taotluse: 1) anda luba kanda kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge AK ja EK ühisomandis olevale kinnistule aadressil XXX, Pärnu, registriosa numbriga XXXXXX; ning 2) blokeerida AK-le kuuluvad 438 X AS aktsiat nimiväärtuses kokku 8760 eurot ja kanda Eesti väärtpaberite keskregistrisse kirje, mis keelab AK-l neid väärtpabereid käsutada. Taotluse kohaselt ei esitanud Y OÜ (TB) MTA-le teavet ega dokumente perioodi jaanuar kuni august 2015 KMD-des kajastatud sisendkäibemaksu kohta, mistõttu jättis MTA 01.12.2015 3-17-1141 maksuotsusega nr 12.2-3/034392-9 TB tagastusnõude rahuldamata ning kohustas äriühingut tasuma käibemaksu 28 171,61 eurot. Maksuotsusega esitatud nõuded vähenesid augusti 2015 KMD-ga esitatud tagastusnõudega tasaarvestamise tulemusel 3 002,93 euro võrra, mistõttu jäi tasumisele kuuluvaks summaks 25 168,68 eurot. Maksuhalduri ja kohtutäituri sissenõudmistoimingud ei ole viinud nõuete rahuldamiseni. Täitemenetluse tulemusel on laekunud vaid 80,62 eurot ning ei ole alust arvata, et äriühingu vara arvel oleks võimalik kogu võlg tasuda. Maanteeameti sõidukite taustakontrolli rakendusest nähtub, et TB sõidukil ei ole kehtivat tehnoülevaatust ega liikluskindlustust, mistõttu võib eeldada, et see üle 20 aasta vana sõiduk ei oma märkimisväärset väärtust. TB on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ettevõtlusega mittetegelemise tõttu alates 18.11.
lg-s 1 nimetatud kohustusi, põhjustades sellega TB maksuvõla ning see on aluseks vastutusotsuse koostamiseks
MTA 01.12.2015 maksuotsusega määratud kohustuste jääk seisuga 26.05.2017 on 25 088,06 eurot. Seisuga 26.05.2017 on arvestuslik intress sellelt summalt 11 101,79 eurot. Tuginedes maksukontrolli käigus ja vastutusmenetluses tuvastatule, on vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutusotsuse tegemine AK-le hinnangulises summas 36 189,85 eurot. Selle maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud. Vastutusotsusega 2
Äriühingu juhatuse liikmena põhjustas AK oma kohustuste täitmata jätmisega äriühingu maksuvõla. Kuna AK muutis oma tegevusega varatuks tema juhitud äriühingu (sh kasutades osaühingu vara suuresti isiklikes huvides), siis on tõenäoline, et AK võib ka vastutusmenetluse ajal asuda võõrandama või koormama oma vara, et vältida võimaliku vastutuskohustuse sundtäitmist selle vara arvel. Seega on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne vastutuskohustuse määramist, sest meetmete rakendamata jätmise korral võib vastutusotsuse täitmine muutuda raskendatuks või võimatuks. AK-le kuulub järgmine vara: kinnistu registriosa numbriga XXXXXX (elamumaa Pärnus XXX); kinnistu registriosa numbriga CCCCCCC (elamumaa C külas Vändra vallas Pärnumaal); kinnistu registriosa numbriga EEEEEEE (tootmismaa E külas Audru vallas Pärnumaal); X AS 438 aktsiat nimiväärtusega 20 eurot (kokku 8760 eurot); E OÜ osa nimiväärtuses 1152 eurot; P OÜ osa nimiväärtuses 2500 eurot; T OÜ osa nimiväärtuses 900 eurot; X OÜ osa nimiväärtuses 278 eurot; XE OÜ osa nimiväärtuses 278 eurot; XK OÜ osa nimiväärtuses 278 eurot; H OÜ osa nimiväärtuses 2500 eurot. Loetletud vara on või on eeldatavalt abikaasade A. ja EK ühisomandis. AK sissetulekuks on tasud X AS-ilt, mille aktsionär ja juhatuse liige ta ise on. Sellel aastal on igakuised väljamaksed X AS-ilt jäänud vahemikku 2000–7065 eurot (bruto). Kuni märtsini on ta saanud väiksemaid väljamakseid ka E OÜ-lt, mille üks omanikest ja juhatuse liikmetest on ta ise. Kuna nimetatud ettevõtted on AK kontrolli all, siis on tõenäoline, et võimaliku vastutusotsuse sundtäitmisel ei õnnestu rahalist kohustust sisse nõuda AK sissetulekule sissenõuet pöörates. Vändra ja Audru valla kinnistutel on käsutamise keelumärked, mistõttu ei saa AK oma osa ühisomandis käsutada. Osaühingute osad on raskelt kaubeldav vara, pealegi on (vähemalt osaliselt) tegu abikaasade ühisvaraga. Abikaasadele kuuluvat Pärnu kinnistut koormab hüpoteek summas 111 800 eurot. Kinnistu suuruseks on 1284 m2, sellel asuvad kaks elamut (102,7 m2 ja 157,5 m2) ja kõrvalhooned. Maaameti hinnastatistika kohaselt oli Pärnu linna elamumaa keskmine hind ajavahemikul 01.05.2016–30.04.2017 90,43 €/m2. Seda aluseks võttes on XXX asuva kinnistu ligikaudseks väärtuseks 116 112 eurot. Samas on tegu kinnistuga, millel asub kaks elamut. Hoone suletud netopinna keskmiseks hinnaks on hinnastatistika järgi olnud 880,48 €/m2. Seda aluseks võttes võib kinnisasja ligikaudseks väärtuseks olla 229 101 eurot. Kuigi kinnisasja koormav hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud võrdlemisi hiljuti (kolm aastat tagasi), võib eeldada, et nõue, mida hüpoteek tagab, on väiksem kui kinnistu väärtus. Niisiis on AK-le kuuluva ühisomandiosa arvel tõenäoliselt võimalik rahuldada maksuhalduri nõuet ja on otstarbekas kasutada
lg 1 p 1 nimetatud täitetoimingut ehk keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, keelamaks AK-l kinnisasja käsutamine. Võttes arvesse, et nimetatud kinnisasja müügist saadavast rahast ei pruugi piisata (arvestades, et AK-le kuulub pool kinnisasjast ning et esmalt rahuldatakse hüpoteegiga tagatud nõuded) võimaliku vastutusotsusega määratava summa tasumiseks, on vajalik ka
lg 1 p 5 nimetatud täitetoimingu sooritamine ehk AK-le kuuluvate väärtpaberite (X AS aktsiad väärtuses 8760 eurot) blokeerimine ning nende käsutamise keelamine vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 17 lg-s 1 ja lg 2 p-s 4 sätestatule. 3
Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kuna perioodil 30.04.2004–20.10.2015 oli TB ainukeseks juhatuse liikmeks AK, siis tulenevalt
§-st 8 oli tema kohustus tagada perioodide jaanuar kuni august 2015. a maksudeklaratsioonidel kajastatud andmete õigsus ja maksude tasumine. TB kontrollimenetluses tuvastatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes esineb põhjendatud kahtlus, et AK tegevuse ja TB maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos ning AK võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (
lg 1 ja
lg 1) summas 36 189,85 eurot (s.o TB maksukohustus, mis on tekkinud AK juhatuse liikmeks oleku ajal ja sellelt arvestatud intress). TB maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Puudub alus eeldada, et äriühingu majanduslik olukord võiks paraneda – maksumenetluse kestel on TB juhatuse liikmeks ja osanikuks saanud Läti kodanik, kes on seotud 11 kustutamishoiatuse saanud äriühinguga ning kes on jäänud maksuhaldurile kättesaamatuks (ehk on n-ö variisiku tunnustega). MTA on küll esitanud maakohtule hagi, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingud, millega TB võõrandas talle kuulunud kinnistud registriosa numbritega CCCCCCC ja EEEEEEE A. ja EK-le (tsiviilasi nr 2-17-1046), samas puudub alus eeldada, et kohtumenetlus lõppeb enne vastutusmenetluse lõppemist, samuti ei piisa MTA hinnangul võimalikust kinnistute müügist saadavast rahast kogu TB maksuvõla tasumiseks. Maksuhaldur on põhjendatult esile toonud, et TB maksumenetluses tuvastatud asjaolud viitavad teadlikule maksukohustuse vältimisele äriühingu poolt, mille tegevuse korraldamise kohustus oli AK-l. Seega viitab olemasolev teave, et TB poolsed maksuseaduste rikkumised taanduvad AK tegevusele. Olukorras, kus TB tegevus on olnud suunatud muu hulgas maksukohustuse täitmise vältimisele, on põhjendatud eeldada ka AK soovimatust tasuda isiklikult TB poolt tasumata jäänud maksukohustust. Selle tõenäoliseks väljundiks on vastutusmenetluse kestel meetmete rakendamine, mis muudavad hilisema sundtäitmise oluliselt raskemaks või võimatuks. Praeguses asjas ei esine
lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise: TB maksuvõlg on tuvastatud MTA 01.12.2015 maksuotsusega, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (
Samuti ei esine muid maksukohustuse lõppemise aluseid (TB õigusvõime ei ole lõppenud).
§-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Halduskohtule esitatud taotluses on
lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Maksuhaldur on loataotluses selgitanud, et hindab piisavaks asendustagatise väärtuseks 42 760 eurot, s.o planeeritava vastutusotsusega nõutav ligikaudne summa (36 189,85 eurot), millele lisandub võimalik kohtutäituri tasu ligikaudu 5475 eurot ja käibemaks 1095 eurot (KTS § 29 lg 1, § 32 lg 3, § 34 lg 2 p 4 ja lg 3 p 4, § 35 lg 2 p 8, § 43 lg 1, § 45 lg 1). Kui AK soovib tagatisena kasutada 4
lg 1 p 2 ja AÕS § 363 järgi seatavast kohtulikust hüpoteegist nõudesumma ja sundtäitmise kulude ulatuses (vt analoogia alusel hagi tagamise abinõu proportsionaalsuse kohta Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.04.2004 määrus asjas nr 32-1-48-04, p 11). Tõsi,
lg 1 p 1 kohaselt on küll maksuhalduril põhimõtteliselt õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist ka kinnistusraamatusse, kuid tulenevalt proportsionaalsuse põhimõttest peaksid sellisel juhul olema MTA taotluses esile toodud mõjuvad põhjused, miks ei piisa eesmärgi saavutamiseks vähem koormava abinõu, kohtuliku hüpoteegi seadmisest. Praegusel juhul pole seda tehtud ning ringkonnakohus 5
lg 1 kohaselt peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seega ei ole nõutav, et halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12 (p 50 alap c) ja nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Pole isegi oluline, kas maksukohustuslane on juba teinud konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid
alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-51698). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). MTA kajastas praegusel juhul taotluses AK kahtlustäratavat tegevust TB maksumenetluse ja maksuotsuse sundtäitmise menetluse raames (mh koostöö puudumine maksumenetluses, äriühingu võõrandamine variisikule, TB vara kasutamine isiklikuks otstarbeks jne). Taotluses toodud asjaolusid arvestades ei saa pidada MTA kahtlust ilmselt põhjendamatuks. Sellises olukorras ei ole põhjendamatu eeldada, et maksuõigussuhtes halvas usus käitunud isiku soovimatus täita maksukohustust säilib ka tulevikus, iseäranis olukorras, kus löögi alla satuvad juba isiklikud varalised vahendid. Asjaolu, et MTA jätkab jõupingutusi TB-le tehtud maksuotsuse täitmiseks (tehingute tagasivõitmise hagi), ei muuda vastutusmenetlust ega selle raames täitmist tagavaid toiminguid õigusvastaseks. Puuduvad täpsemad andmed selle kohta, mis on tsiviilasja esemeks olevate kinnistute (nr CCCCCCC ja EEEEEEE) tegelik väärtus ning kui suur summa võib ka hagi rahuldamise korral kõikide menetluste lõpptulemusel MTA-le laekuda, arvestades muu hulgas sundtäitmise kulusid, TB võimalikku pankrotimenetlust jne. MTA ei saanud taotluse esitamisel teada puudutatud isikule kuuluvate X AS aktsiate turuväärtust. Aktsiate väärtust kinnitavaid tõendeid pole lisatud ka määruskaebusele. Kui see on oluliselt suurem kui 36 189,85 eurot, on puudutatud isikul võimalik esitada MTA-le ja halduskohtule sellekohased tõendid ning taotleda aktsiate blokeerimise osalist tühistamist. 7. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 12.01.2018 määrusega RESOLUTSIOON 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.