2-17-15241/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. detsember
2. a Tsiviilasja number 2-17-15241 Tsiviilasi Kohtla-Järve linna (linnavalitsuse kaudu) avaldus vanemate hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks lapse X.X. suhtes Avalduse menetlusse võtmise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
3. oktoobri
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtla-Järve linna (linnavalitsuse kaudu) määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Kohtla-Järve linn (linnavalitsuse kaudu, registrikood 75001017), esindaja Ljudmila Jantšenko Puudutatud isikud: X.X. (isikukood XXX) Y.Y. (isikukood XXX) J.J. (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. oktoobri
7. a määrus ja saata tsiviilasi nr 2-17-15241 maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
8. Rahuldada Kohtla-Järve linna (linnavalitsuse kaudu) määruskaebus. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. 1 ASJAOLUD
9. Kohtla-Järve linn (linnavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas
10. oktoobril 2017 Viru Maakohtule avalduse Y.Y. (lapse ema) ja J.J. (lapse isa) alaealise lapse X.X. (laps) isiku- ja varahooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks. Avalduse kohaselt piirati Viru Maakohtu
11. jaanuari 2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-67872 lapse ema ja isa hooldusõigust lapse suhtes ning määrati lapsele eestkostjaks avaldaja. Maakohus selgitas viidatud lahendis, et pärast perekondlike probleemide lahendamist ja hooldusõiguse piiramise aluseks olevate asjaolude äralangemist on lapse vanematel õigus pöörduda avaldaja ja kohtu poole vanema hooldusõiguse taastamiseks. Alates lapse eraldamisest perest on laps olnud riiklikul ülalpidamisel. Avaldaja on hoolitsenud lapse isiku ja vara eest, korraldanud lapse elu, lahendanud lapse hariduse- ja tervise probleeme. Lapse vanemad külastavad aeg ajalt last asenduskodus. Lapse vanemad teatasid 2016 lastekaitsespetsialistile, et neil on soov ja plaan taastada oma hooldusõigus lapse suhtes. Vanematele on selgitatud õigust pöörduda kohtu poole avaldusega hooldusõiguse piiramise lõpetamiseks ning pakutud abi ja nõustamist protsessi algatamiseks. Vanemad ei ole käesoleva ajani avaldust esitanud ning avaldajale tundub ebausutav, et vanemad soovivad oma nooremat last kasvatada ja täita tema suhtes vanemakohustusi. MAAKOHTU LAHEND
12. Viru Maakohus keeldus
13. oktoobri 2017 määrusega avaldaja avalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu hinnangul on avaldaja avaldus perspektiivitu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 tähenduses. Lapse vanemate hooldusõigust on piiratud Viru Maakohtu
14. jaanuari 2011 määrusega, mis jõustus
15. veebruaril
16. Käesoleval ajal ei ole lapse vanematel lapse suhtes ei isiku- ega varahooldusõigust. Maakohus leidis, et puudub alus vanemate hooldusõiguse määramiseks teistkordselt. Laps õiguskaitset ei vaja ja tema huvid on kaitstud. Lapsel on olemas seaduslik esindaja (eestkostja), kelle on esindusõigus lapse suhtes kõikides eluvaldkondades. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
17. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus võtta avaldaja avaldus lapse vanematelt hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks menetlusse. Määruskaebuse kohaselt ei olnud avalduse eesmärgiks teistkordselt vanemate hooldusõiguse määramine vaid asjaolude vastavusse viimine. Lapse vanemate hooldusõigus on jõustunud kohtulahendiga piiratud ja vanematel ei ole lapse suhtes hooldusõigust. Arvestades asjaolu, et lapse vanemad ei ole alates lapse sünnist teostanud lapse suhtes hooldusõigust ja ei soovi hooldusõigust ka eelduslikult edaspidi taastada, siis ei ole ainult hooldusõiguse piiramine piisav lapse edaspidise elu korraldamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tühistada ning saata maakohtule tagasi avaldaja avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele. 2
19. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu avaldaja maakohtuga, et avaldus tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata. Avalduse eesmärgiks ei olnud teistkordselt vanemate hooldusõiguse määramine vaid vanematelt hooldusõiguse täielik äravõtmine. Käesolevalt on vanemate hooldusõigus lapse suhtes piiratud. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
20. Avaldaja esitas maakohtule avalduse, milles taotles lapse vanematelt lapse suhtes hooldusõiguse täielikku äravõtmist perekonnaseaduse (PKS) § 135 lg 2 tähenduses. Viru Maakohtu
21. jaanuari 2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-67872 (tl 10 jj) on maakohus piiranud vanemate hooldusõigust lapse suhtes ning eraldanud lapse perekonnast. PKS § 134 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiku toimingute tegemise keelamisega. Viidatud määruses ei ole maakohus täpsustanud, millises ulatuses maakohus piiras lapse vanemate hooldusõigust lapse suhtes. Riigikohus on
22. detsembri 2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-154-13 p-s 15 selgitanud, et vanemalt isikuhooldusõiguse äravõtmine tähendab selle täielikku äravõtmist PKS § 135 lg 2 mõttes ning isikuhooldusõiguse äravõtmise korral ei saa kohtulahendit tõlgendada selliselt, et mingis osas võib vanema isikuhooldusõigus olla siiski säilinud. Kui maakohus oleks vanema hooldusõiguse üle otsustades soovinud piirata vanema isikuhooldusõigust nii, et vanemal säilib see mingis osas, siis pidanuks kohtulahendist ka selgelt nähtuma, millises osas on isikuhooldusõigus piiratud, sh milliseid meetmeid on kohus ohu ärahoidmiseks kohaldanud. Käesolevalt ei nähtu Viru Maakohtu
23. jaanuari 2011 määrusest tsiviilasjas nr 2-09-67872, millises ulatuses maakohus vanemate hooldusõigust lapse suhtes piiras kui laps eraldati perekonnast. Samuti ei nähtu, et maakohus oleks vanematelt täielikult ära võtnud hooldusõiguse lapse suhtes.
24. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul avalduse menetlusse võtmisel otsustada, kas avaldaja avalduse rahuldamine võib olla PKS § 135 lg-s 2 esitatud asjaoludel võimalik. Rahvastikuregistri väljatrüki kohaselt on avaldaja lapse eestkostja, lapse vanematel on alates
25. juulist 2010 lapse suhtes kehtiv täielik isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus. Alates
26. veebruarist 2011 kuni
27. novembrini 2027 on ka avaldajal lapse suhtes täielik isiku- ja varahooldusõigus (tl 24). Maakohtul tuleb rakendada meetmeid, et lõpetada vastuoluline olukord, kus lapse täielik esindusõigus on nii tema vanematel kui avaldajal. Kohus ei ole TsMS § 477 lg 5 järgi hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestada tuleb ka asjaomase menetlusliigi (hagita menetlus perekonnaasjas) eripära, kus peamiseks otsustuskriteeriumiks saavad seaduse kohaselt olla lapse huvid. Maakohus ei ole vastavalt TsMS § 392 lg 1 p-dele 1 ja 3 välja selgitanud tegeliku õigusliku olukorda ning asja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid, mistõttu tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
28. Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3