lg 1 p 21 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega kaasnenud menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lahendanud asja vales menetlusliigis. Hageja on esitanud nõude avalikult kasutatavale teele juurdepääsu jaoks seatud teeservituudi tingimuste muutmiseks, soovides muuta servituuti tasuliseks. Maakohus lahendas asja hagimenetluses.
§ § 475 lg 1 p 131 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjad hagita asjad (vt Riigikohtu
ptk järgi hagita menetluses.
lg 1 järgi lahendatakse hagita menetluses mh tehnorajatise talumise kohustuse kohta esitatud avaldusi (AÕS § 158 lg 1 ja AÕSRS § 152). Riigikohtu arvates hõlmab see ka talumiskohustusega seotud tingimuste, mh tasu määramise asju. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud Riigikohtu seisukoht kehtib ka avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks kohustamise asjades. Hagimenetluses võinuks avalduse
lg 2 järgi läbi vaadata, kui see oleks esitatud vastuhagina või koos nõudega, mis tuleb läbi vaadata hagimenetluses. Seda ei ole praeguses asjas tehtud. Kui kohus on vaadanud juurdepääsu tasu määramise asja läbi hagimenetluses, tuleb selle asja läbivaatamisel järgida hagita menetluse reegleid, mh menetlusosaliste kohta sätestatut.
lg 3 esimese lause järgi on hagita menetluses kohtul kohustus kaasata menetlusosalised omal algatusel.
lg 1 järgi on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu menetlusosalisteks avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse 6 lahendamine puudutab. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et X asuv kinnisasi on kaasomandis, kinnistul asuv ehitis on jaotatud korteriomanditeks. Kostja juhtis sellele kohtu tähelepanu vastuses hagile (I kd, tl 69). KOS § 15 lg 1 alusel valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohus kaasas menetlusse puudutatud isikuna R. Mägi, kelle omandis on korteriomand X. ning 1454/2713 mõttelist osa X. kinnistust. R. Mägi ei pea hagejate nõuet põhjendatuks, tema seisukoha järgi ei koorma juurdepääsutee kinnisasja. Riigikohtu
lg 1 analoogiale tuginedes.
lg 1 järgi on poolel õigus juhul, kui pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad 7 asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
lg 1 kohaldamine eeldab küll jõustunud kohtulahendit, kuid olukorras, kus AÕS § 156 lg 1 võimaldab kohtul määrata juurdepääsu eest tasu ning kui seda ei ole teeservituudi seadmisel tehtud, peaks teeniva kinnisasja omanikul olema siiski võimalus asjaolude muutumisel (juurdepääsutee puhul nt selle kasutama asumisel ärilisel otstarbel) nõuda tasu tee kasutamise eest. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole hagejad menetluses toonud esile asjaolusid, millest nähtuks teeservituudi kasutamise olulised muudatused. Reaalservituudi seadmise lepingu p-i 2.1 järgi leppisid kinnisasja omanikud kokku mõlema teeniva kinnistu koormamiseks teeservituudiga valitseva kinnistu igakordse omaniku kasuks. Teeservituut on seatud tasuta (lepingu p 2.3), valitseva kinnistu omanik on kohustatud teed hooldama omal kulul ja hoidma korras. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus rajada teeservituudi alale kruusa- või muu kattega tee ning teha seoses tee hooldamisega/ehitamisega teeservituudi alal vajalikke ehitus-, mulla- ja pindamistöid (lepingu p 2.6). Maakohus viis tsiviilasjas läbi ehitustehnilise ekspertiisi (II kd, tl 2 jj), et selgitada välja, kas liigniiskus hagejatele kuuluval kinnistus on tekkinud juurdepääsutee tõttu. Ekspertiisiaktist selgub, et selle koostamise hetkel ei olnud hagejatele kuuluval kinnisasjal kasutusõigust. Ekspert leidis, et visuaalselt on tuvastatav X. (hagejatele kuuluv korteriomand) vundamentide ehituskonstruktiivse valmiduse osaline puudulikkus. Eksperdi hinnangul ei taga X tee üldine planeeringuala ega X. vertikaalplaneering sadevee normaalset äravoolu või kokku kogumist. Ekspert ei tuvastanud niiskuskahjustusi X hoone perimeetril, mis külgneb XX juurdepääsuteega ega liigniiskuse olemasolu (II kd, tl 47-48). Perioodilise juurdepääsutee talumise tasu eesmärgiks on hüvitada maamaks, juurdepääsutee korrashoiu kulud ja tee kasutamisest tulenev omandiõiguse riive. Juurdepääsutee eest maksvata tasu eesmärk ei ole ehituslike puuduste või elamumaa detailplaneeringus tehtud vigade kõrvaldamine, mille tõttu on kinnisasjal kogunenud niiskus. Maakohus on põhjendatult leidnud, et servituudi tasulisust ei saa mõjutada see, mil moel hagejad kinnistu eest maksavad. Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguse vaidluse esemeks ei ole hagejate kahju hüvitamise nõuded kostjate vastu. Samuti ei ole praeguse menetluse esemeks sobiva teekatte valik või praeguse teekatte kõrvaldamine. Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt nt Riigikohtu 22. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 16; 27. septembri 2017 otsus tsiviilasjas 2-15-18478, p 11). Ringkonnakohus on seisukohal, et teatatud juhtudel võib tasu juurdepääsu kasutamise eest olla väljendatud ka kinnisasja müügihinnas: koormatud kinnisasja madal hind põhjendab ka koormatise talumise kohustuse selle eest tasu saamata. Ringkonnakohus märgib lisaks, et hageja I väljendas ringkonnakohtu istungil selgelt ja üheselt arusaadavalt, et ta ei soovi tasu tee kasutamise eest. Tasu ei soovi saada ka R. Mägi. Hageja I selgitas, et ta ei soovi juurdepääsuteed üldse ning ei teadnud selle olemasolust korteriomandit omandades. Praeguses menetluses ei ole aga vaidluse all hagejate ja OÜ ABV Linnaarendus (pankrotis) vaheline vaidlus müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise asjaolude suhtes või võimalikud kahju hüvitamise nõuded või muud õiguskaitsevahendid (sh hinna alandamise nõue). 9. Apellatsioonkaebuse rahuldamata menetluskulud hageja kanda. jätmise 8 tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on kostjate menetluskulude kindlaksmääramisel järginud diskretsioonipiire ning määranud kostjate menetluskulud kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejad ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse muutmiseks.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-st 3 tulenevalt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kostjate esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses ringkonnakohtus vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus peab kostjate esindaja tunnitasu 120 eurot (koos käibemaksuga) põhjendatuks. Kokku on kostjate menetluskulu ringkonnakohtus 360 (3×120) eurot (koos käibemaksuga). Kostjad on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslased (Kd II, tl 168, p 9). Ringkonnakohus rahuldab kostjate taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistab hagejatelt kostjate kasuks solidaarselt välja menetluskulu ringkonnakohtus 360 eurot (koos käibemaksuga). Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.