← Eesti

1-17-7138/11

Obsah (11)§ 184§ 64§ 68§ 83§ 183§ 56§ 57§ 75§ 74§ 692§ 191

1-17-7138 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2017, Tallinn Kriminaalasja number Kohtukoosseis 1-17-7138 (17230101165) Kohtuistungi sekretär

§ 184

lg 2 p 2 järgi Prokurör Marek Soomaa Süüdistatav Igor Struk Eesistuja Märt Toming Rahvakohtunikud Erika Popovitš ja Krista Tammsaar Ik: 36701120039, määratlemata kodakondsus, emakeel: vene keel, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht enne vahistamist: Xxxx, asukoht: xxxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.04.2017, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 20.04.2017 vahistamismäärusega. Vahistamise tähtaega pikendatud kuni 18.08.2017. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 3, viimati: - Harju Maakohtu 17.11.2016 otsusega nr 1-16-8951

199 lg 2 p 4 järgi vangistus 9 kuud ja § 3314 järgi vangistus 3 kuud ning

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 9 kuud, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra 6 kuule karistuse kandmise algusega 02.09.

  1. Karistus täidetud. Kaitsja Advokaat Leelo Viil 1 RESOLUTSIOON
  2. Igor Struk süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. 2.

§ 68

lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise algust arvestada alates Igor Struki kahtlustatavana kinnipidamise päevast, so alates 18.04.

  1. Igor Struki suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud vangistuse tähtaja saabumisel.
  2. Igor Strukilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1175 (tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 192 (sada üheksakümmend kaks) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 312 (kolmsada kaksteist) eurot, kokku kaitsjale makstud tasu summas 504 (viissada neli) eurot, • riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr 17E-AN0490 tegemisega tekkinud kulu 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot, s.o kokku menetluskulu 1931 (tuhat üheksasada kolmkümmend üks) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Igor Struk, 1-17-7138, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Igor Strukile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. Asitõend: ekspertiisist nr 17E-AN0490 järele jäänud narkootiline aine, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda, konfiskeerida

§ 83lg 4 ja § 191 alusel ning jätta NPALS § 7 lg 3 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 6. Asitõend: narkootilise aine ekspertiisiga nr 17E-AN0490 tagastatud minigrip kilekotid, mis on hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas, konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada kui väärtusetud asjad kohtuotsuse jõustumisel Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel. 7. Asitõend: Igor Struki kahtlustatavana kinnipidamisel tema juurest leitud ja ära võetud tühjad minigrip kilekotid ja digitaalkaal, mis on hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt 2017-1069) Rahumäe tee 6/1 Tallinnas, konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada kui väärtusetud asjad kohtuotsuse jõustumisel Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel.

  1. Asitõend: Igor Struki kasutuses oleva ruumi XxxxTallinnas läbiotsimisel leitud ja ära võetud mobiiltelefon Nokia imei: xxxx, milles sim kaart, samuti Igor Struki kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud mobiiltelefon Sony imei: xxxx, milles sim kaart, millised asjad on lisatud Igor Struki isiklike asjade juurde, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule omanikule Igor Strukile, hoiustades neid asju Igor Struki karistuse kandmise kohas tema isiklike asjade juures. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja tsiviilhagisse puutuvas osas, kannatanu ja prokurör 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas 2 nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
  2. KRIMINAALASJA KOHTULIKUL UURIMISEL KOHUS TUVASTAS: Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Igor Strukki suures koguses (s.o koguses, millest piisaks narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele) narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslikus käitlemises isikuna, kes on varasemalt toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo. Igor Struki poolt toime pandud kuritegu seisneb selles, et tema olles isik, kes on 07.05.2013.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-13-3056 süüdi mõistetud

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas uuesti eeluurimisel tuvastamata ajast alates, kuid enne 18.04.2017.a kella 12.17, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult, suures koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet amfetamiini hoidis ta enda juures kuni 18.04.2017.a kella 12.17ni, mil Tallinnas Pärnu mnt 66 juures tema kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti tema pükste taskust minigrip kilekott, mille sees pulber massiga 0,77 grammi, mis sisaldas 40% amfetamiinsulfaati, mis sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldus pulbris 0,23 grammi amfetamiini puhtal kujul. Lisaks leiti ja võeti isiku jope varrukast minigrip kilekott, milles omakorda kaks minigrip kilekotti pulbriga. Neist suuremas minigrip kilekotis pulber massiga 19,62 grammi, mis sisaldas 38% amfetamiinsulfaati, mis sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldus pulbris 5,47 grammi amfetamiini puhtal kujul ning väiksemas minigrip kilekotis pulber massiga 0,72 grammi, mis sisaldas 39% amfetamiinsulfaati, mis sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldus pulbris 0,21 grammi amfetamiini puhtal kujul. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega piisaks leitud ja ära võetud 5,91 grammist amfetamiinist (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 45 inimesele. 3 Suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisega pani Igor Struk isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Andes hinnangut Igor Struki käitumisele puutuvalt

§ 184

järgi inkrimineeritava kuriteoga, milles Igor Strukki süüdistatakse suures koguses narkootilise aine käitlemises süüdistuses märgitud ajal, leiab kohus, et Igor Strukile inkrimineeritava süüteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Igor Struk tunnistas kohtuistungil oma süüd amfetamiini omamises ning selgitas, et on alates 1997 aastast tarvitanud narkootikume. Antud juhul oli amfetamiin tema enda tarbeks. On kodutu, tegi juhutöid, et saada raha narkootikumide ostmiseks. Süstib päevas 5-10 grammi. Kohtu hinnangul tõendab süüdistatava süüd ka Igor Struki 18.04.2017 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (krim. toimik lk 1-3), mille kohaselt peeti Igor Struk 18.04.2017 kahtlustatavana kinni ning isiku juurest leiti ja pükste taskust võeti ära 1 soonkinnitusega kilekott roosaka pulbrilise ainega; jope varrukast 1 soonkinnitusega kilekott, milles üks suurem ja üks väiksem soonkinnitusega kilekott roosaka pulbrilise ainega; õlakotist võeti ära hulgaliselt tühje soonkinnitusega kilekotte (47 tk) ning halli värvi digikaal; jopetaskust võeti ära mobiiltelefon kõnekaardiga. Neid esemeid on vaadeldud ka asitõendite vaatlusprotokollis (krim. toimik lk 14-17). Ekspertiisiakti nr 17E-AN0490 kohaselt (krim. toimik tl 4-5) on ekspertiisiks esitatud Igor Strukilt kahtlustatavana kinnipidamisel leitud pulbriline aine kokku massiga 21,11 grammi (roosa pulber massiga 0,77g, 19,62 g, 0,72 g), sisaldas narkootilist või psühhotroopset ainet amfetamiini puhtal kujul kokku vähemalt 5,91 grammi. Ekspertiisiaktis esitatud lisainformatsiooni kohaselt kuulub amfetamiin vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega on tegemist narkootilise ainega, millise käitlemine on reguleeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud piirangutega. Süüdistatavale on esitatud süüdistus

§ 184

järgi, mis sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt kujutab termin „narkootilise aine suur kogus“ endast normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI antud vastusest järelepärimisele (krim. toimik lk 7-10) nähtub, et kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks vajalik keskmine kogus on amfetamiini puhul 1,3 grammi. Seega süüdistatava juurest leitud kogusest oleks jätkunud keskmiselt 45 isikule narkootilise joobe tekitamiseks ja seega on tõendamist leidnud, et Igor Struk käitles narkootilisi ainet suures koguses. Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis siinkohal märgib kohus, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, et Igor Strukil oleks olnud arsti ettekirjutust amfetamiini tarvitamiseks ja sellest tulenevalt sellise aine omandamiseks või valdamiseks või muul seaduslikul alusel käitlemiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on seega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Sellest 4 tulenevalt asub kohus seisukohale, et Igor Strukil puudus seaduslik alus narkootilise aine, sh ka suures koguses narkootilise aine käitlemiseks ning suures koguses narkootiliste aine omandamine ja valdamine oli ebaseaduslik. Samuti rõhutab kohus, et

§ 184

objektiivse koosseisu täitmiseks ei oma tähtsust, kas narkootilist ainet omandati või vallati suures koguses enda tarbeks, kellegi teise jaoks või müümiseks. Piisab sellest, kui on tuvastatud narkootilise aine suur kogus. Eelosutatud tõenditele hinnangu andmisel leiab kohus, et käesoleval juhul tõendab tõendikogum täielikult Igor Struki poolt narkootilise aine, s.o amfetamiini suures koguses ebaseaduslikku käitlemist, mis seisnes amfetamiini omandamises ja selle valdamises. Peale selle nähtub süüdistusaktis esitatud süüdistusest, et süüdistatavale on

§ 184

ettenähtud kuriteo toimepanemist inkrimineeritud koosseisulise raskendava asjaolu esinemisega, s.o selles, et Igor Struk on

§ 184

ettenähtud kuriteo toime pannud

§ 184lg 2 p 2 märgitud isikuna.

Seega süüdistatakse teda selles, et ta on kuriteo toime pannud isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos (

§ 183kuni § 190) sätestatud kuriteo.

Kohtuistungil esitas riiklik süüdistaja kohtule Harju Maakohtu 07.05.2013.a otsuse nr 1-13-3056 väljatrüki (krim toimik lk 30-50), mille kohaselt on Igor Struk süüdi mõistetud

§ 184

lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning temale mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 3 aastat ja 4 kuud. Kuivõrd tegemist on kehtiva karistusega, siis oli Igor Struk temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal ja ka kohtuotsuse koostamise ajal isikuks, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava süüd tunnistavatest ütlustest lähtuvalt on kohus veendunud, et amfetamiini käitlemine Igor Struki poolt on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Samas suure koguse puhul süüdistatav väitis, et ta ei teadnud ja teda ka ei huvitanud, millisest piirist suur kogus algab. Samas pidas ta võimalikuks, et ta käitles suures koguses narkootikume, kuid tal oli sellest täiesti ükskõik. Seda enam, et antud kogusest oleks keskmiselt jätkunud 45 doosiks. Seejuures ei saa kohus jätta märkimata, et süüdistatavat on eelnevalt karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest, so narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning ka eelmisel korral oli tegemist sama narkootilise aine käitlemisega. Seega tegutses süüdistatav oma varasema kogemuse pinnalt teadmises süüteo koosseisutunnustest ja nende realiseerimise võimalikkusest. Seega kvalifitseeriva tunnuse, s.o suure koguse osas on tegemist vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud kuriteoga. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Igor Struk pani toime

§ 184

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine (amfetamiin) ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo. 3. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 sätestatud karistamise alustega, milliste kohaselt on karistamise aluseks esmajoones isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale

§ 184

lg 2 p 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus 3 kuni 15 aastat. Karistuse määra valikul võtab kohus isiku süü suuruse hindamisel arvesse ebaseaduslikult omandatud ja vallatud narkootilise aine kogust ja sellega rünnatud õigushüve olulisust. 5 Kehtiva kohtupraktika (3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13) kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus, et arvestades käideldava amfetamiini kogust, s.o 5,91 grammi amfetamiini puhtal kujul, siis ei olnud tegemist väga suure kogusega ja seega ka süü ei ole väga suur, kuivõrd käideldud kogusest piisanuks 45-le inimesele ja tegemist ei olnud kogusega, millest piisanuks tarvitamiseks sadadele või tuhandetele isikutele. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtulikul arutamisel temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist kahetsenud ning esitanud ka Viljandi Haigla vastuse, mille kohaselt Igor Struk on 26.09.2017 registreeritud sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse teenuse järjekorda. Kohus suhtub sellisesse kahetsusse mõningase kriitikaga. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tarbib amfetamiini aastast 1997 ja seniajani, s.o 20 aasta jooksul ei ole suutnud või pidanud vajalikuks ravile minna. Alles nüüd, kohtuliku menetluse ajal, avastas süüdistatav, et vangi minemise asemel oleks parem ravile minna. Samuti väitis süüdistatav oma lõppsõnas, et kui karistuseks määratakse reaalne vangistus, siis nagunii tulen välja ja hakkan jälle tarvitama narkootikume. Seega nähtub üheselt, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras, vaid selle ainuke eesmärk on oma eeldatavalt mõistetavat karistust kergendada ja võimalikult ruttu vabadusse pääseda ning eesmärk narkosõltuvusest vabaneda on vaid paljasõnaline lubadus. Süüdistataval on pärast iga karistuse järgselt vanglast vabanemist olnud võimalus koheselt minna kas ravile või otsida muud meditsiinilist abi sõltuvusest vabanemiseks, kuid ometigi on ta vabadusse pääsedes asunud uuesti narkootilisi aineid tarvitama, mitte otsima võimalusi sõltuvusest vabanemiseks. Süüdistatav ei suutnud ka karistusjärgse käitumiskontrolli ajal täita kohustust hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest teadmises, et kohustuse rikkumise korral mõistetakse talle uus karistus. Ka uue, Harju Maakohtu 17.11.2016 otsusega mõistetud karistuse, sh karistusjärgse käitumiskontrolli kohustuse rikkumise eest mõistetud karistuse kandmiselt vabanemise järgselt peeti ta pooleteise kuu möödudes kinni seoses narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, mis on käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks. Sellest saab üheselt järeldada, et süüdistatava jaoks on oluline narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine, mitte sõltuvusravi. Seega süüdistatava kahetsusavaldus kohtuistungil ei ole karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 mõttes arvestatav ning on kantud vaid soovist saavutada mõistetava karistuse kergendamine. Puutuvalt eripreventsiooni, ehk võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus alljärgnevat. Kohtule esitatud karistusregistri andmetest (krim. toimik lk 19-29) nähtuvalt on süüdistataval kolm kehtivat kriminaalkaristust, millest on näha, et süüdistatavat on karistatud erineva pikkusega vangistustega, mis ulatuvad 6 kuust 3 aasta ja 4 kuuni. Nimetatud karistusandmed viitavad üheselt sellele, et ükski vangistus, ei lühema- ega pikemaajaline, ei ole sundinud süüdistatavat õiguskuulekusele. Viimase otsusega mõistetud vangistuse ärakandmisest (02.03.2017) möödus vaid poolteist kuud (18.04.2017), kui isik peeti kinni käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemiselt. Seda enam, et Harju Maakohtu 17.11.2016 otsusest nr 1-16-8951 nähtuvalt karistati Igor Strukki ka § 3314 järgi vangistusega selles, et ta ei täitnud karistusjärgset kontrolli, s.o järgida katseajal

§ 75

lg 2 punktis 21 sätestatud kohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja olles karistatud 06.07.2016 NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 60 eurot, rikkus kuritahtlikult talle määratud kontrollkohustust sellega, et tarvitas amfetamiini. Seega ei ole senised karistused vangistuste näol ega ka karistuse järgselt kohaldatud käitumiskontroll ühes kohustusega suutnud süüdistatavat soovitud suunas mõjutada ning ta 6 jätkab süütegude toimepanemist, mis näitab süüdistatava ükskõiksust võimaliku karistusõigusliku tagajärje suhtes. Taolisi asjaolusid arvestades leiab kohus, et ka eripreventiivsed eesmärgid on saavutatavad vaid pikaajalist isiku vabaduse piiramist kohaldades. Mis puudutab aga üldpreventiivseid eesmärke, arvestades, et rahvatervisevastased kuriteod kujutavad suurt ohtu ühiskonnale, siis näitab süüdistatava käitumine üheselt, et ta suhtub õiguskorda jätkuvalt ükskõikselt ja enesekeskselt iseenda huvidest lähtuvalt ning käitub järjekindlalt õigusvastaselt. Seetõttu leiab kohus, et ka õiguskorra huvide kaitsmine nõuab süüdistatava karistamist range karistusega ning mõistetav karistus peab ühiskonnale andma selge signaali, et rahvatervisevastase kuriteo toimepanemisele järgneb range karistus. Kuigi omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest, siis antud juhul kohus seda narkootilise aine kogusest lähtuvalt vajalikuks ei pea. Kõike eelnevat arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuseks mõista vangistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kuna antud karistuse miinimummäär on juba iseenesest kõrge, siis leiab kohus, et karistuse võib mõista lausa sanktsioonimäära miinimummäära vähesel määral ületavas määras, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust, mis oleks võrreldav karistusega, mida kohaldati süüdistatava suhtes eelmise samalaadse kuriteo toimepanemise eest ning kohtu arvates peab käesoleva otsusega mõistetav karistus olema eelmisest samalaadse kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest rangem. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud juhul Igor Struki puhul ühtegi sellist erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu tuvastatud ei ole, mis võimaldaks karistusest tingimisi vabastamist. Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval aga 3 kehtivat kriminaalkaristust, s.h ka I astme kuriteo toimepanemises, millede eest on süüdistatavat karistatud vangistustega. Seega karistusest tingimisi vabastamiseks kas

§ 74

või 75 alusel osaliselt või täielikult ei ole mingit alust, kuna siis taotletav eripreventiivne eesmärk puuduks täielikult. Samuti oleks mõistetud vangistusest süüdistatava tingimisi vabastamine vastuolus ülaltoodud kohtupraktikaga. Kohus leiab, et ka kriminaalhooldus ei ole piisavalt mõjus vahend, suunamaks süüdistatavat seaduskuulekale käitumisele. Seda enam, et Harju Maakohtu 17.11.2016 otsusest nr 1-16-8951 nähtuvalt karistati Igor Strukki ka § 3314 järgi vangistusega selles, et ta ei täitnud karistusjärgse kontrolli ajaks temale pandud kohustust, s.o järgida katseajal

§ 75

lg 2 punktis 21 sätestatud kohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja olles karistatud 06.07.2016 NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 7 60 eurot, rikkus kuritahtlikult talle määratud kontrollkohustust sellega, et tarvitas amfetamiini. Lisaks jääks kriminaalhooldusega Igor Struk vabadusse ning on piisav alus arvata, et isik jätkab uute kuritegude toimepanemisega, olles sellise käitumisega ohtlik ka ühiskonnale. Vastavasisulist kahtlust on põhjustanud Igor Struk kogu oma varasema käitumisega, mida kohus on analüüsinud juba eelpool. Seda enam, et iga järgnev karistus ei saa kergendada isiku olukorda, vaid just vastupidi. Seejuures teatas süüdistatav kohtuistungil, et tal sisuliselt alaline elukoht puudub, kuid samas on käitumiskontrolli eelduseks käitumiskontrollile allutataval isikul alalise elukoha olemasolu. Kohtuistungil avaldas süüdistatav soovi vangla asemel hoopis sõltuvusravile minna, et talle antaks võimalus alustada normaalset elu. Kohus juhib tähelepanu

§ 184

lg 2 p-le 2, mille järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus 3 kuni 15 aastat. Selle asendamist sõltuvusraviga ei ole seadusandja ette näinud, kuivõrd

§ 692

lg 1 näeb vangistuse raviga asendamist ette vaid juhul, kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus. Seega ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistatava suhtes

§ 692

sätete kohaldamine võimalik, kuivõrd süüdistatavale mõistetava vangistuse alammäär on kolm aastat ning puudub igasugune alus karistuse mõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Kohus rõhutab, et Igor Strukil on olnud 20 aastat võimalus oma narkosõltuvusest vabaneda ning ravile minna, kuid ta ei ole seda teinud. Iga kord peale vanglast vabanemist on ta oma sõnul sattunud kokku isikutega, kes on teda mõjutanud uuesti narkootikume tarvitama. Tal ei ole kunagi olnud piisavalt jõudu ja tahtmist sõltuvusest vabaneda, või ravile minna, kuigi võimalus selleks on kogu aeg olnud. Ehk süüdistataval on 20 aasta jooksul korduvalt ja vähemalt sellel ajal, kui ta viibib vabaduses, olnud võimalus narkootikumide vaba ja õigusrikkumiste vaba elu alustada, ei ole ta neid võimalusi kasutanud, vaid selle asemel on ta süütegusid toime pannud (3 kehtivat kuritegu, 4 kehtivat väärtegu, 12 arhiveeritud kuritegu). Seejuures on süüdistatav vangistuse tingimustes pidanud narkootiliste ainete tarvitamisest loobuma, kuid vangistusest vabanemise järgselt on ta taas alustanud narkootiliste ainete käitlemist. Käesoleval juhul on süüdistataval taas pärast vangistuse tingimustes narkootilistest ainetest võõrdumist võimalik vanglakaristuse ärakandmise järgselt pöörduda raviasutusse ja alustada õiguskuulekat elu. Vanglakaristusest oleks süüdistatav saanud vältida ainult siis, kui ta ei oleks temale inkrimineeritud kuritegu toime pannud ja antud juhul kedagi teist oma elu ära rikkumises süüdistada on alusetu.

  1. MENETLUSKULUD Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses, esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2,5 kuupalga alammääras, kui ka riiklikul ekspertiisiasutusel aine tuvastamiseks läbiviidud ekspertiiside kulu. Ekspertiisi kulude osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7, detsembri
  2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). 8 Narkootilise aine ekspertiis oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna ekspertiisi tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastatud aine, s.o amfetamiin osutus keelatud narkootiliseks aineks. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemus toetab süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. Kohus möönab, et süüdistataval puudub töökoht või muu legaalne sissetulek, kuid peale selle ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. Süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude ja samalaadse rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olev kuritegu on samaliigiline ka varasemalt toimepandud kuriteoga. Sellest saab järeldada, et süüdistatav oli ilmselgelt teadlik sellest, et uue samalaadse kuriteo toimepanemise järgselt alustatava kriminaalmenetluse kulud jäävad taas tema kanda. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet süüdistatava resotsialiseerumise väljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus, et menetluskulude suurus ja isiku vabadust piirava pikemaajalise karistuse kohaldamine annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.
  3. ASITÕENDID Igor Struki 18.04.2017 kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (krim. toimik lk 1-3) kohaselt võeti Igor Struki pükste taskust ära 1 soonkinnitusega kilekott roosaka pulbrilise ainega; jope varrukast 1 soonkinnitusega kilekott, milles üks suurem ja üks väiksem soonkinnitusega kilekott roosaka pulbrilise ainega; õlakotist võeti ära hulgaliselt tühje soonkinnitusega kilekotte (47 tk) ning halli värvi digikaal; jopetaskust võeti ära mobiiltelefon kõnekaardiga.

§ 191

kohaselt konfiskeerib kohus käesolevas jaos sätestatud süüteo (

§ 183

kuni § 190) toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. Sätte sõnastusest saab seega järeldada, et konfiskeerimine on kohustuslik. Eeltoodust lähtuvalt konfiskeerib kohus ekspertiisist nr 17E-AN0490 järele jäänud narkootilise aine, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda ning jätab selle NPALS § 7 lg 3 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Samuti konfiskeerib kohus narkootilise aine ekspertiisiga nr 17E-AN0490 tagastatud minigrip kilekotid ja Igor Struki kahtlustatavana kinnipidamisel tema juurest leitud ja ära võetud tühjad minigrip kilekotid ja digitaalkaalu kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendid, mis on hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt 2017-1069) Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Kuna eelnimetatud asjade puhul on tegemist väärtusetute asjadega, siis tuleb need KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Igor Struki kasutuses olnud ruumi XxxxTallinnas läbiotsimisel leitud ja ära võetud mobiiltelefon Nokia imei: xxxx, milles sim kaart, samuti Igor Struki kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud mobiiltelefon Sony imei: xxxx, milles sim kaart, on 9 lisatud Igor Struki isiklike asjade juurde. Seega, kuna eelnimetatud asjad kuuluvad Igor Strukile ja puuduvad andmed selle kohta, et neid esemeid oleks kasutatud kuriteo toimepanemise vahenditena, siis tuleb need jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule omanikule Igor Strukile, hoiustades neid asju Igor Struki karistuse kandmise kohas tema isiklike asjade juures. Erika Popovitš Rahvakohtunik Märt Toming Eesistuja /allkirjastatud digitaalselt/ 10 Krista Tammsaar Rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.