lg 2 p 2 järgi Prokurör Marek Soomaa Süüdistatav Igor Struk Eesistuja Märt Toming Rahvakohtunikud Erika Popovitš ja Krista Tammsaar Ik: 36701120039, määratlemata kodakondsus, emakeel: vene keel, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht enne vahistamist: Xxxx, asukoht: xxxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.04.2017, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 20.04.2017 vahistamismäärusega. Vahistamise tähtaega pikendatud kuni 18.08.2017. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 3, viimati: - Harju Maakohtu 17.11.2016 otsusega nr 1-16-8951
199 lg 2 p 4 järgi vangistus 9 kuud ja § 3314 järgi vangistus 3 kuud ning
MS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra 6 kuule karistuse kandmise algusega 02.09.
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud. 2.
lg 1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise algust arvestada alates Igor Struki kahtlustatavana kinnipidamise päevast, so alates 18.04.
MS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 6. Asitõend: narkootilise aine ekspertiisiga nr 17E-AN0490 tagastatud minigrip kilekotid, mis on hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas, konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel. 7. Asitõend: Igor Struki kahtlustatavana kinnipidamisel tema juurest leitud ja ära võetud tühjad minigrip kilekotid ja digitaalkaal, mis on hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt 2017-1069) Rahumäe tee 6/1 Tallinnas, konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel.
lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas uuesti eeluurimisel tuvastamata ajast alates, kuid enne 18.04.2017.a kella 12.17, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult, suures koguses narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet amfetamiini hoidis ta enda juures kuni 18.04.2017.a kella 12.17ni, mil Tallinnas Pärnu mnt 66 juures tema kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti tema pükste taskust minigrip kilekott, mille sees pulber massiga 0,77 grammi, mis sisaldas 40% amfetamiinsulfaati, mis sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldus pulbris 0,23 grammi amfetamiini puhtal kujul. Lisaks leiti ja võeti isiku jope varrukast minigrip kilekott, milles omakorda kaks minigrip kilekotti pulbriga. Neist suuremas minigrip kilekotis pulber massiga 19,62 grammi, mis sisaldas 38% amfetamiinsulfaati, mis sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldus pulbris 5,47 grammi amfetamiini puhtal kujul ning väiksemas minigrip kilekotis pulber massiga 0,72 grammi, mis sisaldas 39% amfetamiinsulfaati, mis sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldus pulbris 0,21 grammi amfetamiini puhtal kujul. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega piisaks leitud ja ära võetud 5,91 grammist amfetamiinist (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 45 inimesele. 3 Suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisega pani Igor Struk isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, toime
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Andes hinnangut Igor Struki käitumisele puutuvalt
järgi inkrimineeritava kuriteoga, milles Igor Strukki süüdistatakse suures koguses narkootilise aine käitlemises süüdistuses märgitud ajal, leiab kohus, et Igor Strukile inkrimineeritava süüteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Igor Struk tunnistas kohtuistungil oma süüd amfetamiini omamises ning selgitas, et on alates 1997 aastast tarvitanud narkootikume. Antud juhul oli amfetamiin tema enda tarbeks. On kodutu, tegi juhutöid, et saada raha narkootikumide ostmiseks. Süstib päevas 5-10 grammi. Kohtu hinnangul tõendab süüdistatava süüd ka Igor Struki 18.04.2017 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (krim. toimik lk 1-3), mille kohaselt peeti Igor Struk 18.04.2017 kahtlustatavana kinni ning isiku juurest leiti ja pükste taskust võeti ära 1 soonkinnitusega kilekott roosaka pulbrilise ainega; jope varrukast 1 soonkinnitusega kilekott, milles üks suurem ja üks väiksem soonkinnitusega kilekott roosaka pulbrilise ainega; õlakotist võeti ära hulgaliselt tühje soonkinnitusega kilekotte (47 tk) ning halli värvi digikaal; jopetaskust võeti ära mobiiltelefon kõnekaardiga. Neid esemeid on vaadeldud ka asitõendite vaatlusprotokollis (krim. toimik lk 14-17). Ekspertiisiakti nr 17E-AN0490 kohaselt (krim. toimik tl 4-5) on ekspertiisiks esitatud Igor Strukilt kahtlustatavana kinnipidamisel leitud pulbriline aine kokku massiga 21,11 grammi (roosa pulber massiga 0,77g, 19,62 g, 0,72 g), sisaldas narkootilist või psühhotroopset ainet amfetamiini puhtal kujul kokku vähemalt 5,91 grammi. Ekspertiisiaktis esitatud lisainformatsiooni kohaselt kuulub amfetamiin vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega on tegemist narkootilise ainega, millise käitlemine on reguleeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduses sätestatud piirangutega. Süüdistatavale on esitatud süüdistus
järgi, mis sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt kujutab termin „narkootilise aine suur kogus“ endast normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI antud vastusest järelepärimisele (krim. toimik lk 7-10) nähtub, et kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks vajalik keskmine kogus on amfetamiini puhul 1,3 grammi. Seega süüdistatava juurest leitud kogusest oleks jätkunud keskmiselt 45 isikule narkootilise joobe tekitamiseks ja seega on tõendamist leidnud, et Igor Struk käitles narkootilisi ainet suures koguses. Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline narkootilise või psühhotroopse aine käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis siinkohal märgib kohus, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, et Igor Strukil oleks olnud arsti ettekirjutust amfetamiini tarvitamiseks ja sellest tulenevalt sellise aine omandamiseks või valdamiseks või muul seaduslikul alusel käitlemiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on seega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Sellest 4 tulenevalt asub kohus seisukohale, et Igor Strukil puudus seaduslik alus narkootilise aine, sh ka suures koguses narkootilise aine käitlemiseks ning suures koguses narkootiliste aine omandamine ja valdamine oli ebaseaduslik. Samuti rõhutab kohus, et
objektiivse koosseisu täitmiseks ei oma tähtsust, kas narkootilist ainet omandati või vallati suures koguses enda tarbeks, kellegi teise jaoks või müümiseks. Piisab sellest, kui on tuvastatud narkootilise aine suur kogus. Eelosutatud tõenditele hinnangu andmisel leiab kohus, et käesoleval juhul tõendab tõendikogum täielikult Igor Struki poolt narkootilise aine, s.o amfetamiini suures koguses ebaseaduslikku käitlemist, mis seisnes amfetamiini omandamises ja selle valdamises. Peale selle nähtub süüdistusaktis esitatud süüdistusest, et süüdistatavale on
ettenähtud kuriteo toimepanemist inkrimineeritud koosseisulise raskendava asjaolu esinemisega, s.o selles, et Igor Struk on
ettenähtud kuriteo toime pannud
Seega süüdistatakse teda selles, et ta on kuriteo toime pannud isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos (
Kohtuistungil esitas riiklik süüdistaja kohtule Harju Maakohtu 07.05.2013.a otsuse nr 1-13-3056 väljatrüki (krim toimik lk 30-50), mille kohaselt on Igor Struk süüdi mõistetud
lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning temale mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 3 aastat ja 4 kuud. Kuivõrd tegemist on kehtiva karistusega, siis oli Igor Struk temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal ja ka kohtuotsuse koostamise ajal isikuks, kes on varem toime pannud karistusseadustiku
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine (amfetamiin) ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo. 3. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus
lg 1 sätestatud karistamise alustega, milliste kohaselt on karistamise aluseks esmajoones isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale
lg 2 p 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus 3 kuni 15 aastat. Karistuse määra valikul võtab kohus isiku süü suuruse hindamisel arvesse ebaseaduslikult omandatud ja vallatud narkootilise aine kogust ja sellega rünnatud õigushüve olulisust. 5 Kehtiva kohtupraktika (3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13) kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Hinnates süüdistatava süü suurust, leiab kohus, et arvestades käideldava amfetamiini kogust, s.o 5,91 grammi amfetamiini puhtal kujul, siis ei olnud tegemist väga suure kogusega ja seega ka süü ei ole väga suur, kuivõrd käideldud kogusest piisanuks 45-le inimesele ja tegemist ei olnud kogusega, millest piisanuks tarvitamiseks sadadele või tuhandetele isikutele. Edasi analüüsib kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtulikul arutamisel temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist kahetsenud ning esitanud ka Viljandi Haigla vastuse, mille kohaselt Igor Struk on 26.09.2017 registreeritud sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse teenuse järjekorda. Kohus suhtub sellisesse kahetsusse mõningase kriitikaga. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tarbib amfetamiini aastast 1997 ja seniajani, s.o 20 aasta jooksul ei ole suutnud või pidanud vajalikuks ravile minna. Alles nüüd, kohtuliku menetluse ajal, avastas süüdistatav, et vangi minemise asemel oleks parem ravile minna. Samuti väitis süüdistatav oma lõppsõnas, et kui karistuseks määratakse reaalne vangistus, siis nagunii tulen välja ja hakkan jälle tarvitama narkootikume. Seega nähtub üheselt, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras, vaid selle ainuke eesmärk on oma eeldatavalt mõistetavat karistust kergendada ja võimalikult ruttu vabadusse pääseda ning eesmärk narkosõltuvusest vabaneda on vaid paljasõnaline lubadus. Süüdistataval on pärast iga karistuse järgselt vanglast vabanemist olnud võimalus koheselt minna kas ravile või otsida muud meditsiinilist abi sõltuvusest vabanemiseks, kuid ometigi on ta vabadusse pääsedes asunud uuesti narkootilisi aineid tarvitama, mitte otsima võimalusi sõltuvusest vabanemiseks. Süüdistatav ei suutnud ka karistusjärgse käitumiskontrolli ajal täita kohustust hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest teadmises, et kohustuse rikkumise korral mõistetakse talle uus karistus. Ka uue, Harju Maakohtu 17.11.2016 otsusega mõistetud karistuse, sh karistusjärgse käitumiskontrolli kohustuse rikkumise eest mõistetud karistuse kandmiselt vabanemise järgselt peeti ta pooleteise kuu möödudes kinni seoses narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, mis on käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks. Sellest saab üheselt järeldada, et süüdistatava jaoks on oluline narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine, mitte sõltuvusravi. Seega süüdistatava kahetsusavaldus kohtuistungil ei ole karistust kergendava asjaoluna
lg 1 p 3 mõttes arvestatav ning on kantud vaid soovist saavutada mõistetava karistuse kergendamine. Puutuvalt eripreventsiooni, ehk võimalusse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus alljärgnevat. Kohtule esitatud karistusregistri andmetest (krim. toimik lk 19-29) nähtuvalt on süüdistataval kolm kehtivat kriminaalkaristust, millest on näha, et süüdistatavat on karistatud erineva pikkusega vangistustega, mis ulatuvad 6 kuust 3 aasta ja 4 kuuni. Nimetatud karistusandmed viitavad üheselt sellele, et ükski vangistus, ei lühema- ega pikemaajaline, ei ole sundinud süüdistatavat õiguskuulekusele. Viimase otsusega mõistetud vangistuse ärakandmisest (02.03.2017) möödus vaid poolteist kuud (18.04.2017), kui isik peeti kinni käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemiselt. Seda enam, et Harju Maakohtu 17.11.2016 otsusest nr 1-16-8951 nähtuvalt karistati Igor Strukki ka § 3314 järgi vangistusega selles, et ta ei täitnud karistusjärgset kontrolli, s.o järgida katseajal
lg 2 punktis 21 sätestatud kohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja olles karistatud 06.07.2016 NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 60 eurot, rikkus kuritahtlikult talle määratud kontrollkohustust sellega, et tarvitas amfetamiini. Seega ei ole senised karistused vangistuste näol ega ka karistuse järgselt kohaldatud käitumiskontroll ühes kohustusega suutnud süüdistatavat soovitud suunas mõjutada ning ta 6 jätkab süütegude toimepanemist, mis näitab süüdistatava ükskõiksust võimaliku karistusõigusliku tagajärje suhtes. Taolisi asjaolusid arvestades leiab kohus, et ka eripreventiivsed eesmärgid on saavutatavad vaid pikaajalist isiku vabaduse piiramist kohaldades. Mis puudutab aga üldpreventiivseid eesmärke, arvestades, et rahvatervisevastased kuriteod kujutavad suurt ohtu ühiskonnale, siis näitab süüdistatava käitumine üheselt, et ta suhtub õiguskorda jätkuvalt ükskõikselt ja enesekeskselt iseenda huvidest lähtuvalt ning käitub järjekindlalt õigusvastaselt. Seetõttu leiab kohus, et ka õiguskorra huvide kaitsmine nõuab süüdistatava karistamist range karistusega ning mõistetav karistus peab ühiskonnale andma selge signaali, et rahvatervisevastase kuriteo toimepanemisele järgneb range karistus. Kuigi omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest, siis antud juhul kohus seda narkootilise aine kogusest lähtuvalt vajalikuks ei pea. Kõike eelnevat arvesse võttes, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuseks mõista vangistuse alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kuna antud karistuse miinimummäär on juba iseenesest kõrge, siis leiab kohus, et karistuse võib mõista lausa sanktsioonimäära miinimummäära vähesel määral ületavas määras, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust, mis oleks võrreldav karistusega, mida kohaldati süüdistatava suhtes eelmise samalaadse kuriteo toimepanemise eest ning kohtu arvates peab käesoleva otsusega mõistetav karistus olema eelmisest samalaadse kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistusest rangem. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud juhul Igor Struki puhul ühtegi sellist erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu tuvastatud ei ole, mis võimaldaks karistusest tingimisi vabastamist. Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval aga 3 kehtivat kriminaalkaristust, s.h ka I astme kuriteo toimepanemises, millede eest on süüdistatavat karistatud vangistustega. Seega karistusest tingimisi vabastamiseks kas
või 75 alusel osaliselt või täielikult ei ole mingit alust, kuna siis taotletav eripreventiivne eesmärk puuduks täielikult. Samuti oleks mõistetud vangistusest süüdistatava tingimisi vabastamine vastuolus ülaltoodud kohtupraktikaga. Kohus leiab, et ka kriminaalhooldus ei ole piisavalt mõjus vahend, suunamaks süüdistatavat seaduskuulekale käitumisele. Seda enam, et Harju Maakohtu 17.11.2016 otsusest nr 1-16-8951 nähtuvalt karistati Igor Strukki ka § 3314 järgi vangistusega selles, et ta ei täitnud karistusjärgse kontrolli ajaks temale pandud kohustust, s.o järgida katseajal
lg 2 punktis 21 sätestatud kohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja olles karistatud 06.07.2016 NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 7 60 eurot, rikkus kuritahtlikult talle määratud kontrollkohustust sellega, et tarvitas amfetamiini. Lisaks jääks kriminaalhooldusega Igor Struk vabadusse ning on piisav alus arvata, et isik jätkab uute kuritegude toimepanemisega, olles sellise käitumisega ohtlik ka ühiskonnale. Vastavasisulist kahtlust on põhjustanud Igor Struk kogu oma varasema käitumisega, mida kohus on analüüsinud juba eelpool. Seda enam, et iga järgnev karistus ei saa kergendada isiku olukorda, vaid just vastupidi. Seejuures teatas süüdistatav kohtuistungil, et tal sisuliselt alaline elukoht puudub, kuid samas on käitumiskontrolli eelduseks käitumiskontrollile allutataval isikul alalise elukoha olemasolu. Kohtuistungil avaldas süüdistatav soovi vangla asemel hoopis sõltuvusravile minna, et talle antaks võimalus alustada normaalset elu. Kohus juhib tähelepanu
lg 2 p-le 2, mille järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus 3 kuni 15 aastat. Selle asendamist sõltuvusraviga ei ole seadusandja ette näinud, kuivõrd
lg 1 näeb vangistuse raviga asendamist ette vaid juhul, kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus. Seega ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistatava suhtes
sätete kohaldamine võimalik, kuivõrd süüdistatavale mõistetava vangistuse alammäär on kolm aastat ning puudub igasugune alus karistuse mõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Kohus rõhutab, et Igor Strukil on olnud 20 aastat võimalus oma narkosõltuvusest vabaneda ning ravile minna, kuid ta ei ole seda teinud. Iga kord peale vanglast vabanemist on ta oma sõnul sattunud kokku isikutega, kes on teda mõjutanud uuesti narkootikume tarvitama. Tal ei ole kunagi olnud piisavalt jõudu ja tahtmist sõltuvusest vabaneda, või ravile minna, kuigi võimalus selleks on kogu aeg olnud. Ehk süüdistataval on 20 aasta jooksul korduvalt ja vähemalt sellel ajal, kui ta viibib vabaduses, olnud võimalus narkootikumide vaba ja õigusrikkumiste vaba elu alustada, ei ole ta neid võimalusi kasutanud, vaid selle asemel on ta süütegusid toime pannud (3 kehtivat kuritegu, 4 kehtivat väärtegu, 12 arhiveeritud kuritegu). Seejuures on süüdistatav vangistuse tingimustes pidanud narkootiliste ainete tarvitamisest loobuma, kuid vangistusest vabanemise järgselt on ta taas alustanud narkootiliste ainete käitlemist. Käesoleval juhul on süüdistataval taas pärast vangistuse tingimustes narkootilistest ainetest võõrdumist võimalik vanglakaristuse ärakandmise järgselt pöörduda raviasutusse ja alustada õiguskuulekat elu. Vanglakaristusest oleks süüdistatav saanud vältida ainult siis, kui ta ei oleks temale inkrimineeritud kuritegu toime pannud ja antud juhul kedagi teist oma elu ära rikkumises süüdistada on alusetu.
kohaselt konfiskeerib kohus käesolevas jaos sätestatud süüteo (
kuni § 190) toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. Sätte sõnastusest saab seega järeldada, et konfiskeerimine on kohustuslik. Eeltoodust lähtuvalt konfiskeerib kohus ekspertiisist nr 17E-AN0490 järele jäänud narkootilise aine, mis on jäetud hoiule EKEI keemiaosakonda ning jätab selle NPALS § 7 lg 3 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Samuti konfiskeerib kohus narkootilise aine ekspertiisiga nr 17E-AN0490 tagastatud minigrip kilekotid ja Igor Struki kahtlustatavana kinnipidamisel tema juurest leitud ja ära võetud tühjad minigrip kilekotid ja digitaalkaalu kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendid, mis on hoiustatud Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt 2017-1069) Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Kuna eelnimetatud asjade puhul on tegemist väärtusetute asjadega, siis tuleb need KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Igor Struki kasutuses olnud ruumi XxxxTallinnas läbiotsimisel leitud ja ära võetud mobiiltelefon Nokia imei: xxxx, milles sim kaart, samuti Igor Struki kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud mobiiltelefon Sony imei: xxxx, milles sim kaart, on 9 lisatud Igor Struki isiklike asjade juurde. Seega, kuna eelnimetatud asjad kuuluvad Igor Strukile ja puuduvad andmed selle kohta, et neid esemeid oleks kasutatud kuriteo toimepanemise vahenditena, siis tuleb need jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade seaduslikule omanikule Igor Strukile, hoiustades neid asju Igor Struki karistuse kandmise kohas tema isiklike asjade juures. Erika Popovitš Rahvakohtunik Märt Toming Eesistuja /allkirjastatud digitaalselt/ 10 Krista Tammsaar Rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.