3-17-2460/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-17-2460 Haldusasi M. R esialgse õiguskaitse taotlus, mis on esitatud vaidemenetluse ajal Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Resolutsioon
2. Vabastada M. R esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest;
3. Jätta M. R esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata;
4. Edastada kohtumäärus taotlejale ning teadmiseks Tallinna Vanglale ja Rahandusministeeriumile Edasikaebamise kord Käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Tallinna Halduskohtu kaudu. ASJAOLUD
5. Tallinna Halduskohtule laekus 17.11.2017 M. R esialgse õiguskaitse taotlus, milles taotletakse suitsetamise lubamist Tallinna Vangla territooriumil. Kaebaja leiab, et suitsetamise keeld rikub tema põhiõigusi ning kahjustab vaimset tervist. Kaebaja on taotlenud vastava haldusakti osalist tühistamist. Koos kaebusega esitati ka taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning isikukonto väljavõte, millest nähtub, et 15.11.2017 seisuga on vabade vahendite jääk null.
6. Tallinna Halduskohus küsis 20.11.2017 kohtunõudes Tallinna Vanglalt kas M. R on taotlenud suitsetamise lubamist ja kas ta on suitsetamise piiranguga seonduvalt esitanud vaide Tallinna Vanglale või Justiitsministeeriumile.
7. Tallinna Vangla teatas 21.11.2017 vastuses, et M. R on esitanud Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 peale 15.11.2017 vaide nr 5-15/17/305-
8. Vangla edastas kohtule ühtlasi ka M. R vaide ja Tallinna Vangla 17.11.2017 vastuse nr 5-15/17/305-2 puuduste kõrvaldamiseks. Vangla teatas, et M. R ei olnud 21.11.2017 seisuga veel vanglale vastanud.
9. Tallinna Halduskohus jättis 21.11.2017 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes võimaluse taotluse täiendavaks põhistamiseks. Arvestades asjaolu, et suhteliselt lakoonilisest taotlusest ei selgunud üheselt mõistetavalt kas M. R soovis koheselt tühistamisnõudega kohtuse pöörduda või oli tegemist pigem taustinformatsiooniga ja eesmärgiks oli õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajaks, siis oli vaja ka selles osas selget vastust. Ühtlasi selgitas kohus, et käskkirja nr 1-1/17/31 tühistamist ei saaks nõuda enne kui vaie on tagastatud, lahendatud või tähtaegselt lahendamata jäetud.
10. M. R vastas kohtumäärusele 29.11.2017 ning esitas Tallinna Vanglale saadetud vastuse vaides esinenud puuduste kõrvaldamise kohta, kuid 17.11.2017 taotlust täiendavalt ei põhistanud. Tallinna Halduskohtu 21.11.2017 määrusega antud vastamise tähtaeg selleks ajaks veel möödas ei olnud, kuid hiljem ei ole M. R samuti enam midagi lisanud ega täpsustanud.
11. Olenemata asjaolust, et Tallinna Halduskohtu 21.11.2017 määrusega antud vastamise tähtaeg oli möödunud ning sisuline vastus esitamata, ei pidanud kohus põhjendatuks taotlust enam uuesti käiguta jätta ning tõlgendas seda vaidemenetluse ajal esitatud õiguskaitse taotlusena vastavalt HKMS § 249 lg
12. Samas pidas kohus siiski vajalikuks HKMS § 252 lg 1 alusel ka vastustaja seisukohta küsida. Vastav kohtunõue edastati Tallinna Vanglale 11.12.
14. Tallinna Vangla esitas 12.12.2017 vastusena kohtunõudele õiguskaitse taotluse osas ka omapoolse seisukoha (tl 26-29) ning palus jätta taotluse rahuldamata. Vangla on seisukohal, et sisulist vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole. Vastustaja selgitab, et M. R on küll suitsetaja, kes on olnud Tallinna Vanglas ajavahemikul 11.01.2017-01.12.2017 ning viibinud 01.12.-08.12.2017 Lääne Prefektuuri Pärnu arestimajas, kuid ei ole saanud esialgse õiguskaitse esitamisele eelnevalt suitsetada 48 päeva. Vangala nõustub, et tubakast loobumise järel võivad esimestel nädalatel tekkida võõrutusnähud, kuid need mööduvad hiljemalt paari nädalaga ning valmistavad muret vaid loobumisprotsessi alguses. Tervisekaardi sissekannetest nähtuvalt ei ole M. R tervisekaardil kandeid terviseprobleemidest, mida saaks seostada suitsetamise keelamisega vanglas või mis viitaksid võimalikele nikotiini võõrutusnähtudele. Praeguseks on võimalike võõrutusnähtude tekkimise aeg ka möödunud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole mõeldud igasuguste ebamugavuste vältimiseks, vaid üksnes juhuks, kui vastupidises olukorras saaksid taotleja õigused olulisel määral kahjustada. Asjaolu, et taotluse esitajal ei võimaldata teatud ajaperioodi jooksul, s.o kuni kohtuvaidluses tehtud otsuse jõustumiseni suitsetada, ei saa iseenesest pidada sedavõrd tõsiseks tagajärjeks, mis tingiks taotluse rahuldamise, võttes seejuures ka arvesse, et taotluse esitaja ei ole suitsetanud juba ligi kaks kuud. Vanglates suitsetamise keeld kehtib ka paljudes teistes riikides, mistõttu ei ole õigusmaastikul tegemist uudse või seni lahendamata küsimusega. Rahvusvahelises kohtupraktikas on peetud suitsetamise keeldu õiguspäraseks ja proportsionaalseks meetmeks. KOHTU PÕHJENDUSED
15. Taotleja on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Riigilõivuseaduse järgi tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 15 euro suurune riigilõiv. Vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest tasutava riigilõivu osas leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada. Kohtule edastatud vabakasutuskonto väljavõttest nähtuvalt puuduvad taotlejal rahalised vahendid 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks.
16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega 2