3-17-2406/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-17-2406 Haldusasi V. Š esialgse õiguskaitse taotlus, mis on esitatud vaidemenetluse ajal Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Resolutsioon
2. Jätta V. Š esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata;
3. Edastada kohtumäärus taotlejale ja teadmiseks Tallinna Vanglale Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
4. Tallinna Halduskohtule laekus 15.11.2017 V. Š avalduse vormis esitatud õiguskaitse taotlus, milles ta taotleb suitsetamise lubamist Tallinna Vangla territooriumil. Kaebaja leiab, et suitsetamise keeld rikub tema põhiõigusi. Kaebaja on märkinud avalduses veel ka seda, et soovib Tallinna Vangla käskkirja nr 1-1/17/31 tühistamist (või osalist tühistamist) ning on esitanud Tallinna Vanglale eelnevalt selle kohta vaide.
5. Tallinna Halduskohus küsis 16.11.2017 kohtunõudes Tallinna Vanglalt kas V. Š on taotlenud suitsetamise lubamist ja kas on suitsetamise piiranguga seonduvalt esitanud vaide Tallinna Vanglale või Justiitsministeeriumile.
6. Tallinna Vangla teatas 16.11.2017 vastuses, et V. Š ei ole esitanud vanglale pöördumist suitsetamise loa saamiseks, kuid on esitanud 15.11.2017 Tallinna Vangla direktori 26.04.2017 käskkirja nr 1-1/17/31 peale vaide ja et käskkirja täitmise peatamist ei ole taotletud. Vaidele ei olnud vangla veel vastanud.
7. Tallinna Halduskohtu 20.11.2017 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus käiguta, andes kaebajale võimaluse õiguskaitse vajaduse kaalumiseks ning riigilõivu tasumiseks. Arvestades asjaolu, et suhteliselt lakoonilisest avaldusest ei selgunud üheselt mõistetavalt kas V. Š oli soovinud tühistamisnõudega koheselt kohtuse pöörduda või oli tegemist pigem taustainformatsiooniga ja kaebaja taotles üksnes õiguskaitset vaidemenetluse ajaks, siis oli vaja ka selles osas selget vastust. Ühtlasi selgitas kohus, et käskkirja nr 1-1/17/31 tühistamist ei saaks nõuda enne kui vaie on tagastatud, lahendatud või tähtaegselt lahendamata jäetud (tl 15-16).
8. Nähtuvalt kohtule tagastatud väljastusteatelt edastati eelnimetatud kohtumäärus V. Šle 23.11.2017, kuid sellele ei ole vastatud. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (pöördumatud tagajärjed). Muud väited, mille tähendust tuleks hinnata pigem põhivaidlusena vaadeldava nõude raames, kiireloomulise õiguskaitse taotluse kontekstis üldjuhul väga arvestatavad ei ole.
10. HKMS § 249 lõikest 2 tulenevalt on esialgse õiguskaitse taotlust võimalik esitada ka väljaspool põhivaidlusena vaadeldavat kohtumenetlust ehk vaidemenetluse ajal. Vaatamata sellele, et V. Š ei ole 20.11.2017 kohtumäärusele tähtaegselt vastanud ega midagi täpsemalt selgitanud, ei pea kohus põhjendatuks taotlust enam uuesti käiguta jätta. Arvestades asjaolu, et taotluses on vaide esitamist siiski nimetatud ning seda kinnitas ka Tallinna Vangla oma 16.11.2017 vastusega, siis tõlgendab kohus avaldusena pealkirjastatud taotlust vaidemenetluse ajal esitatud õiguskaitse taotlusena vastavalt HKMS § 249 lg
11. Vastasel juhul oleks tulnud kaebus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastada ning seetõttu ka õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta.
12. Olenemata sellest, kuidas taotlust tõlgendada, jääb see antud juhul rahuldamata. Taotlus jääb rahuldamata, sest sellest ei nähtu pöördumatute või suhteliselt pöördumatute tagajärgede tekkimise võimalust ning seega ei ole taotlejal ka õiguskaitse vajadust. Kahjulike ja suhteliselt pöördumatute tagajärgede tekkimise oht võiks ilmneda taolisel juhul kui suitsetamise ära jäämisega kaasnevad võõrutusnähud oleksid rasked, mis esialgse õiguskaitse taotluse kontekstis eeldaks vastavate kaebustega meditsiiniosakonna poole pöördumist ning see peaks esitatavast materjalist ühtlasi ka nähtuma. Tallinna Halduskohtu 20.11.2017 määruses on ka veel selgitatud, et vastustajat ei saaks kohustada võimaldama suitsetamist ilma igasuguste täiendavate tingimusteta, sest ka varasemalt kehtisid teatavad piirangud. V. Š ei ole täpsustusi esitanud, mistõttu ei saa ka järeldada, et talle võiks õiguskaitse kohaldamata jätmise tõttu kahjulikke tagajärgi tekkida. Õiguskaitse taotlus tuleks jätta rahuldamata veel ka seetõttu, et vastavat riigilõivu ei ole ära tasutud. Avaldusele lisatud isikukonto väljavõtet kohus riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusena ei tõlgendanud. See oleks eeldanud siiski selgelt sõnastatud taotlust ja käiguta jätmise määrusele vastamist, sest 15.11.2017 avalduses seda ei sisaldu. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 2