Obsah (8)
§ 150§ 429§ 431§ 432§ 433§ 173§ 168§ 174KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-15622 Tsiviilasi Mostland OÜ hagi Ants Tulvik'u vastu
§ 150lg 2 p 2 alusel.
1
- Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.
- Asjaolud, menetluse käik 17.10.
- a esitas hageja Mostland OÜ lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Ants Tulvik'u vastu käenduslepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõudes summas 20 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.07.
- a käenduslepingu, millega võttis kostja vastutuse hageja ees kõigi hageja ja A T vahel sõlmitud krediidilepingust nr * ja selle võimalikest lisadest tulenevatest nõuetest. Hageja ja kostja leppisid kokku vastutuse rahalises maksimumsummas, milleks on 20 000 eurot. 25.07.
- a seisuga võlgnes A T krediidilepingu nr * ja selle lisade alusel hagejale kokku 44 147 eurot. A T on nimetatud summast 04.04.
- a seisuga tasunud 1575,98 eurot. 04.04.
- a esitas hageja nii A T'ule kui kostjale hoiatuse võla tasumise osas. Kuivõrd võlga ei tasutud, siis ütles hageja krediidilepingu nr * ülesse ja ülesütlemisavaldusel A T kinnitas omakäeliselt, et 25.06.
- a seisuga võlgneb A T hagejale põhivõlana 43 580,92 eurot ning intressina 3389,73 eurot. Kuivõrd nõue oli tasumata, esitas hageja 22.09.
- a nõude käendajale (kostjale) 20 000 euro tasumiseks. Kostja nõuet ei tunnista ja väidab, et ei ole käenduslepingut sõlminud. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja nõude kostja vastu kohtusse summas 20 000 eurot. 18.10.
- a määrusega võttis maakohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. 04.11.
- a esitas kostja kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles tema vastu esitatud hagi kostja ei tunnistanud, kuna kostja ei ole käenduslepingut sõlminud. Kostja dokumente on kostjale teadaolevalt kuritarvitanud A T, mida isik ise tunnistanud on. 09.11.
- a edastas maakohus Lääne Ringkonnaprokuratuurile teate kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kriminaalasjas alustati menetlus 14.11.
- a KarS § 349 tunnustel. 21.11.
- a määrusega maakohus peatas käesolevas tsiviilasjas menetluse kuni kriminaalasjas menetluse lõppemiseni. 17.11.
- a Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10311 tunnistati A T süüdi KarS § 1572, § 349 järgi. Otsus jõustus 05.12.
- a. 06.12.
- a määrusega maakohus uuendas tsiviilasjas menetluse.
- Avaldus 21.12.
- a esitas hageja Mostland OÜ lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks ning palub hagejale tagastada ½ tasutud riigilõivust kontole, kust riigilõiv tasuti. 17.11.
- a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-10311
(16257000295)mõisteti A T kokkuleppe korras süüdi selles, et tema eesmärgiga vabaneda enda ja Mostland OÜ vahel 05.04.2013 sõlmitud Krediidilepingust nr * ja selle lisadest 06.06.2013 nr *, 03.10.2013 nr * ja veel tulevikus sõlmitavatest võimalikest lisadest tulenevatest rahalistest nõuetest osaliselt, 20000 euro suuruses summas, teise isiku - oma isa Ants Tulviku (menetluses kostja) nõusolekuta ja teadmata ja tema isikuandmeid kasutades, millega lõi teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutuse hageja ees, vormistas teadmata kohas H linnas Ants Tulviku kui käendaja nimel 24.07.2014 kuupäevaga dateeritud Käenduslepingu nr * Mostland 2 OÜ-ga käendaja vastutuse kohta maksimumsummas 20000 eurot, tekitades sellise tegevusega kahju teise isiku, s.o Ants Tulviku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, sest
- a oktoobrikuus pöördus Mostland OÜ hagiavaldusega Pärnu Maakohtusse Ants Tulviku kui käendaja vastu 20000 euro nõudes. Sellise tegevusega A T, kasutades kuriteo varjamise eesmärgil teise isiku nõusolekuta teist isikut tuvastavaid isikuandmeid, millega lõi teise isikuna esinemise teel temast Hagejale teadvalt ebaõige ettekujutuse, pani toime teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise, s.o karistusseadustiku § 1572 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega on olemas jõustunud kohtulahend, millisega on tuvastatud, et kostja pole nõude aluseks olevat käenduslepingut allkirjastanud ning seda on teinud läbi kuriteo toimepanemise A T. Ülaltoodud asjaolu näol on tegemist selgelt hagi keskseid väiteid ümberlükkava faktilise asjaoluga, milline on küll tekkinud pärast hagi esitamist, kuid milline oma sisult tooks kaasa menetluse jätkumisel hagi rahuldamata jätmise. On ilmne, et sellise asjaolu varasemal teadmisel oleks hageja jätnud hagi sootuks esitamata. Ülaltoodud asjaoludest tulenevalt hageja loobub hagist.
- Kohtu seisukoht 3.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
§ 429
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
§ 429
lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. 3.2. Kohus edastas hageja avalduse hagist loobumiseks kostjale ja määras kostjale vastamise tähtaja
§ 429lg 3 alusel.
Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja avaldusele ja palus kohtukulud välja mõista hagejalt. 3.
- Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja Mostland OÜ avalduse kostja Ants Tulvik'u vastu 17.10.
- a esitatud hagist loobumiseks ja võtab vastu hageja loobumise hagist Ants Tulvik'u vastu 24.07.
- a sõlmitud käenduslepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmise nõudes summas 20 000 eurot ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. 3.4.
§ 431lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.
Kohus selgitab, et
§ 432
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3.5.
§ 433lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.
4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 4.1.
§ 173
lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 3 4.2.
§ 168
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 4.3. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 4.4.
§ 174
lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
§ 429
lg 3 järgi kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. 4.
- Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu 3 tunni 45 minuti ulatuses tunnitasuga 75 eurot + käibemaks. Seega on hageja lepingulise esindaja kuludeks 337,50 eurot. Nimetatud kulud jäävad hageja enda kanda. 4.
- Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad. 4.7.
§ 150
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja taotleb ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivust kuulub hagejale tagastamisele
§ 150lg 2 p 2 alusel.
Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 750 eurot, millest ½ on 375 eurot.
§ 150
lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb tagastada ½ riigilõivust, s.o 375 eurot Mostland OÜ arvelduskontole, kust riigilõiv tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4