Obsah (6)

§ 176§ 29§ 171§ 65§ 23§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-8673 Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2017, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Liis Arrak, Indrek Soots Tsiviilasi RS avaldus pankroti

) § 28 lg 2). Isikut on kriminaalkorras karistatud alates 09.10.2007 varguse, röövimise ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete tarvitamise eest. Isiku suhtes on 49 erinevat täitemenetlust, sh lõpetatud. Vanim täitemenetlus pärineb aastast 2002. Ajutisele haldurile teadaolevalt tekkisid kõik võlgniku võlad tema õigusvastaste tegude tagajärjel, millest võlgnik ei kuulu vabastamisele (

§ 176lg 2).

1. Ajutine haldur palus välja mõista halduri tasu 912 eurot (9,5x96), millele lisandub käibemaks 182,4 eurot, kokku 1094,4 eurot ja halduri kulud 43 eurot. Haldur palus pankrotivara puudumise tõttu väljamõistetud halduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, määrata riigi vahenditest. Maakohtu määrus
2. 15.09.2017 määrusega lõpetas maakohus võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus määras ajutise halduri töötasuks 1094,40 eurot (sh käibemaks), millest kuuluvad kinnipidamisele seaduses ettenähtud maksud ja kulutuste hüvitiseks 43 eurot. Kohus määras Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada pankrotivara puudumise tõttu eelnimetatud tasu ja hüvitatavad kulutused 397 eurot (sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks, mis lisandub välja makstavale summale) riigi vahenditest OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele ning mõistis võlgnikult välja ajutisele haldurile määratud tasu ja hüvitatavad kulud, mis ei ole kaetud riigi vahenditest hüvitatava summaga. Määruse põhjenduste kohaselt esineb tulenevalt

§ 29

lg-st 1 alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna ajutise halduri aruandest selgub, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Määruse tegemise ajaks ei ole võlgnik, võlausaldaja ega kolmas isik tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 2000 eurot. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuli jätta algatamata, kuna menetlus ei kannaks võlgniku osas oma eesmärki (TsMS § 423 lg 2 p 2, § 477 lg 1). Võlgniku kohustused tekkisid tema enda õigusvastaste tegude tagajärjel (vargused ja röövimised, mille osas on kohus välja mõistnud kahjuhüvitised, kriminaalmenetluse kulud jne) ja võlgnik ei saaks oma kohustustest vabaneda

§ 176lg 2 järgi.

Kohustustes vabastamise menetluse algatamine on välistatud

§ 171lg 2 alusel.

Arvestades ajutise halduri töö mahtu ja kvalifikatsiooni, on taotletav tasu ja hüvitatavad kulutused mõistlikud ning need tuleb välja mõista. Määruskaebus

1. Võlgnik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada. Võlgnik soovib peale vanglakaristuse kandmist alustada seaduskuulekat elu, kuid ei näe selleks muud võimalust peale pankroti väljakuulutamise. Määrus ei ole õiglane, kuna võlgnikule ei väljastatud määruse venekeelset tõlget. Võlgnik ei nõustu ajutise halduriga, et võlgnik tegeles tahtlikult kuritegudega. Võlgniku väitel ei saanud ta varasemalt tööle minna põhjustel, et ta on korduvalt karistatud, ta ei valda eesti keelt, tal ei ole eriala ning ta on vana. Edasine menetluse käik
2. Ajutine pankrotihaldur vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
3. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2 Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 15.09.2017 määrus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning mõisteti võlgnikult välja ajutisele pankrotihaldurile määratud tasu ja hüvitatavad kulud. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule võlgniku pankroti väljakuulutamise uueks otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
5. Praegusel juhul lõpetas maakohus võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kuna menetlus ei kannaks võlgniku osas oma eesmärki (TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1), sest võlgnik ei saaks oma kohustustest vabaneda

§ 176

lg 2 järgi ning kohustustes vabastamise menetluse algatamine on välistatud

§ 171lg 2 alusel.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu selliste järeldustega. 10.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 171

lg 11 kohaselt, kui esineb

§ 29

lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid. Seega on

§ 171

lg-ga 11 kehtestatud

§ 29

lg 1 suhtes erikord, mis võimaldab kohtul raugemisele määratud menetluse puhul siiski pankroti välja kuulutada, kui füüsilisest isikust võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks.

§ 171

lg-st 2 tuleneva kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas võlgniku isik või tema käitumine vastab

§ 171

lg 2 p-des 1-5 sätestatud asjaoludele.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse katteks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg-te 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. 11. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgniku käitumises pole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-60-13, p 10; 3-2-1-121-11, p 12).

§ 176

lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-1-13, p 11). 12. Ringkonnakohus leiab, et kõik asja materjalidest nähtuvad võlgniku kohustused ei ole käsitletavad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuetena, millest vabastamine poleks

§ 176lg 2 kohaselt lubatud.

Ajutise pankrotihalduri aruandest (tl 34-34), aruandele lisatud Kohtutäituri ja Pankrotihaldurite Koja vastusest (tl 50-52) ning samuti aruandes viidatud Harju Maakohtu 09.10.2007 otsusest kriminaalasjas nr 1-07-11590 nähtuvalt koosnevad pankrotivõlgniku kohustused vaid osaliselt sellistest kohustustest, millest vabanemine pole

§ 176lg 2 kohaselt võlgadest vabastamise menetluse tulemusena võimalik.

Avaldaja kohustuste hulka kuulub lisaks õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahjuhüviste nõuetele mh ka riigieelarve tuludesse mõistetud sundraha, ekspertiisitasu, kaitsjatasu ja mitmed Tallinna Transpordiameti nõuded. Seetõttu pole maakohtu seisukoht, et 3

§ 171

lg 11 alusel võlgniku pankroti väljakuulutamise ning kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral poleks võlgnikul võimalik kohustustest vabastamise menetlusega oma kohustustest vabaneda,

§ 176lg-st 2 tulenevalt õige.

Võlausaldajate nõuded ja nende lõplik struktuur selgitatakse välja nõuete kaitsmisel pankrotimenetluse käigus.

1. Seoses määruskaebuse väitega, et maakohus ei väljastanud kaebajale kohtumääruse venekeelset tõlget, märgib ringkonnakohus, et TsMS § 33 lg 4 kohaselt korraldab kohus menetlusosalise jaoks kohtulahendi võõrkeelde tõlkimise üksnes menetlusosalise soovil ja tingimusel, et menetlusosalist ei esinda menetluses esindaja ja talle on antud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks maakohtule esitanud taotlust kohtumääruse tõlkimiseks või tõlkeabi saamiseks vastavalt TsMS § 180 lg 1 p-le
3. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu 15.09.2017 määrus

§ 171lg 11 ja § 176 lg 2 ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada.

Tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule

§ 171lg 11 alusel võlgniku pankroti väljakuulutamise uueks otsustamiseks.

Maakohtul tuleb kontrollida, kas esinevad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab

§ 171lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele.

Samuti tuleb maakohtul vajadusel hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis siiski õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 15. Pankrotimenetluse kulude väljamõistmise võlgnikult peab maakohus otsustama sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest, juhindudes

§-s 150 sätestatust. 16.

§ 5

lg-st 1 ja § 29 lg-st 6 tulenevalt võib määruse peale Riigikohtule esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4