← Eesti

2-16-8297/64

Obsah (4)§ 172§ 657§ 654§ 171

Tsiviilasi nr 2-16-8297 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-8297 Määruse tegemise aeg ja koht 28.12.2017. a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu (eesistuja), liikmed And

§ 172lg 1 alusel jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kohus põhjendas, et hagita menetluses kannab menetluskulud üldjuhul isik, kelle huvides lahend tehakse ning erandjuhtudel mõni muu menetlusosaline. Juurdepääsu määramine on avaldaja huvides. Avaldus kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt, kuna avaldaja taotles tasuta juurdepääsu määramist. Samas vaidles puudutatud isik I suuremas osas edutult avaldusele vastu, kuna leidis, et avaldus tuleks jätta täielikult rahuldamata. Kuna kohus lahendas avalduse avaldaja huvides võttes arvesse puudutatud isiku I huve, siis kohus leidis, et on õiglane jätta menetluskulud. Määruskaebus

  1. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega määrata õiglane tasu ühistu vara kasutamise ja omandiõiguse riive hüvitise osas ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.
  2. Puudutatud isik I on seisukohal, et arvestades ühistu kulutusi teele
  3. aastal, on maakohtu poolt määratud summa 3 eurot ebaproportsionaalne, arvestades teiste ühistu elanikega. Kohus on valesti hinnanud tõendeid.
  4. aastal on puudutatud isik I kulutanud ühistu teele ettevalmistustöödeks (kaevetööd) 1 209 eurot, freesi soetamisele 1 760 eurot ja transpordile (freesi laialivedu ja tasandamine) 126 eurot. Lisaks on
  5. aastal tellitud veel üks koorem freesi summas 300 eurot. Peale viimase freesikoorma saabumise tellitakse transport freesi laialiveoks ja teerull. Tööde teostamise hind selgub hiljem. Ühistu on planeerinud selleks 600 eurot. Lisaks tuleks arvestada ka ühistu liikmete füüsilist panust teede korrastamisse, mida on raske hinnata konkreetse summaga. Puudutatud isik I jätab kohtu hinnata, kuidas on mõistlik ja võimalik elanike panust hinnata rahalises väärtuses. Samuti ei ole hetkel võimalik märkida talvise lumekoristuse hinda. Ka lumekoristuse hinda tuleb igakuise tasu kujunemisel arvestada.
  6. Lisaks on ühistu tasunud
  7. aasta märtsist kuni oktoobrini Eesti Energiale 54,26 eurot sissesõiduvärava elektritarbimise eest (igakuised maksed umbes 10 eurot) ning maamaksu 14 eurot. Puudutatud isiku I arvates tuleb igakuise tasu kujunemisel arvestada ka väravate amortisatsiooniga ja väravate haldamiseks mõeldud kulutustega (IT alane haldus). Ühistu liikmetele on antud teenus kaetud igakuisete maksetega ja see moodustab umbes 10% igakuisest tasust ühe telefoninumbri kohta (ühistu liikmetasu on 40 eurot). Kuna avaldaja kasutab ühistu vara (park ja sisetee), siis tuleb igakuise tasu arvestamisel arvestada ka ühistu kohustustega, mis tulenevad tsiviilasjadest 2-12-49478 ja 2-14-21004 summas vastavalt 50 eurot ja 542 eurot, kokku igakuiselt 592 eurot.
  8. Puudutatud isik I on seisukohal, et kuna kohus lahendas avalduse avaldaja huvides, tuleks menetluskulud jätta

§ 172lg 1 alusel avaldaja kanda.

Menetluse edasine käik 40. Avaldaja esitas 17.05.2017 määruskaebusele vastuse, milles osaliselt nõustus määruskaebusega selles, et tasu tee kasutamise eest ei ole määratud õiglaselt ja 11

(15)Tsiviilasi nr 2-16-8297 proportsionaalselt. Samuti ei nõustunud avaldaja menetluskulude jaotusega. Avaldaja on seisukohal, et juurdepääsutasu suuruseks tuleks määrata 0 eurot ja menetluskulud tuleks jätta puudutatud isiku I kanda.
  1. Puudutatud isik II leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Maakohus käsitles avaldaja 17.05.2017 vastust määruskaebusena, jättis selle käiguta ning andis tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks). Kuna avaldaja puudusi ei kõrvaldanud, jäeti tema 17.05.2017 määruskaebus maakohtu 08.06.2017 määrusega menetlusse võtmata.
  3. Harju Maakohus võttis 08.08.2017 määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  4. Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Puudutatud isik I esitas oma menetluskulude nimekirja 25.09.
  5. Ka avaldaja esitas oma menetluskulude nimekirja 25.09.2017, korrates lisaks ka oma 17.05.2017 menetlusdokumendis esitatud seisukohti. Määruse põhjendused
  6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määruse resolutsioon on seaduslik ja põhjendatud ja tuleb jätta muutmata, kuid

§ 657lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Puudutatud isiku I määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

  1. Puudutatud isik I on seisukohal, et arvestades ühistu kulutusi teele
  2. aastal, on maakohtu poolt määratud summa 3 eurot ebaproportsionaalne, arvestades teiste ühistu elanikega, ning et kohus on valesti hinnanud tõendeid. Samuti vaidleb määruskaebuse esitaja vastu menetluskulude jätmisele menetlusosaliste enda kanda ja palub menetluskulud jätta avaldaja kanda. Seega ei ole enam vaidluse all avaldajale juurdepääsu võimaldamine, vaid vaidlus on üksnes juurdepääsu tasu suuruse ja menetluskulude jaotuse osas.
  3. Ringkonnakohus märgib, et juurdepääsutasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (RKTKm 3-2-1-180-15, p 34, 49). Hindamaks maakohtupoolset kaalutlusõiguse teostamist, kontrollib ringkonnakohus, kas maakohus on arvestanud puudutatud isiku I esiletoodud kulutusi juurdepääsutasu määramisel ning kas määratud juurdepääsutasu on proportsioonis puudutatud isikule I kaasneva omandiõiguse piiranguga. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses ei ole vaidlustatud asjaolu, et avaldajale määratud juurdepääs on 194 m pikkusel ja 3 m laiusel alal. Seega jääb juurdepääsu alla maatükk, mille pindala on ca 582 m2 (194 x 3), mis moodustab ca 8,08% kinnistu üldpindalast.
  4. Puudutatud isik I on tuginenud sellele, et
  5. aastal on puudutatud isik I kulutanud ühistu teele ettevalmistustöödeks (kaevetööd) 1 209 eurot, freesi soetamisele 1 760 eurot ja transpordile (freesi laialivedu ja tasandamine) 126 eurot. Nimetatud kulude kandmise kohta on puudutatud isik I esitanud maksekorraldused ning maakohus leidis, et kulutuste tegemist võib mh tõendada pdf-formaadis maksekorraldustega. 12

(15)Tsiviilasi nr 2-16-8297 Maakohus leidis, et kaevetööde maht on eluliselt usutav ning tuvastas maksekorralduste nr 77, 79, 80 ja 81 alusel, et
  1. aastal tegi puudutatud isik I kulutusi kaevetöödele Metsaveere tee parandamiseks 1 209 eurot. Juurdepääsualuse maaosaga seonduvateks kulutusteks kaevetöödele oli seega 97,69 eurot (1 209 x 8,08%). Samuti on maakohus lugenud maksekorralduste nr 32, 35, 74, 78 ja 84 alusel tõendatuks kulutused freesi soetamisele 1 760 eurot, juurdepääsualuse maaosaga seonduvalt seega 142,21 eurot (1 760 x 8,08%). Lisaks on maakohus tuvastanud maksekorralduse nr 85 alusel, et
  2. aastal tegi puudutatud isik I kulutusi tee parandamiseks seoses freesi laialiveo ja tasandamisega 126 eurot. Juurdepääsualuse maaosaga seonduvateks kulutusteks oli seega 10,18 eurot (126 x 8,08%).
  3. Ringkonnakohus täiendab maakohtu põhjendusi puudutatud isiku I poolt
  4. aastaks planeeritud kulutuste osas freesile ja selle laialiveole. Puudutatud isik I on 10.10.2016 menetlusdokumendis (kd I tl 126-129) ja määruskaebuses tuginenud sellele, et on tellitud veel üks koorem freesi summas 300 eurot ning et pärast viimase freesikoorma saabumist tellitakse transport freesi laialiveoks ja teerull. Nendeks töödeks on ühistu väidetavalt planeerinud 600 eurot. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud planeeritavate kulude osas ei ole puudutatud isik I tõendeid esitanud. Lisaks ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et
  5. aastal tehtud kulutusi kaevetöödele ja tee katmisele freesiga ei ole maakohus lugenud ühekordseks kuluks, vaid arvestanud nimetatud kulutusi edaspidi igakuiselt makstava juurdepääsutasu komponendina. Seega isegi kui puudutatud isik I teeb
  6. aastal tee parandamisele (kaevetööd, frees, transport) kulutusi samas ulatuses nagu
  7. aastal, saab neid kulutusi lugeda juurdepääsutasuga hõlmatuks. Järelikult on maakohus põhjendatult jätnud arvestamata juurdepääsutasu osana puudutatud isiku I planeeritud kulusid freesile ja transpordile
  8. aastaks. Tulevikus tehtavate kulude (sh nt asfalteerimise kulu) osas on maakohus ka õigesti viidanud, et juurdepääsutasu määramisel tuleb lähtuda olemasolevast olukorrast ning asjaolude olulisel muutumisel võib kohus tulevikus menetlusosalise avalduse alusel määratavat juurdepääsutasu muuta.
  9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et lumekoristuse hinda ei saa käesoleval juhul juurdepääsutasu komponendina arvestada, sest puudutatud isik I ei esitanud tõendeid selle kohta, kas ja milliseid kulusid on ta seoses lume koristamisega kandnud. Väide, et lumekoristuse hinda ei ole hetkel võimalik märkida, on otsitud. Juhul, kui lumekoristusega kaasneks puudutatud isikule I kulu, oleks puudutatud isik I saanud esitada kohtule väited ja tõendid varasematel aastatel lumekoristusega kaasnenud kulu kohta. Lisaks on avaldaja esitanud väite, et lund lükkab vald. Nimetatud väidet ei ole puudutatud isik I ümber lükanud. Puudutatud isik I on jätnud ühistu liikmete füüsilise panuse rahalise väärtuse kohtu hinnata, kuid ei ole esile toonud, millist tööd on ühistu liikmed seoses tee hooldamisega teinud ja kuidas saab seda tööd juurdepääsu määramisel arvestada.
  10. Ringkonnakohtu hinnangul on ka õige maakohtu seisukoht, et juurdepääsutasu määramisel ei saa käesoleval juhul arvestada Eesti Energiale makstavat tasu elektritarbimise eest seoses väravatega, kuna vaatamata kohtu selgitustele ei ole puudutatud isik I esitanud andmeid elektri tarbimise kohta seoses väravatega. Maksekorralduselt 6,52 euro suuruse makse kohta AS-ile Eesti Energia ei ole tuvastatav, kas makse on tehtud elektritarbimise eest seoses väravatega või elektritarbimise eest seoses muude ühistu kasutuses olevate seadmetega, mida avaldaja ei kasuta. Ka ei ole puudutatud isik I selgitanud, milline kulu kaasneb ühistule väravate 13
(15)Tsiviilasi nr 2-16-8297 IT-haldusega. Puudutatud isik I on märkinud, et see on ühistu liikmetele tasuta. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kuna puudutatud isik I ei ole välja toonud, kuidas tuleks väravate amortisatsiooni tasu kujunemisel arvesse võtta, ei saa sellist väidetavat kulu juurdepääsutasu määramisel arvestada.
  1. Maamaksu tasumise kohustust on maakohus juurdepääsutasu määramisel arvestanud, kuid mitte avaldaja nõutud ulatuses (14 eurot). Vastavalt Riigikohtu praktikale saab tee omamisega kaasnevaks kohustuseks pidada maamaksu tasumise kohustust maa eest, mis vastab kasutatava tee pindalale (3-2-1-180-15, p 31). Maakohus on teinud järelepärimise Maksu- ja Tolliametile ning saanud vastuse, et Metsaveere tee kinnistu aluse maa eest tuli
  2. ja
  3. aastatel tasuda maamaksu 1,50 eurot aastas. Juurdepääsualuse maatükiosa maamaksu suurus on seega 0,12 eurot (1,50 x 8,08%) aastas.
  4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tee omandamise kulusid (tsiviilasjadest 2-12-49478 ja 2-14-21004 tulenevaid kohustusi kokku igakuiselt 592 eurot) ei tule arvestada juurdepääsutasu määramisel, kuid peab vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi täiendada. Määruskaebuses on puudutatud isik I põhjendanud, et ühistu nimetatud kohustusi tuleb juurdepääsutasu määramisel arvestada, kuna avaldaja kasutab ühistu vara (park ja sisetee). Ringkonnakohus märgib, et pargi väidetav kasutamine ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks, sest juurdepääsutasu määrab kohus tulenevalt avaldajale võimaldatavast juurdepääsuteest, mis ei hõlma parki. Ärakuulamisel on puudutatud isik I selgitanud, et eelnimetatud tsiviilasjadest tulenevad kohustused on erastamise summad, mida ühistu pidi kandma, sest vald ei tahtnud tee omandamisse raha panustada. Maakohus on õigesti viidanud, et koormatava kinnisasja igakordsele omanikule tuleb maksta kinnistu ainukasutusõiguse kaotuse eest ning kinnisasja omanik, kes jääb vastavas osas ilma kinnisasja kasutuseelisest TsÜS § 62 lg 1 mõttes, peab saama selle eest hüvitist (RKTKm 3-2-1-180-15, p 37). Ringkonnakohus on seisukohal, et juurdepääsutasu osas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohti arvestades ei ole koormatava kinnisasja omanikule hüvitatavad tee soetamise kulud. Maakohus on õigesti viidanud, et kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha. Kulutusi üürile ei saa kõrvutada kulutustega kinnisasja omandamiseks. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et aiandusühistu kui mittetulundusühingu liikmetel olevad õigused varale (sh võimalik õigus osale varast vara jaotamise korral, MTÜS § 50) ei ole võrreldavad avaldajale antava õigusega vara kasutada. Kuna avaldajale ei kaasne juurdepääsutee kasutamisega võimalust saada tee omanikuks, vaid üksnes tee kasutusõigus, oleks ebaõiglane määrata temale kohustus tasuda tee omandamise kulu, nagu teevad (või on teinud) seda ühistu liikmed. Seega ei oleks tee soetamise kulu arvestamine kooskõlas juurdepääsutasu määramise põhimõtetega.
  5. Ringkonnakohus ei nõustu ka seisukohaga, et määratud tasu on ebaproportsionaalne, arvestades teiste ühistu elanikega. Maakohus on juurdepääsutasu arvutamisel võtnud arvesse nii tee kasutajate arvu kui ka ühistu liikmete poolt tasutavaid igakuiseid makseid, mis seonduvad just tee kasutamise ja hooldamisega. Seega on maakohus arvestanud juurdepääsutasu määramisel ühistu liikmete panusega vastavalt määratud juurdepääsutee pindalale. 14
(15)Tsiviilasi nr 2-16-8297
  1. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on määranud juurdepääsutasu, arvestades kõiki puudutatud isiku I esitatud tõendeid. Maakohus on iga konkreetse kulutuse osas hinnanud, kas kulutus on vajalik tee kasutamise ja ohutu liiklemise seisukohast ja kas kulutus on tõendatud. Määruskaebuse põhjendamiseks on puudutatud isik I põhiliselt korranud oma 10.10.2016 menetlusdokumendis esitatud väiteid. Puudutatud isik I ei ole määruskaebuses esitanud konkreetseid vastuväiteid maakohtu poolsele väidetavalt valele tõendite hindamisele. Samuti ei ole puudutatud isik I selgitanud, mis osas on maakohtu poolt tasu määramisel jäetud arvestamata ühistu elanike või nende huvidega. Ringkonnakohus märgib, et vaatamata hagita menetluses kehtivale uurimispõhimõttele ei võta see menetlusosalistelt kohustust tuua esile kohtulahendi tegemiseks vajalikud asjaolud ja esitada tõendid (vt RKTKm 3-2-1-18615, p 13). Käesolevas tsiviilasjas on maakohus korduvalt (26.09.2016, kd I tl 121; 12.12.2016, kd I tl 176-178) palunud puudutatud isikul I esitada täpsustusi teega seotud kulude osas, mida puudutatud isik I on palunud arvestada juurdepääsu määramisel. Tegemist on tõenditega, mida saab omada ainult puudutatud isik I ise. Maakohus on kõiki esiletoodud asjaolusid ja tõendeid põhjalikult kaalunud. Puudutatud isik I ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ja tõendeid, mis võimaldaksid määrata juurdepääsutasu suuremas summas kui 3 eurot kuus. Menetluskulude jaotus
  2. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku I seisukohaga, et kuna kohus lahendas avalduse avaldaja huvides, tulnuks menetluskulud jätta

§ 172

lg 1 alusel avaldaja kanda.

§ 172

lg 1 esimeses lauses sätestatud üldreegli kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teine lause annab kohtule hagita menetluses menetluskulude jaotuse üle otsustamisel laia diskretsiooniõiguse kalduda esimeses lauses sätestatud üldreeglist kõrvale, kui see oleks asjaolusid arvestades õiglane. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud menetluskulud poolte enda kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6, § 659).

57.

§ 171

lg 1 alusel ja arvestades, et puudutatud isiku I kaebus jäetakse rahuldamata, on põhjendatud jätta määruskaebusmenetlusega kaasnenud menetluskulud puudutatud isiku I kanda. Seega ei hinda ringkonnakohus puudutatud isiku I menetluskulude põhjendatust. Vastavalt avaldaja kinnitusele ei ole temal määruskaebuse menetlemisega menetluskulusid kaasnenud. Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.