I HAGEJA NÕUE
) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. 5. Hageja tugineb sellele, et seisuga 29.08.2017 on kahjunõue kostja poolt täies ulatuses täitmata. Kostjal puudub vara ja sissetulek nõude täitmiseks. Ohvriabi seaduse (OAS) § 31 lg 1 kohaselt läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Riik on matusekulud lähedastele hüvitanud. Seega on riigil õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutava isiku (kostja) vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanule surma põhjustamisel tegu kahju õigusvastase tekitamisega. Isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud (VÕS § 129). Tuvastatud on, et kostja tunnistati süüdi Viru Maakohtu 01.12.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-4696 kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver Pärja-Aghate Ootsing suri. Ohvri lähedane esitas hagejale taotluse matuste korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks summas 448 eurot. Sotsiaalkindlustusameti 14.01.2015 otsusega nr KTO463/1 hüvitati matustega seotud kulud (tl 4, 7). Hageja esitas 18.05.2017 kostjale nõudeavalduse ja andis tähtaja kuni 18.08.2017 tekitatud kahjude hüvitamiseks (tl 5). Asjaolu, et kostja viibib vanglas ning tal puudub vara ja sissetulek, ei vabasta kostjat kahju hüvitamise kohustusest. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab J. K.lt välja solidaarvõlgnikuna hageja kasuks 448 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 2 2-17-14622 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
lg 1).
Kuna kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel. Muid menetluskulusid hagejal ei ole. Kuna kohus rahuldab hagi ühe kostja osas, jätab kohus menetluskulud J. K. kanda solidaarvõlgnikuna. Menetluskulud mida kostjalt välja mõista, puuduvad. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.