Obsah (7)

§ 168§ 190§ 179§ 663§ 651§ 657§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-13308 Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Ande Tänav Tsiviilasi DK hagi

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostjal menetluskulud puuduvad, kuna kostjat esindas tema koosseisuline töötaja. Harju Maakohtu 12.09.2017 määrusega on kohus jätnud hageja kanda riigi õigusabi tasu 144 eurot. 14.12.2106 määrusega on kohus 2 rahuldanud menetlusabi taotluse ja vabastanud hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 275 euro tasumise kohustusest. 9. Hageja on palunud, arvestades, et ta on osalise töövõime kaotusega (60 %, kestusega 30.09.2014 kuni 30.09.2017), vabastada ta menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest. Kohus leidis, et käesoleval juhul puudub mõjuv põhjus

§ 190

lg 7 alusel hageja vabastamiseks menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest. Nimelt on hageja väitnud, et seoses tugevate vihmasajuhoogudega 10.07.2016 sai hageja juhitud auto VOLVO V70 Järvevana teel asuvas tunnelis pöördumatuid kahjustusi, mistõttu sõiduki taastusremont ei ole majanduslikult põhjendantud ja hagejale on tekkinud kahju summas 2826,13 eurot. 31.08.2017 kostja seisukoha kohaselt on liiklusregistri andmete järgi sõidukil kehtiv tehnoülevaatus ja Eesti Liikluskindlusfondi andmete järgi on sõidukile 30.06.2017 vormisatud liikluskindlustus, mis viitab sellele, et autot kasutakse vastavalt sihtotstarbele. Seega on hageja esitanud kohtule valeandmeid selle kohta, et autole on tekkinud märkimisväärsed ja pöördumatud kahjustused ning hageja on esitanud kahju hüvitamise nõudes kostja vastu põhjendamatu ja pahatahtliku hagi. Hagiavalduse eesmärgiks oli alusetu rikastumise soov. Kohus leidis, et sellisel juhul ei ole põhjendatud hagejat menetluskulude riigi tuludesse kandmise kohustustest vabastada.

§ 179

lg 1 ja

§ 190

lg 4 alusel tuleb hagejalt välja mõista hageja kanda jäetud riigi õigusabi advokaadi tasu 144 eurot ja talle antud menetlusabi 275 eurot, kokku 419 eurot. Määruskaebus

1. Hageja esitas 03.10.2017 Harju Maakohtu 14.09.2017 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse osas, millega jäeti asja menetluskulud hageja kanda ning mõisteti talt riigi tuludesse välja riigilõiv 275 eurot ja riigi õigusabi advokaadi tasu 144 eurot, kokku 419 eurot ja teha uus määrus, millega vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.
2. Maakohus on jätnud arvestamata argumendid hageja tervisliku seisundi kohta. Hagist loobumise avalduse esitamisel oli vastavalt Sotsiaalkindlustusameti 03.09.2014 otsusele nr 1133656 hageja püsiva töövõimetuse kestuseks 30.09.2014-30.09.
3. Määruskaebuse esitamise ajaks on hageja töövõime hindamine toimunud Eesti Töötukassa poolt. 12.09.2017 otsuse nr TVH/17/041957 kohaselt on hageja osalise töövõimega, töövõime vähenemise perioodiks on 14.08.2017-13.08.
4. Hagejal on häiritud pikkade vahemaade käimine ning kehaasendi säilitamine ja muutmine. Peaaju traumajärgsetest muutustest esinevad hagejal mälu- ja tähelepanuhäired, peavalu ja pearinglus, häiritud on stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek. Arvestades hageja tervislikku seisundit ja osalist töövõimet, on temalt menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmine ebaõiglane ning ta tuleks

§ 190lg 7 alusel sellest vabastada.

Hageja ei nõustu kohtu hinnanguga pahatahtliku hagi esitamise kohta, eesmärgiga alusetult rikastuda. Hageja esitas hagi kohtusse nii nagu teda nõustanud jurist selle koostas ning veekahjustused olid autol olemas. Vastus määruskaebusele

1. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

3 Ringkonnakohtu seisukoht 14.

§ 651

ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud Harju Maakohtu 14.09.2017 määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt riigi tuludesse välja riigilõivu 275 eurot ja riigi õigusabi advokaadi tasu 144 eurot, kokku 419 eurot. 15. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 16. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja loobus hagist, siis jättis maakohus

§ 168lg 4 alusel õigesti menetluskulud hageja kanda.

Samuti on maakohus õigesti leidnud, et menetlusabina antud riigilõiv ning riigi õigusabi tasu tuleb

§ 190

lg 4 kohaselt hagejalt riigituludesse välja mõista.

§ 190

lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendi nr 3-2-1-56-10 p-s 10 selgitanud, et

§ 190

lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Sättes nimetatud hinnangu andmine on kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte.

1. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus, hageja menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest vabastamata jätmisel, diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on hinnanud, kas käesoleval juhul esineb mõjuv põhjus hageja menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest vabastamiseks ning on oma seisukohta nõuetekohaselt põhjendanud. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määrust muuta. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks ei anna alust ka määruskaebuse väited hageja tervisliku seisundi kohta ning hageja poolt tõendina esitatud Eesti Töötukassa 12.09.2017 otsus nr TVH/17/041957 hagejal osalise töövõime tuvastamise kohta perioodiks 14.08.2017-13.08.
2. Esitatud tõendist ei nähtu, et hageja olukord oleks võrreldes maakohtu määruse tegemise ajaga oluliselt muutunud. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tervislik seisund käesoleval juhul selliseks asjaoluks, mis annaks alust menetluskulude riigi tuludesse tasumisest vabastamiseks.
3. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad vastavalt

§ 171lgle 1 määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud hageja kanda.

Kostja on teatanud, et tal puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. 19. Harju Maakohus on 13.06.2017 määruses määranud, et hageja kohustub riigi õigusabi osutamisega seonduvad menetluskulud kandma täielikult juhul, kui kohus teeb lahendi tema kahjuks.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse 4 lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. RÕS § 25 lg 1 sätestab et pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 22.12.2017 määrusega määranud hagejat esindanud vandeadvokaat Eve Selbergi tasuks ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest 24 eurot (sh käibemaks). Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse riigi õigusabi tasu hüvitamiseks 24 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul alust hagejat

§ 190lg 7 alusel menetluskulude riigi tuludesse kandmise kohustusest vabastada.

RÕS § 26 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates.

§ 179

lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 5