) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik AS Koduliising esitas 22.06.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 732,83 euro saamiseks. Kohus tegi 06.07.2017 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 05.09.2017.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS Koduliising esitas 21.09.2017 kohtule hagiavalduse, milles palus Mxxxxxx Sxxxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 540 eurot, intressi 69,49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 40,29 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Lisaks hageja poolt kantud menetluskulud. Tartu Maakohus võttis hagi 29.09.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest
Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 27.10.2017. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.
lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal on pooled sõlminud 19.01.2017 laenulepingu, mille kohaselt hageja väljastas kostjale laenu 599 eurot Comberra OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenu pidi kostja tagastama 19.01.2018, intressimääraga 22% aastas. Igakuiselt pidi kostja tasuma 54,90 eurot. Kostja tasus ainult sissemakse 59 eurot. Maksegraafikujärgsed osamaksed jättis kostja tasumata. Hageja saatis kostjale 6 meeldetuletuskirja. Hageja ütles laenulepingu üles 07.06.2017, kuna kostja ei täitnud lepingut. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust tuleneva võlgnevuse summas 540 eurot, 69,49 eurot intressi, sissenõudmiskulud 15 eurot ja viivise 40,29 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu 2 2-17-113364 laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingute sõlmimise ajahetkel kehtinud võlaõigusseaduse redaktsiooni § 1132 lg 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. 19.01.2017 laenulepingu kohaselt on osamaksetega viivitamise korral viivis 0,06% päevas iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist 40,29 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 664,78 eurot, millest 540 eurot moodustab põhivõlg, 69,49 eurot intress, sissenõudmiskulu 15 eurot ja 40,29 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 125 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 80 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.