RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 69 lg 1 mõistes. Nimetatud tegevus ei ole meelevaldne ning samuti ei ole tegemist jälitustegevusega. Puudub menetluskord, mil viisil kohalik omavalitsus peab sellist informatsiooni koguma. Seega ei saa vastustajale ette heita, et ta kasutas Maa-ameti kaardiserveri andmeid kinnistutel toimuva tegevuse ja kinnistute kasutamise kohta ning küsitles naabreid kinnistul toimuva kohta. 5) Tähtsust ei ole kaebaja väitel, et ühel kinnistul on kaebaja valduses üksnes osa põllust ning et teised kaks kinnistut on müüki pandud ja kaebaja neid ei vaja. Samuti ei ole tähtis kaebaja väide, et vastustaja on mõned kinnistuomanikud jäätmeveost vabastanud, kuna igat vastavat taotlust tuleb iseseisvalt käsitleda. Samuti ei ole antud asja lahendamisel tähtis see, et kaebaja kinnistutel on viibinud aeg-ajalt teetöölised, et suvilat kasutas üürnik ja et kalurid on kasutanud kinnistu randa paatidega randumiseks. See probleem puudutab kaebajat ja tema kinnistuid kasutanud isikute vahelisi suhteid. 6) Kohtul puudub õigus valla kohustamiseks vabastada kaebaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kuna kohus ei saa asuda haldusorgani asemele otsustuse tegemiseks. Kohus oleks saanud teha ainult ettekirjutuse asja uueks läbivaatamiseks, kui oleks tuvastatud haldusakti õigusvastasus ja haldusakt oleks tühistatud.

1. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.
4. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
5. veebruari
6. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Tartu Halduskohtu
7. septembri
8. a otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas kaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistas Mäksa Vallavalitsuse
9. detsembri
10. a korralduse osas, millega jäeti kaebaja taotlus alates haldusakti andmisest korraldatud jäätmeveost vabastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus kohustas Mäksa Vallavalitsust kaebaja taotlust vastavas osas uuesti lahendama. Muus osas jättis ta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 500 eurot. Ringkonnakohtu seisukohad olid järgmised. 1) Kaebaja on Agali kinnistu kaasomanikuna jäätmevaldaja, kellel tuleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamiseks esitada taotlus kohalikule omavalitsusele. Seejuures ei ole tähtsust, kas kohalik omavalitsus on kinnistu teise kaasomaniku jäätmeveoga liitumisest vabastanud või mitte. Samas on kaebajal õigus taotleda kohalikult omavalitsuselt kaasomandis oleva kinnistu kasutamise korrale tuginedes enda vabastamist korraldatud jäätmeveost põhjendusega, et kasutuskorrast tulenevalt on tema ainukasutuses hoonestamata osa kinnistust. 2

§ 69

lõikest 1 tulenevalt loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks kohaliku omavalitsuse poolt jäätmevedajale antud loa või jäätmeveo korra jõustumisest, olenevalt sellest, kumb oli hilisem, saab lugeda kõik Mäksa valla jäätmevaldajad, sh kaebaja, korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates

1. juunist
2. 3) Jäätmeseaduse sätetest koosmõjus seaduseelnõu seletuskirjaga järeldub, et kaebaja väitel, mille kohaselt vastustaja teavituskirjad korraldatud jäätmeveoteenusega liitumisest temani ei jõudnud, ei ole liitumise seisukohast tähtsust. Kuna kaebaja oli kõigi vaidlusaluste kinnistute puhul jäätmevaldaja, saab teda ka kohaliku omavalitsuse poolt teavitamata jätmisel või teavitamisega hilinemisel lugeda seaduse alusel korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates
3. juunist
4. Liitumisest tekkis kaebajal kohustus tasuda korraldatud jäätmeveo teenuse eest jäätmete vedajale. 4) Vastustaja on õigesti leidnud, et kohalikul omavalitsusel puudub seaduse alusel võimalus vabastada isikut tagasiulatuvalt korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Liitumisest vabastamine on võimalik vaid erandkorras ning edasiulatuvalt. 5) Juhtudel, kus kinnistu on hoonestatud ning kinnistu omanik on seega seadusest tulenevalt automaatselt jäätmevaldaja, peavad taotluse põhjendused veenma kohaliku omavalitsuse üksust selles, et kinnistul ei elata ning kinnistut ei kasutata. 6) Vastustaja tegevus kaebaja taotlusega seotud asjaolude uurimisel ei lähtu

-st ja jäätmeveo korrast. Kaebaja taotlus oli lahendamiseks ilmselgelt liiga lakooniline. Seetõttu pidanuks vastustaja jätma jäätmeveo korrale tuginedes kaebaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning küsima kaebajalt taotluse lahendamiseks lisaandmeid ja selgitusi.

§ 69

lg 4² näeb ette, et kohalik omavalitsus käib ise kohapeal kontrollimas jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolusid. Puuduvad dokumentaalsed tõendid (nt paikvaatluse protokoll) selle kohta, et vastustaja oleks seda teinud. Jättes küsimuse lahendamiseks vajalikud asjaolud uurimata, rikkus vastustaja nii haldusmenetluse seaduse §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet kui ka iseenda poolt kehtestatud jäätmeveo korra § 4 lõikest 5 tulenevat taotluse andmete ja asjaolude kontrollimise kohustust. 7) Vaidlustatud korraldus on oluliste menetluslike rikkumiste tõttu õigusvastane osas, millega jäeti kaebaja taotlus edasiulatuvalt rahuldamata. Korraldus on õiguspärane osas, millega jäeti kaebaja taotlus vaidlusaluste kinnistute osas tagasiulatuvalt rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega kohustati vallavalitsust tema
2. detsembri
3. a taotlust uuesti lahendama, ja teha selles osas uus otsus, millega kohustada vallavalitsust teda vabastama korraldatud jäätmeveoga liitumisest alates
4. juunist
5. Kaebaja nõustub ringkonnakohtu etteheidetega osas, milles hinnati tema taotluse menetlust haldusorganis. Samas ei nõustu ta kohtu selgitustega, mis puudutavad kohaliku omavalitsuse kohustusi isikute teavitamisel, haldusmenetluses lubatavaid tõendeid ning kaebuse sisulist lahendamist. Mäksa Vallavalitsusel pole võimalik uuendada menetlust seaduses sätestatud viisil ja teha
6. aastal esitatud taotluse osas kaebaja suhtes negatiivset lahendit. Seetõttu pole vallavalitsuse kohustamine kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks otstarbekas. Ringkonnakohtu väide, et korraldatud jäätmeveoga liitumisest kirjalikult teavitamata jätmisel ei ole asjas tähtsust ning et kohalik omavalitsus ei saa teha otsustusi tagasiulatuvalt, on vastuolus jäätmeseadusega.
7. Mäksa Vallavalitsus võttis
8. aprillil 2017 vastu korralduse nr 45, millega muutis Mäksa Vallavalitsuse
9. detsembri
10. a korraldust ning rahuldas kaebaja taotluse korraldatud jäätmeveost vabastamise kohta kõigi kolme kinnistu osas alates
11. detsembrist 2015 kuni
12. detsembrini
13. Vallavalitsus asus seisukohale, et kaebajale kuuluvate kinnistute puhul on põhjendatud vabastada ta korraldatud jäätmeveoga liitumisest põhjendusel, et alates
14. septembrist 2016 on vallavalitsus teinud nõuetekohase kontrolli kahe kaebaja omandis oleva kinnistu suhtes ning on veendunud, et kinnistuid ei kasutata igal ajal aktiivselt elutegevuseks Sellest tulenevalt ei teki ka ülemääraselt jäätmeid. Kaasomandis oleva kinnistu puhul on vastustaja leidnud, et tulenevalt 3

§ 69

lg 1 esimese lause kohaselt loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.

§ 69lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja sama seaduse 4.

peatüki "Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldus" tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

§ 135

lg 3 kohaselt loetakse jäätmevaldajaks sama seaduse §-de 66–69 tähenduses ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik või valdaja.

§ 28

lg 1 järgi on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Jäätmeseaduse eelnõu 105 SE seletuskirja kohaselt eeldab kogu uuenev jäätmekäitlussüsteem jäätmekogumissüsteemiga liitumise tagamist seadusest tuleneva kohustusena. Vastasel juhul väheneb ametlike ladestuskohtade arv. Selle tulemusena suureneb paljude jäätmetekitajate jaoks vahemaa ladestuskohani, samuti suurenevad ladestushinnad ja tõenäoliselt ka ebaseaduslik ladestamine. Regulatsiooni loomisel on lähtutud EL-i liikmesriikide kogemustest, kus majapidamiste jäätmekogumissüsteemiga liitumine on üldjuhul kohustuslik isegi hajaasustusalal ja on seda kindlasti tiheasustusega piirkondades. Näiteks Soomes oli jäätmekogumissüsteemiga liitumine enne 1995. a kohustuslik tiheasustusaladel, kuid vabatahtlik hajaasustusaladel. Eeltoodud sätetest ja seletuskirjas märgitud selgitustest lähtudes saab järeldada, et seaduse eesmärgiks oli teha korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslikuks tiheasustusaladel otse seadusest tulenevalt. Seejuures nähtub normide ja seletuskirja koostoimes tõlgendusest, et suvila (nagu ka elu- ja äriruumi) omanik loetakse automaatselt liitunuks korraldatud jäätmeveoga suvila (või elu- või äriruumi) asukohajärgses kohalikus omavalitsuses ning seda sõltumata sellest, kus on omaniku tegelik elukoht või registrijärgne aadress. Vastupidisel juhul ei oleks saavutatav seaduse eesmärk. Tulenevalt vaidlusaluste kinnisasjade omaniku ja kaasomaniku staatusest saab kaebaja lugeda jäätmevaldajaks

§ 69tähenduses.

Tulenevalt

§ 69

lg 1 esimesest lausest loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. See säte ei tähenda, et kohalik omavalitsus peab enne jäätmevaldaja jäätmeveoga liitunuks lugemist kontrollima, kas jäätmevaldaja elab või tegutseb asjaomasel kinnistul.

§ 69lg 1 esimest lauset rakendatakse koos lõikega 4.

Nende sätete koostoimest tuleneb, et kohalik omavalitsus võib jäätmeveo korraldamisel eeldada, et elamuomanik elab kinnistul, kuid omanikul on võimalik tõendada vastupidist ning taotleda enda vabastamist korraldatud jäätmeveoga liitumisest. 4

§ 69

lg 1 teise lause järgi on jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega.

1. märtsil 2013 sõlmisid Mäksa, Võnnu ja Meeksi vald AS-ga Eesti Keskkonnateenused korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni lepingu ning viimasel tekkis õigus Mäksa vallas jäätmeveoteenuse osutamiseks alates
2. juunist
4. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole Mäksa Vallavalitsus kaebajat teavitanud korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

§ 69

lg 1¹ kohaselt informeerib kohaliku omavalitsuse üksus kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et jäätmeseaduse sätetest koosmõjus seaduseelnõu seletuskirjaga järeldub, et kaebaja väitel, mille kohaselt vastustaja teavituskirjad korraldatud jäätmeveoteenusega liitumisest temani ei jõudnud, ei ole liitumise seisukohast tähtsust.

1. juunil 2010 vastu võetud "Jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse" eelnõu (700 SE) seletuskirjas märgitu kohaselt loetakse jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks, kui kohalik omavalitsus on jäätmeveo korraldanud ning jäätmevaldaja on saanud jäätmeveoteenuse kohaliku omavalitsuse määratud miinimumpaketi ulatuses. Kuna kaebaja oli kõigi vaidlusaluste kinnistute puhul jäätmevaldaja, saab ta ka kohaliku omavalitsuse poolt teavitamata jätmisel või teavitamisega hilinemisel lugeda seaduse alusel korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates
2. juunist
4. Kassatsioonkaebuses taotleb kaebaja ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist ja palub kohustada Mäksa Vallavalitsust teda vabastama korraldatud jäätmeveoga liitumisest tagasiulatuvalt, s.o alates
5. juunist
6. Nii jäätmeseadusest kui ka selle eelnõu (105 SE) seletuskirjast ning jäätmeseaduse muudatustest tuleneb seadusandja tahe hõlmata kohaliku omavalitsuse territooriumil korraldatud jäätmekäitlusega kohustuslikult võimalikult suur hulk isikuid. Nende vabastamine korraldatud jäätmekäitlusega liitumisest on erandlik ja saab põhineda seadusest tuleneval alusel (Riigikohtu
7. septembri
8. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-80-13, p 51). Kolleegium nõustub kohtute ja vastustaja seisukohaga, et kohalikul omavalitsusel puudub seaduse alusel võimalus vabastada isikut tagasiulatuvalt korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Tulenevalt

§ 69

lõikes 4 sätestatust on liitumisest vabastamine võimalik vaid erandkorras ning lähtudes

§ 69lõikest 4² on kohalikul omavalitsusel eelneva kontrolli kohustus.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja esitas vastustajale avalduse temale kuuluvate kinnistute osas korraldatud jäätmeveost vabastamiseks
2. detsembril
3. Kaebaja taotluse uuel lahendamisel on Mäksa Vallavalitsus rahuldanud
4. aprilli
5. a korraldusega nr 45 kaebaja taotluse korraldatud jäätmeveost vabastamise kohta kõigi kolme kinnistu osas alates
6. detsembrist 2015 kuni
7. detsembrini 2020, s.o alates vastustajale taotluse esitamisest. Seega on vald rahuldanud kaebaja taotluse maksimaalses seadusega lubatud ulatuses. 5