) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas E.S.i kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või esineb alus kaebuse tagastamiseks. 3.
lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
MS) § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtes tulenev kohtuasi. TsMS § 9 lg 1 kohaselt lahendavad tsiviilasju maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. TsMS § 11 lg-st 1 tulenevalt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju.
Halduskohtusse võib
lg 2 järgi esitada kaebuse, millega võib nõuda: 1) haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus); 2) haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus); 3) haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus); 4) avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus); 5) haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist (heastamiskaebus); 6) haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või muu avalikõiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist (tuvastamiskaebus).
lg-te 1 ja 2 järgi halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt ning haldusorgani toiminguks loetakse haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalikõiguslikus suhtes. TsMS § 463 lg 1 järgi lahendab määrusega kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et Tartu Maakohtu määrused ei ole haldusaktid, mida oleks võimalik halduskohtus vaidlustada. 7. Kohus märgib, et halduskohtule ei ole pandud ülesannet teostada maakohtu otsustuste üle järelevalvet (
Seega halduskohtu pädevuses ei ole asuda hindama, kas Tartu Maakohus on tsiviilasja menetluse läbi viinud õiguspäraselt ning kas kohtumenetluse käigus on kaebajale põhjustatud materiaalset või moraalset kahju. Kui isik ei nõustu tsiviilvaidluse raames kohtu poolt tehtud otsustusega (määrus, otsus), on tal võimalik seda vastavalt TsMS-is sätestatud menetlusreeglitele vaidlustada. Tsiivilasja nr 2-12-21148 materjalidest nähtub, et kaebaja on 2 kasutanud erinevates kohtuastmetes võimalusi vaidlustamaks kõnealuses tsiviilasjas Tartu Maakohtu määruseid. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 13 lahendab Riigikohus ka jõustunud kohtulahendite peale esitatud teistmisavaldusi. TsMS § 702 ja järgnevate sätetega on reguleeritud jõustunud kohtulahendi teistmise alused. 8. Kohus selgitab kaebajale, et riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 1 lg 1 sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). RVastS § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. RVastS § 17 lg 1 järgi kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Seega, kui kaebaja leiab, et kohus on tekitanud talle kahju, tuleb kaebajal kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitada taotlus esmalt Justiitsministeeriumile. Nimetatud seisukohta toetab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 04.06.2013 kohtumääruse nr 3-3-1-86-12 p-des 12 ja 13 kajastatu. Riigikohtu halduskolleegium on 08.10.2008 määruses nr 3-3-1-41-08 p-s 8 leidnud, et eriregulatsioonina tuleneb RVastS § 18 lg-st 2, et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole saanud rahuldavat tulemust, siis on tal võimalik esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30 päeva jooksul. Seetõttu peab isik, kui ta läbib RVastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis, pöörduma menetluse tulemusega mittenõustumisel halduskohtusse kahjunõudega 30 päeva jooksul arvates taotluse rahuldamata jätmisest. 9.
lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja lg 3 kohaselt selgitab kohus võimaluse korral kaebuse tagastamisel, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kuna E.S. kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, tagastab kohus E.S. tema kaebuse
lg 1 p 1 alusel.
lg 2 järgi kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Kaebuses on esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus, peatada haldusaktide (Tartu Maakohtu 06.03.2014 ja 28.03.2014 kohtumääruste) täitmine.
lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Taotluse eesmärgiks on seega kohtumenetluse ajal tagada õigusliku olustiku säilimine. Kuna kohus tagastab E.S. kaebuse, siis ei ole kohtul ka seadusest tulenevat alust esialgset õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata. 11. Kaebuses on esitatud taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kuna kohus tagastab kaebuse
lg 1 p 1 alusel, siis ei lahenda kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust kaebuse esitamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 3 Kohtumääruse põhjendusi on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 13.12.2017 määrusega Tartu Ringkonnakohtu 13.12.2017 määrus Resolutsioon Jätta E.S. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. mai 2017. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.