4-17-2374/11

Väärteoasi nr 4-17-2374 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.05.2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-2374 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Liis Landsmann Väärteoasi Kristjan Jeltsov’i väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik Kristjan Jeltsov, ik: 38702284933; elukoht: Xxxx; kodakondsus: EV; ei tööta) Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi ajast oli ta teadlik, kohtukutse on talle edastatud isiklikult avaliku etoimiku kaudu (tl 15, 16) ja isik on kohut teavitanud, et nõustub asja arutamisega ilma tema osavõtuta (tl 17) Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor Süüdi tunnistada Kristjan Jeltsov 05.04.2017.a. toime pandud väärteos LS § 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse kandmisele ilmumise päev. Kohustada Kristjan Jeltsov’it ilmuma PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo arestimajja (Tallinn, Rahumäe tee 6) hiljemalt 19.06.2017.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada Kristjan Jeltsov’i suhtes sundtoomist arestimajja. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 16.05.2017.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o. alates 16.06.2017.a. Asjaolud ja menetluse käik Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni vanempiirivalvur Tauri Koppeli poolt on 05.04.2017.a. koostatud väärteoprotokoll AB1523498 selle kohta, et Kristjan Jeltsov 05.04.2017.a. kella 21.05 ajal Harjumaal, Tallinnas, Lootsi 13 juures, tulles Lootsi 14 poolt, juhtis mootorsõidukit BMW 730D reg nr xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud alates 28.12.2016 kuni 27.08.2017; lisaks on isik eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Protokolli kohaselt rikkus Kristjan Jeltsov sellega LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja loobus väärteoprotokollis märgitud rikkumisest LS § 91 lg 2 p 3 järgi, s.o selles, et isik on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning märkis, et isikule etteheidetava süüteo kvalifikatsioon sellest aga ei muutu. Menetleja esindaja rõhutas, et isikut on varem karistatud nii rahatrahviga, kui ka arestiga, millised on asendatud üldkasuliku tööga, mis on aga täitmata. Arvestades K. Jeltsovi poolt toimepandud süütegu, tema käitumist ja varasemat karistatust, taotles menetleja esindaja Kristjan Jeltsov’i karistamist 10-päevase arestiga. Menetlusalune isik Kristjan Jeltsov kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi ajast oli ta teadlik, kohtukutse edastati talle isiklikult avaliku e-toimiku kaudu (tl 15, 16) ja isik teavitas kohut sellest, et nõustub asja arutamisega ilma tema osavõtuta ja soovib karistusena üldkasulikku tööd (tl 17). Kohtus avaldati kirjalike materjalidena väärteotoimiku materjalid. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke materjale ja tõendeid: - väärteoprotokolli (tl 3); - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl 5); - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtet (tl 6); - väärteootsust väärteoasjas nr 2303,16,001385 (tl 7-9); - karistusregistri väljavõtet (tl 10). Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidas kohtuistungil osalenud pool lubatavaks. Tunnistajate ülekuulamist ei taotletud. Kohtu järeldused: 2 Kohus esmalt märgib, et menetlusalune isik Kristjan Jeltsov kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli sellest teadlik, kohtukutse on talle edastatud isiklikult avaliku e-toimiku kaudu (tl 15, 16). VTMS § 90 lg 1 kohaselt on väärteoasja arutamine võimalik, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise koht teatavaks tehtud, nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud. Antud juhul ei ole menetlusalune isik (kaitsja tal puudub) ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist ja on nõustunud asja lahendamisega tema osavõtuta (tl 17), mistõttu peab kohus võimalikuks väärteoasja arutamist ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära kohtuistungil osaleud poole esitatud seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine K. Jeltsov’i poolt. Tema poolt 05.04.2017.a. mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omamata, on fikseeritud 05.04.2017.a. koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud (tl 3). Samuti kinnitavad antud rikkumise toimepanemist: sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 5), menetlusalune isik on sellega tutvunud, otsusega kõrvaldati K. Jeltsov sõiduki juhtimiselt 05.04.2017.a. seoses vastava kategooria juhtimisõiguse puudumisega; liiklusregistri väljavõte (tl 6), millest nähtuvalt puudub K. Jeltsov’il juhtimisõigus ja see on alates 28.12.2016.a. kuni 27.08.2017.a. ära võetud; väärteootsus (tl 7-9), mille kohaselt karistati 30.11.2016.a. K. Jeltsov’it LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 960 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel võeti temalt lisakaristusena juhtimisõigus ära 8-ks kuuks; karistusregistri väljavõte, millest nähtuvalt on K. Jeltsov’it karistatud väärteokorras mh 30.11.2016.a. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekesksuse liiklusmenetlustalituse otsusega rahatrahviga 960 eurot ja juhtimisõiguse äravõtmisega 8-ks kuuks. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi väärteo menetlemisel, rikkumise fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis märgitud konkreetse rikkumise asjaolud ja kogutud tõendid, mis on koostatud liiklusjärelevalveks pädeva asutuse, Põhja prefektuuri, teenistuses olevate politseiametnike poolt (tl 3, 5, 6, 7-9). Menetlusalusele isikule tagati võimalus anda ütlusi (tl 3). Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimise kohta, rikkumine on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud ja selles sisalduvat ta vaidlustanud ei ole. Samuti on isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses (tl 3pö). Eeltoodust lähtuvalt tuleb järeldada, et K. Jeltsov’il on olnud võimalus ütluste andmiseks, seda ta teinud ei ole ja seega ei ole ta ka esitanud vastuväiteid sellele, et ta juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja poolt istungil tehtud täpsustus (isiku varem juhtimiselt kõrvaldamise puudumise kohta) ei muuda isiku tegevusele väärteoprotokollis antud hinnangut süüteo kvalifikatsiooni osas. Seda põhjusel, et mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kellelt on karistusena juhtimisõigus ära võetud, kvalifitseeritakse jätkuvalt LS § 201 lg 2 järgi. Samuti kajastub isikult karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise fakt väärteoprotokollis esitatud rikkumise kirjelduses. Isiku süü on kohtus tõendamist leidnud ja seda: 3 - - - 05.04.2017.a. koostatud väärteoprotokolliga (tl 3), millest nähtub, et Kristjan Jeltsov, 05.04.2017.a. kella 21.05 ajal Harjumaal, Keila vallas, Lootsi 13 juures, tulles Lootsi 14 poolt, juhtis mootorsõidukit BMW 730D reg nr xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 5), mille kohaselt, 05.04.2017.a. kontrollimise käigus selgus, et K. Jeltsov’il puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja seetõttu kõrvaldati ta LS § 91 lg 2 p 3 alusel sõiduki BMW 730D reg nr xxxx juhtimiselt; Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega (tl 6), millest nähtuvalt puudub K. Jeltsov’il juhtimisõigus, see on temalt ära võetud alates 28.12.2016.a. kuni 27.08.2017.a.; väärteootsust väärteoasjas nr 2303,16,001385 (tl 7-9), mille kohaselt 30.11.2016.a. karistati K. Jeltsov’it LS 224 lg 2 alusel rahatrahviga summas 960 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheksaks kuuks. Lisaks uuriti kohtuistungil ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid sisaldavaid materjale: - karistusregistri väljavõtet (tl 10), millest nähtuvalt on K. Jeltsov’it varasemalt karistatud väärteokorras 4-l korral (kehtivad karistused), kõigil neist liiklusalaste rikkumiste eest, sh ühel korral juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest, 23.03.2015.a. Tartu Maakohtu otsusega LS § 201 lg 2 alusel arestiga 20 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 20 tundi. Viimati karistati K. Jeltsov’it 30.11.2016.a. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo otsusega LS 224 lg 2 alusel rahatrahviga summas 960 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheksaks kuuks Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud K. Jeltsov’i poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. K. Jeltsov on täisealine, süüvõimeline isik, ka ei esine tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et K. Jeltsov on talle süüks pandava väärteo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. Mootorsõidukit juhtima asudes teadis K. Jeltsov, et paneb toime vastava kategooria juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimise ning ta pidi seda soovima. See pidi olema arusaadav, kuna temalt oli väärteo eest mootorsõiduki juhtimisõigus karistusena ära võetud (tl 7-8). Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja taotles K. Jeltsov’ile toimepandud väärtegude eest karistuseks 10 päeva aresti. Menetleja esindaja selgitas, et isikut on varem korduvalt väärtegude eest karistatud, sh on talle mõistetud arest asendatud üldkasuliku tööga ning karistusregistri andmete kohaselt on 4 isikul karistused täitmata. Menetleja leidis, et süütegu, isiku käitumist ja varasemat karistatust arvestades on vajalik isikule karistusena kohaldada aresti, sest ta ei ole asunud seaduskuulekale teele ja ei ole varasemaid karistusi täitma hakanud. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek K. Jeltsov’i karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegu ning isiku süüd arvesse võttes põhjendatud. Tulenevalt karistatuse õiendist (tl 10-10pö) on K. Jeltsov’it varem korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude eest. Õiendi kohaselt on K. Jeltsov’il 4 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas on teda karistatud kõigil kordadel just liiklusalaste rikkumistega seoses. Viimati karistati teda 30.11.2016.a. LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga summas 960 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheksaks kuuks (tl 7-9, 10). Käesolevaga samalaadse, juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest karistati teda viimati LS § 201 lg 2 alusel 2015.a aastal 20-päevase arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga 20 tundi. (tl 10pö). Seega on isik pikema aja toime pannud liiklusrikkumisi, sh varasemalt on teda juba karistatud samalaadse, LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo eest arestiga, mis asendati üldkasuliku tööga, milline on aga senise ajani täitmata (tl 10pö). Lisaks on teiste rikkumiste eest määratud rahatrahvid isikul tasumata. Kuna isik ei ole varem rahatrahve tasunud ning on jätkanud uute väärtegude toimepanemist, ei ole seega rahatrahvi kui karistuse liigiga karistuse eesmärgid saavutatavad. Karistusliigi ja -määra valikul tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka eripreventiivset eesmärki (RK 3-1-1-99-06 p 15.1). On ilmne, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo 3-1-1-40-04 p 7). K. Jeltsov’i näol on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime liiklusalaseid väärtegusid, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õigus- ja liikluskorda. Karistuse määramisel tuleb arvestada toimepandud rikkumiste iseloomu ja sagedust (RKKKo 3-1-1-38-07, p 19), isiku süüd ning asjaolu, et K. Jeltsov on tahtlikult toimepannud mitu liiklusalast väärtegu ja seda võrdlemisi lühikese aja jooksul ning eelmise karistuse kehtivusajal. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Vaadates K. Jeltsov’i poolt toime pandud liiklusalaste väärtegude toimepanemise suhtelist sagedust ja mineviku käitumismustrit, võib ta vabaduses suure tõenäosusega jätkata uute süütegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et isiku suhtes tuleb kohaldada karistusena aresti. Kohus ei pea võimalikuks K. Jeltsov’i suhtes võimalikuks lühiajalise aresti kohaldamist, kuna see ei vasta süüteo raskusele ja ei täidaks karistuse eesmärke. Tähele tuleb panna sedagi, et LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritav süütegu on, seadusandja poolt ettenähtud karistusraame arvestades, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Kohus leiab, et arvestades siiski asjaolu, et karistusregistri õiendist nähtuvalt ei ole isikut varem kandmisele kuuluva arestiga karistatud, on võimalik kohaldada sanktsiooni keskmisest pisut madalamat karistusmäära. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke ning arvestades karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, peab põhjendatuks K. Jeltsov’i karistamist 10-päevase arestiga. 5 Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke – kohus on seisukohal, et K. Jeltsov’ile varasemalt mõistetud arest ja rahatrahv, mis asendati üldkasuliku tööga (tl 10-10pö) ei ole soovitud eesmärki täitnud, mõne aja möödudes jätkas isik uute liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Veelgi enam, karistusregistri väljatrükist nähtuvalt ei ole isik asunud talle määratud üldkasulikku tööd tegema. Samuti, kohus rõhutab, et isik on kohtule teatanud soovib karistusena üldkasuliku tööd tegemist 1 aasta jooksul (tl 17), seega isik eeldab, et tema suhtes ei kohaldata karistusena reaalselt kandmisele kuuluvat aresti ja seda ka pärast mitmeid rikkumisi ja senini määratud üldkasuliku töö tegemata jätmist. Nimetatud asjaolu iseloomustab kohtu hinnangul ilmekalt isiku suhtumist õiguskorda. Samuti, tõsiasi, et käesolevas asjas pani isik toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo eelmise väärteo eest mõistetud karistuse (juhtimisõiguse äravõtmine 8-ks kuuks) kehtivuse ajal, süvendab kohtu veendumust, et vabaduses võib isik asuda sõidukit juhtima. Samuti leiab kohus, et K. Jeltsov’i puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et isik, kes paneb toime pidevalt uusi liiklusalaseid väärtegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus ka pikemaajalise aresti määramise näol. Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema töötamist või eraelu. Kohus juhindub KarS § 48, § 56; VTMS § 107 lg 1 p 1; § 108-111; § 113. Merle Parts kohtunik 6