← Eesti

2-12-56527/121

Obsah (5)§ 176§ 663§ 659§ 2§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-56527 Tsiviilasi O

§ 176lg-st 1 tulenevalt oleks 28.

aprilli 2015 kohtuistungiga seonduvate menetluskulude nimekiri tulnud esitada hiljemalt

  1. mail
  2. Antud juhul ei olnud kohus tähtaega pikendanud (kostja polnud seda ka taotlenud) ega ennistanud. Seega ei võinud kostja menetluskulude nimekirja seaduses toodud tähtajast hiljem esitada. Kostja esindajad esitasid kohtuistungi ettevalmistamise ja osalemisega seonduvate kulude nimekirja alles
  3. mail 2015 (dokumendile oli küll märgitud
  4. mai 2015) ehk päev pärast kohtu poolt 3 määratud ja seaduse järgi lubatud tähtaega. Hagejad esitasid vastuväite kostja eelnimetatud menetluskuludele
  5. mail
  6. Maakohus on seaduses toodud tähtajast hiljem esitatud menetluskulude nimekirjas toodud kulusid hagejatelt välja mõistes rikkunud menetlusõigust ning kohtumäärus tuleb selles osas tühistada.

§ 176

lg-s 1 nimetatud tähtaega rikkudes esitatud menetluskulude nimekiri tuleb jätta tähelepanuta ning selles sisalduvad menetluskulud tuleb jätta hagejatelt välja mõistmata. Menetluse edasine käik

  1. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
  2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

  1. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu
  2. mai 2017 kohtumäärus tuleb

§ 659, § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus jätta rahuldamata.

12.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Maakohus on kindlaks määranud kostja menetluskulud ja need hagejatelt solidaarselt välja mõistnud. Hagejad on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes osas, mis puudutab 28. aprilli 2015 kohtuistungiga seonduvate menetluskulude väljamõistmisega. Hagejate arvates ei saanud maakohus neid menetluskulusid hagejatelt välja mõista, sest menetluskulude nimekiri esitati

§ 176lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

Ringkonnakohus hagejate seisukohaga ei nõustu ja märgib vastuseks määruskaebusele järgmist.

  1. aprillil 2015 toimunud kohtuistungi protokollist nähtuvalt on maakohus kooskõlas

§ 176

lg-ga 1 määranud pooltele tähtaja kohtuistungiga seonduvate menetluskulude nimekirja esitamiseks 3 tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Õige on määruskaebuse esitamise väide, et istungiga seonduvate menetluskulude nimekirja esitamise tähtaeg oli

§ 176lg-s 1 tulenevalt 04.

mai

  1. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-60-16 tehtud lahendi p-s 13 märkinud, et kõigi menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis pärast viimast istungit kohtu määratud tähtpäevaks on lubatud vaatamata sellele, et seadus näeb ette menetluskulude nimekirja mitmeastmelise esitamise. Ühtlasi on Riigikohus rõhutanud, et

§ 2

kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Ringkonnakohtu hinnangul saab Riigikohtu seisukohast järeldada, et seaduses sätestatud menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja järgimata jätmine ei too automaatselt kaasa menetluskulude nimekirja arvestamata jätmist. Riigikohtu seisukohast tulenevalt oleks kostja saanud

  1. aprilli 2015 istungiga seonduvate menetluskulude hüvitamist taotleda ka menetluse lõpus esitatavas kogu menetlusega seonduvate menetluskulude nimekirjas. Lisaks nõustub ringkonnakohus kostja poolt vastuses määruskaebusele esitatud seisukohaga, et
  2. mai 2015 esitatud menetluskulude nimekirja arvestamine ei põhjustanud menetluse viibimist. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval juhul oli põhjendatud arvestada kostja poolt
  3. mail 2015 esitatud menetluskulude nimekirja
  4. aprilli 2015 kohtuistungiga kaasnenud menetluskulude kohta. 4 15.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /altlirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /altlirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /altlirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.